Obsah (6)

§ 405§ 293§ 369§ 122§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult 11. mail 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas t

) § 405 lg 1 alusel.

§ 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Vaidlus puudub selles, et kostjale kuulub korteriomand üldpinnaga 50,1 m² asukohaga XXX alevikus. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja tasub hagejale vastavalt 04.10.1997.a. üldkoosoleku otsusele kütte eest 17 m² ulatuses korteri üldpinnast. Vaidlus 2 on poolte vahel selles, kas kostja peab tasuma AS-i SM poolt esitatud arvete alusel.
2. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 13 lg 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Kohus märgib, et elamu küttesüsteemi puhul on tegemist kaasomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud tervikliku seadmega KOS § 2 lg 2 mõistes, mis ei ole korteriomandi reaalosa (vaata Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2008.a. otsus tsiviilasjas nr. 2-06-24269). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega ei saa nõustuda kostja vastuväitega, et kuivõrd tema korteris tsentraalkütet ei ole, siis ei pea tema ka selle eest tasuma.
3. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite – XXX korteriomanike 12.04.2005.a. üldkoosoleku protokolli nr. 1 p 10 kohaselt on korteriomanikud otsustanud alates 13.04.2010.a. kostjale arvestada kütte eest tasu 44 m² ulatuses (t/l 131-136) ning XXX korteriomanike 25.03.2010.a. koosoleku protokolli kohaselt arvestada kostjale kütte eest tasu 50 m² ulatuses (t/l 77-78). Samuti on viimati nimetatud otsuse kohaselt lubatud kostjal tagasi ühendada üks radiaator ühes toas (t/l 78). Kohus on seisukohal, et kohtuistungil kohtule avaldatud kostja esindaja väide selle kohta, et neile on esitatud üksnes korteriomanike koosoleku protokoll 1997.aastast (t/l 96-97) ei ole kohane, kuivõrd kohtule esitatud eelpool nimetatud 25.03.2010.a. korteriomanike üldkoosoleku protokolli kohaselt on viidatud üldkoosolekul osalenud ka kostja (t/l 79).
4. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et perioodil september 2008.a. kuni märts 2010.a. on kostjale kütet arvestatud 44 m² ulatuses (t/l 8-22) ning aprill 2010.a. kuni mai 2011.a. 25,05 m² ulatuses, mis on kooskõlas eelpool viidatud korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud otsustega. Kostja poolt kohtule esitatud teatistest nähtub, et kostja on tasunud nimetatud perioodil kütte eest üksnes 17 m² ulatuses (t/l 52-68, 103 -116). Kohus on seisukohal, et nõustuda ei saa ka kostja vastuväitega selles, et kostjal tuleb tasuda küttearveid 5,0 m² ulatuses kooskõlas Ülo Sepp arvestusega, kuivõrd nimetatud arvestust ei saa käsitleda eksperdi arvamusega

§ 293lg 1 tähenduses, kuna nimetatud arvamust ei ole kohus küsinud (t/l 117-121).

Samuti märgib kohus, et nimetatud arvamusele on kohtud hinnangu andnud ka tsiviilasja nr. 2-06-24269 menetlemisel (t/l 23-34). Kuivõrd kostja muid vastuväiteid hagile ei esitanud, siis tuleb hageja nõue rahuldada ning kostjalt välja mõista võlgnevus kogusummas 881,89 eurot (t/l 81). 9. Hageja on oma 13.09.2011.a. menetlusdokumendis esitanud kohtule ka taotluse kohtul kohustada kostjat täitma tulevikus tekkivaid korduvaid kohustusi – perioodiliste küttearvete maksmist 25.05 m² ulatuses. Kohus märgib, et kooskõlas

§ 369saab kohtule esitada vastava hagi.

Hageja antud juhul hagi esitanud ei ole, vaid on esitanud sellise nõude kohtule taotlusena, mistõttu tuleb jätta see rahuldamata. Kohus märgib, et antud juhul on korteriomanike üldkoosolek oma vastavaid otsustusi muutnud, mis on tinginud ka käesoleva kohtuvaidluse. Seega ei ole hageja vastav taotlus antud juhul ka sisuliselt põhjendatud.

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 3
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Käesoleval juhul on seega hagihinnaks 881,89 eurot. Menetluskulude jaotamine 12.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 13.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4