3-11-1474/15

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1474 Otsuse kuupäev

1. detsember 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Heiko Vardja kaebus Tartu Vangla 26.04.2011 käskkirja nr 1-4/1088 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Heiko Vardja Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
3. jaanuar 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Vangla
5. aprilli 2011 käskkirjaga nr 1-4/1088 kohaldati H. Vardja suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, lg 2 p 1, 3, 4, 5 lg 4 ning § 70 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirja kohaselt avastas 26.aprillil 2011 kella 06.55 ajal vanglaametnik eluhoone
6. osakonna kambris 371 Heiko Vardja koos kambrikaaslase Roman Kiviojaga kõvahäälselt sõnelemas ning põrandal rüselemas. Asjaolude selgitamisel tuvastati, et rüseluse algatajaks oli Heiko Vardja.
7. aprillil 2011 on Heiko Vardja esitanud vaide. Tartu Vangla
8. mai 2011 vaideotsusega nr E5 233-1 jäeti vaie rahuldamata.
9. juuni 2011 saabus Tartu Halduskohtusse Heiko Vardja kaebus Tartu Vangla 26.aprilli 2011 (kaebuses ekslikult märgitud 16.aprill 2011) käskkirja nr 1-4/1088 tühistamiseks. 1 Kaebuse põhjendused
10. Kaebaja märgib, et ta ei ole tunginud kallale (endisele) kambrikaaslasele R. Kiviojale. Vaideotsuses märgitud info kaebaja väidetava rünnaku kohta on alusetu süüdistus. 26.aprillil 2011 ei saanud vanglale olla teada asjaolu, et rüseluse algatajaks oli H. Vardja, kuna 26.aprilli 2011 vanglaametniku M. Ehamaa ettekandel nr 1387 on julgeolekuosakonna juhataja A. Kliimanti resolutsioon, et hr K. Mehol selgitada välja asjaolud, tähtaeg 27.aprill
11. K.Meho on alles 27.aprillil 2011 koostanud õiendi, milles märgib, et asjaolude kontrollimisel on ta tuvastanud, et rüseluse algatajaks oli H.Vardja. Samuti ei nähtu käskkirjast alus, millistele tõenditele, ütlustele otsustati eraldada just teda. Arusaamatust tekitab ka see, et kaastööteade
12. aprillil 2011 toimunud asjaolude kohta koostati alles 02.mail
13. Isik, kes kaastööteates andis ütlusi, on kas mõjutatud julgeolekutöötajate poolt või oli talle teada, et kaebaja sai justiitsministeeriumist avavanglasse mineku loa.
14. Kaebuse täienduses H. Vardja leiab, et tema 26.aprillil 2011 paigutamine kambrisse 1063 kokku seksuaalkurjategijaga läheb vastuollu euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga artikkel
15. Tekkinud olukorras tundis kaebaja end ebainimlikult ja alandavalt kohelduna ja karistatuna. Samuti seati ohtu väidetavalt kaaskinnipeetava tervis, kuna kaebaja on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kohaselt teistele kinnipeetavatele ohtlik ja teda ei oleks tohtinud teise kinnipeetavaga ühte kambrisse paigutada. Vastustaja vastuväited
16. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud selgituste ja põhjenduste juurde ega pea vajalikus neid korrata. Asjaolu, et K. Mehole anti aega asjaolude selgitamiseks kuni 27.aprillil 2011, ei tähenda, et talle ei saanud asjaolud selgeks saada juba 26.aprillil 2011, lihtsalt 27.aprill 2011 oli asjaolude väljaselgitamiseks viimane päev ning siis tuli temal kanda ette, mida ta on välja selgitanud. Intsident kaebuse esitaja ja tema kambrikaaslase vahel leidis aset 26.aprillil 2011 kell 6.
17. Kaebaja kinnitab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri toodi temale tutvumiseks õhtul, seega oli julgeolekuosakonna ametnikul K.Meho terve tööpäev aega asjaolusid välja selgitada, mida ta ka teha jõudis ning asjas ei oma tähtsust, et tuvastatu kohta koostati õiend 27.aprillil
19. Vastustaja jätab kaebuse esitaja väited, et käskkiri on õigusvastane, rikub kaebaja õigusi ning tuleb tühistada seetõttu, et selle käskkirja alusel paigutati kaebaja ühte kambrisse seksuaalkurjategijaga, mis oli kaebaja jaoks alandav, ebainimlik ning piinav, samuti seetõttu, et kaebajat ei oleks tohtinud teise kinnipeetavaga ühte kambrisse paigutada, kuna kaebaja on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kohaselt teistele kinnipeetavatele ohtlik, tähelepanuta, kuna need ei ole seotud kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise materiaalõigusliku alusega vaid puudutavad juba kohaldatud abinõude täideviimist, mis ei ole aga käesoleva kaebuse esemeks ning seega ei puutu asjasse. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et Tartu Vangla 26.aprilli 2011 käskkirja nr 1-4/1088 tühistamiseks puudub alus, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks oli olemas nii 2 faktiline kui õiguslik alus, käskkiri vastab haldusaktile kehtestatud nõuetele ja seega on käskkiri õiguspärane. Kohtu põhjendused ja otsus
20. Tartu Vangla 26.aprilli 2011 käskkirjaga nr 1-4/1088 kohaldati kinnipeetav Heiko Vardja suhtes VangS § 69 lg 1, lg 2 p 1, 3, 4, 5 lg 4 ning § 70 lg 1 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena: vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ning ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine kinnipeetava väljaspool elukambrit liikumisel v.a jalutuskäigul viibimisel. Käskkirja järgi tingis Heiko Vardja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist asjaolu, et
21. aprillil 2011 kella 06.55 ajal toimus kambris 371 Heiko Vardja ning tema kambrikaaslase Roman Kivioja vahel kõvahäälne sõnelemine ja põrandal rüselemine, mille algatajaks oli Heiko Vardja. Kaebuse esitaja, vaidlustades nimetatud käskkirja, on seisukohal, et ta ei ole kambrikaaslast rünnanud, ning et vanglale ei saanud kuidagi olla teada, et rüseluse algatajaks oli just tema. Kaebaja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt tegelesid nad kambrikaaslasega hommikuvõimlemisega.
22. Kohus on seisukohal, et Heiko Vardja kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Kaebaja suhtes julgeolekumeetmete kohaldamise aluseks on olnud vanemvalvur M.Ehamaa poolt 26.aprillil 2011 koostatud ettekanne nr
23. Ettekande kohaselt kostus 26.aprillil 2011 kella 06.55 paiku kambrist 371 kõvahäälset sõnelust ja sellele järgnenud mütsud vastu kambriust. Kontrollimisel selgus, et kinnipeetavad olid pikali maas kambriukse ees, kasutades teineteise suhtes füüsilist jõudu (tlk.65). Ka vanglale esitatud vaides ei ole kaebaja eitanud, et tema ja kambrikaaslase vahel toimus rüselus, kaebaja ei ole vaides nõus, et rüseluse algatajaks oli tema. 26.aprillil 2011 antud seletustes on H.Vardja märkinud, et nad maadlesid hommikuvõimlemise käigus. Seega toimus H.Vardja ja kambrikaaslase vahel füüsiline kontakt, mille käigus kasutati teineteise suhtes füüsilist jõudu. Tegemist ei saanud olla tavalise hommikuvõimlemisega, kuna kaebaja väitel olid tema põlvedel vigastused.
24. Käskkirja kohaselt tegid vangla julgeolekutöötajad samal päeval kindlaks, et rüseluse algatajaks oli H.Vardja. Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialisti K.Meho poolt 26.aprillil 2011 koostatud õiendi kohaselt tekkis kinnipeetavate vahel sõnavahetus, mõlemad hakkasid kätega vehkima ning Vardja ründas Kiviojat, üritades viimasel peast haarata ning asi lõppes maadlusega. Kohus nõustub seejuures, et see, kuidas ja kelle käest on julgeolekutöötajad informatsiooni kogunud, ei pea olema käskkirja põhjendustes täpselt kirjas. Samas nähtub kaebusest, et julgeolekutöötaja vestles enne käskkirja andmist intsidendi mõlema osapoolega, millest sai samal päeval selguda, kes oli füüsilise jõu kasutamise algataja. Ka kohtule esitatud kaaskoostööteates nr 1150000136 sisalduv informatsioon kinnitab, et rüseluse algatajaks oli kaebuse esitaja. Asjaolu, et M.Ehamaa ettekandele on julgeolekuosakonna juhataja A.Kliimant kirjutanud resolutsiooni asjaolude selgitamiseks 27.aprillil 2011, ei välista, et sündmuse tehiolud võisid julgeolekutöötajal olla teada ja selged juba 26.aprillil 2011.a. Nii on vastustaja esindaja selgitanud, et M.Ehamaa ettekanne oli aluseks kahele erinevale menetlusele – julgeolekuabinõude kohaldamise menetlusele ja distsiplinaarmenetlusele. 26.04.2011 on K.Meho koostanud õiendi julgeolekuabinõude kohaldamise kohta, mitte 27.aprillil 2011, 3 nagu on kaebaja märkinud. Tartu Halduskohtu menetluses oleva haldusasja nr 3-11-2031, milles H.Vardja vaidlustab distsiplinaarkaristuse käskkirja, materjalide hulgas on K.Meho
25. aprillil 2011 koostatud õiend sama intsidendi kohta, milles tehakse ettepanek H.Vardja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks. Seega on kinnitust leidnud, et valvur M.Ehamaa ettekanne oli aluseks kahe erineva menetluse läbiviimiseks ning et K.Meho poolt koostati kaks õiendit.
26. Neil õiguslikel ja faktilistel asjaoludel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Vastustaja on põhjendatult viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele haldusasjas nr 3-3-1-33-10, mille kohaselt võib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Julgeolekutöötajate poolt kogutud informatsiooni põhjal võis vanglal tekkida põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib ka edaspidi kasutada teiste kinnipeetavate suhtes vägivalda, mis tõi kaasa ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Lähtudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebaja poolt kohtmenetluse käigus esitatud väited tema paigutamise osas ühte kambrisse seksuaalkurjategijaga, ei ole antud vaidlusesse puutuv, mille kohta kohus andis ka kirjaliku selgituse kaebajale 24.oktoobri 2011 kirjas. Eda Muts kohtunik 4