HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-63167 Otsuse kuupäev 05.juuni 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi JR hagi MAMZvastu abielu lahutamiseks ja ühise hooldusõiguse üleandmiseks Hagi hind 3 190 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JR(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Sirje Must (OÜ Advokaadibüroo Sirje Must, e-post: byroo@sirjemust.ee); Kostja: MAMZ(isikukood XXX, aadress XXX); Puudutatud isik: KZ(isikukood XX elukjoht XXX); Puudutatud isik: SZ(isikukood XX, elukoht XXX); Puudutatud isikute esindaja: advokaat Natalja Santaševa (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, e-post: nata@olab.ee); Eestkosteasutus: Kristiine (Tulika 33b, 10615 anne.sundja@tallinnlv.ee) Linnaosa Tallinn, Valitsus e-post: Asja läbivaatamise kuupäev 31.mai 2012 Istungil osalenud isikud Hageja JR ja alaealiste laste esindaja adv. Natalja Santaševa Resolutsioon Hagi rahuldada.
- Lahutada JR ja MAMZ abielu, milline on registreeritud Jordaania Kuningriigis Ammanis XXX, tõend nr XXX.
- Lõpetada JR ja MAMZ ühine hooldusõigus laste KZ ja SZ suhtes ning anda hooldusõigus täielikult üle JR.
- Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue JR esitas Harju Maakohtusse hagi MAMZ vastu abielu lahutamiseks ja laste hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks hagejale. Poolte abielu on registreeritud Jordaanias XXX. Sama aasta novembris koliti koos Eestisse ning 2003 detsembris taas Jordaaniasse. Kuni 2006 aastani elati vaheldumisi nii Eestis kui Jordaanias. 2006 aasta novembrist kuni 2008 maikuuni elasid pooled Iirimaal ning seejärel Brüsselis. 2009 novembrist kuni 2010 maini viibis hageja koos laste ja abikaasaga Jordaanias, kust 2010 mais sisuliselt põgenes Eestisse, mis ajast elavad pooled eraldi. Hageja on veendunud, et poolte abielu on purunenud ja seda taastada ta ei soovi. Abielu purunes, kuna kostja püüdis kehtestada islami usule omast võimu hageja ja laste üle. Poolte abielust on sündinud poeg KZ XXX ja tütar SZ XXX. Lapsed on sündinud Eestis ning on Eesti kodanikud. Hageja väite kohaselt on mõlemad lapsed kogu aeg elanud koos hagejaga. Hageja on laste eest hoolitsenud ja neid kasvatanud nii poolte kooselu ajal kui hiljem. Kostja arvamus. Kostja on teatanud 13.05.2012 e-kirjas, et tal ei ole võimalik kohtusse tulla. Kostja nõustub abielu lahutamisega ja laste hooldusõiguse üleandmisega hagejale. Laste esindaja arvamus Laste esindaja leiab, et ühise hooldusõiguse lõpetamine laste suhtes ja hooldusõiguse täielikult üleandmine ei ole laste huvidega vastuolus. JR on loonud lastele head tingimused elamiseks ja arenemiseks. K käib koolis ja S lasteaias. Kui MAMZ tekib soov lastega suhtlemiseks ning kohtumiseks, siis temal säilib suhtlusõigus ja ta saab seda tulevikus kasutada. Kristiine Linnaosa Valitsuse arvamus Kristiine Linnaosa Valitsus nõustub oma kirjalikult esitatud arvamuses hageja taotlusega. Kuna laste vanemad elavad alaliselt lahus ning koos lapsi ei kasvata, siis on igati põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse üleandmine laste emale JR. Hageja on majanduslikult hästi toimetulev isik, ta on lastega emotsionaalselt lähedased suhted ja ta on pühendunud laste kasvatamisele. Kui hooldusõigus antakse täielikult üle emale, ei takista see pooltel sõlmida omavahelisi kokkuleppeid isa ja laste kohtumise küsimuses. Kuid vältimaks võimalust, et isa koos lastega võib ema teadmata Eestist lahkuda, on mõistlik lõpetada ühine hooldusõigus ja anda laste hooldusõigus täielikult üle emale. Kohtu järeldused. 2 Kohus, kuulanud ära hageja seletuse ja laste esindaja arvamuse ning arvestanud asjas esitatud Kristiine Linnaosa Valitsuse ja kostja kirjaliku arvamusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseadus § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus, kuulanud ära hageja seletuse ning lähtunud kostja arvamusest, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Poolte kooselu on katkenud 2010 maikuus. Kuna kumbki pool ei soovi abielu jätkata, siis tuleb abielu lahutada. Tulenevalt PKS § 123 lg 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse lähtuvalt esmajoones lapse huvidest. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Sama paragrahvi 3.lõike järgi ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. TsMS § 550 lg 2 sätestab, et vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise võib kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega või elatise väljamõistmise hagimenetluses. Kohus leiab, et hageja nõue ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning selle üleandmiseks laste emale on põhjendatud. Kuna käesoleval ajal elavad pooled erinevates riikides, siis on mõistlik, et laste hooldusõigust teostab üks vanematest. Pooled on tegelikult jõudnud üksmeelele laste hooldusõiguse teostamises. Kostja nõustus laste elama asumisega hageja juurde juba 2010 aastal, kui laste lahkumiseks Jordaaniast oli vajalik isa nõusolek. Kostja ei vaidle ka käesoleval ajal vastu hooldusõiguse laste suhtes üleandmiseks hagejale. Kostjal säilib lastega suhtlemise õigus ning soovi korral on tal võimalik edaspidi hagejaga kokku leppida lastega suhtlemise korraldamises. Lapsed on elanud viimased kaks aastat ema juures ning ema on praktiliselt ainuisikuliselt teostanud hooldusõigust laste suhtes. Ema on taganud laste kasvatamise ja arengu. Lastel on head elamistingimused ning hingeline seotus emaga. Seega on laste huvides vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ning hooldusõiguse üleandmine laste emale. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab õiglaseks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3