) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. OÜ TT ostis BGAS-ilt krediiti ehituskaupa. Poolte vahelise õigussuhte aluseks on 21.09.2005 sõlmitud krediiditingimustega müügileping nr 2424, mille kohaselt hageja väljastas OÜ-le TT krediiti ehituskaupu. Hageja on esitanud OÜ-le TT tasumiseks arved, mis on OÜ TT poolt osaliselt tasutud. 2
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. OÜ TT kohustuste tagamiseks sõlmiti 25.10.2005 käendusleping kostja ja hageja vahel. Käenduslepingu kohaselt kostja vastutab müügilepingust nr 2424 ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 75 000 krooni.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt kostja vastutab BGAS-i ees solidaarselt OÜ-ga TT.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on esitanud OÜ-le TT tasumiseks arveid kokku summas 26 595,80 kr ehk 1699,78 eurot. 15.06.2011, 18.10.2010 ja 17.11.2010 tasuti OÜ TT poolt 12 000 kr ehk 766,94 eurot. Pärast viimast OÜ TT17.11.2010 makset on jäänud hagejale osaliselt tasumata 06.04.2010 arve nr 061004.013548. Nimetatud arve summa oli 1017,61 eurot ning sellest on pärast OÜ TT 17.11.2010 makset jäänud tasumata 932,84 eurot. Seega on tasumata arveid summas 932,84 eurot, mis on ka hagis kostjalt nõutav põhivõlg. Kohus leiab, et kostja vastuväited on üldsõnalised ning põhjendamata. Tuginedes kohtule esitatud tõenditele leiab kohus, et hageja nõue 932,84 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on arvestanud hagis kostja võlgnevuselt viivist summas 842,17 eurot.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Krediiditingimustega müügilepingus on lepingupooled kokku leppinud, et kohustuvad täitma OÜ Ehitus Service müügilepingu üldtingimusi. OÜ Ehitus Service müügilepingu üldtingimuste p 5.2 kohaselt on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,15 % ükskõik millise makse tähtajaks tasumata jätmisel iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lisaks füüsilise isikuna käenduslepingu sõlmimisele on kostja allkirjastanud OÜ TT esindajana ka krediiditingimustega müügilepingu. Seega olid kostjale käenduslepingu sõlmimisel krediiditingimustega müügilepingu tingimused teada. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas
lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et viivistesumma, mis ei ületa põhivõlgnevust ei ole ülemäärane ning hea usu põhimõtte vastane ning loeb põhjendatuks kostjalt välja mõista viivised summas 842,17 eurot. Kostja on ise põhjustanud viiviste summa kasvamise ning ei ole omaltpoolt teinud mitte midagi selleks, et võlgnevus saaks tasutuks. Seetõttu kohus leiab, et esitatud viivise nõue on põhjendatud ja proportsionaalne ning esitatud viivisearvestus on korrektne. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud määras 3 0,15% päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõlalt 932,84 eurolt viivised määraga 0,15% päevas alates 06.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.