Obsah (5)

§ 436§ 5§ 230§ 162§ 174

2-10-1678 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-1678 T

§ 436

lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 4 2-10-1678

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et 16.05.2005 sõlmisid pooled meretöölepingu nr 143/05 määramata ajaks, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle kapteni ametikohal (TVK tl 14-17). Puudub ka vaidlus, et 16.09.2009 ütles kostja hagejaga meretöölepingu nr 143/05 üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel (TVK tl 18-19). Samuti puudub vaidlus hageja keskmise palga üle 15 164,81 krooni kuus. Poolte vahel on vaidlus, kas 16.09.2009 meretöölepingu nr 143/05 ülesütlemine on õiguspärane.
2. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Eeltoodu sätte kohaldamise eelduseks on töötaja poolt toime pandud konkreetne tegu või tegevusetus, mille tõendamise koormis lasub tööandjal.
3. 16.09.2009 ülesütlemisavaldusega on kostja öelnud hagejale üles meretöölepingu nr 143/05 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, kuna ettevõtte sisese juurdluse käigus on tuvastatud asjaolud, mille kohaselt on hageja kuritarvitanud oma ametiseisundit, andes ebaseaduslikke korraldusi andmete ebakorrektseks kajastamiseks aruandluses, tekitades sellega materiaalset kahju ettevõttele. Kohus leiab, et eeltoodud ülesütlemiseavaldus on sisult üldsõnaline. Tööandja ei ole esile toonud konkreetset töötaja (hageja) rikkumist. Viide ettevõtte sisese juurdluse 09.09.2009 aktile ei too esile milles seisneb usalduse kaotus. Kostja pidas ülesütlemisavalduses hageja tegevust ebaseaduslikuks ja ebaausaks ning kaotas usalduse hageja vastu, mistõttu ei pidanud töösuhete jätkamist võimalikuks (TVK tl 19). Selgusetuks jääb milline hageja tegevus oli mitteusaldusväärne. 09.09.2009 akti kohaselt allkirjastas hageja 13.08.2009 arve-saatehele 1026, mille kohaselt oleks nagu EAOÜ kostjale tarninud diiselõli. Kostja järelepärimisele vastas hageja, et 180 kg diiselõli saabus kostja territooriumile 12.08.
4. Kostja territooriumil, sisse- ja väljasõidu päeviku kohaselt, sellel kuupäeval EAOÜ, kes tarnib kostjale diiselõli ning kelle arve-saatelehe oli hageja allkirjastanud, auto, reg. nr XXX, ei käinud. Kohtuistungil hageja selgitas, et diiselõli tellimise vajadusest teavitas tema, kuid saabuva kauba vastuvõtmisega tegeles ladu. Pärast kostja laotöötaja kõnet EAOÜ-le tarniti hageja poolt allkirjastatud arve-saatehele alusel kütus kostjale alles
5. augustil
6. Eeltoodu põhjal saab teha järelduse, et kaup saabus kostja lattu. Peale mida teostas kostja põhjaliku analüüsi jaanuar 2009 – juuli 2009 jooksul toimunud naftasaaduste tarnimise ja selle laost väljastamise kohta, mille tulemusel tuvastati, et hageja vormistas ja esitas tellimisavaldusi õlide väljastamiseks laost 1 532 liitrit rohkem, kui oli fikseeritud puksiir Karin tankimisžurnaalis ning sellejuures andis hageja korralduse vanemmehaanikule A. T ’ile teha sissekanded tankimise kohta žurnaali tagantjärele, et tekkinud vahet varjata. Jaanuar 2009 – september 2009 kulus kõige rohkem 902,86 liitrit diiselõli, mis on 1 029,13 liitrit vähem, kui tellimisavalduste alusel laost väljastati. Diiselõli puuduvate tarnetega on kostjale tekitatud kahju 24 544 krooni ulatuses ilma käibemaksuta. Aktiga otsustati lugeda hageja süüdi varalise kahju tekitamises, töökohustuste mittenõuetekohases täitmises, „Sadama töökorraldus juhend“ kütuse ja naftasaaduste eesmärgipärase kasutamise osa rikkumises, logiraamatu andmete teadlikus võltsimises ning mereliikluse ohutuse tagamise seadus § 30 ning mehaaniliste ja vahilogiraamatute pidamise korra rikkumises (TVK tl 20-23). Kohus leiab, et eeltoodud akti koostamisel jäeti tähelepanuta töötaja selgitused.
7. Saateleht-arvetega (TVK tl 37-49) on tõendatud, et perioodil jaanuar 2009 – 01.09.2009 oli ujuvvahenditele saadud järgmine diiselõli maht: 21.01.2009 476 liitrit = 360 kg, 17.02.2009 208 liitrit = 180 kg, 11.03.2009 208 liitrit = 180 kg, 08.04.2009 208 liitrit = 180 kg, 11.05.2009 208 liitrit = 180 kg, 03.06.2009 208 liitrit = 180 kg, 08.07.2009 208 liitrit = 180 kg, 18.08.2009 208 liitrit = 180 kg, kokku 1 932 liitrit või 1 672 kg. NRSOÜ puksiir Karin remondi aruandega on tõendatud, et puksiir Karin viibis remondis 03.12.2008-28.02.2009, mille käigus utiliseeriti 500 liitrit diiselõli peamootorist. Diiselõli utiliseerimisel oli tehtud selle vahetus mahus 500 liitrit (TVK tl 24-31) ning 16.09.2009 koostatud üleandmis-vastuvõtmis aktiga on tõendatud, et diiselõli puksiiri 5 2-10-1678 Karin mahutites oli 540 liitrit (TVK tl 32). Ei 500 liitrit diiselõli, mida utiliseeriti peamootorist ega 540 liitrit diiselõli, mis oli peale remonti puksiiris Karin ei arvestatud 09.09.2009 aktis. Seega on tõendatud, et kogu õli on kasutatud sihipäraselt. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks omastanud diisliõli, seega kostja ei ole tõendanud, et hageja oma tegevusega on põhjustanud tööandjale kahju.
8. Kohus leiab, et tõendamata on võltsimised naftaraamatus (tl 34-35). Naftaraamatust nähtub, et hilisemalt on tehtud kolm puuduolevat kannet juurde peamehaaniku poolt. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu puhul ei ole tegemist võltsimisega, kuna kanded on kooskõlas tegelikkusega. Samuti märgib kohus, et vea parandamise puhul ei ole tegemist võltsimisega. Seega on tõendamata võltsimise korralduste andmine. Kohus juhib tähelepanu, et vigade parandamine ei ole tavapäratu tegevus. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud hageja poolset varguste, pettuste või muude kostja usalduse kaotust põhjustada võinud süütegude toimepanemist, seega puudub alus töölepingu lõpetamiseks § 88 lg 1 p 5 alusel.
9. TLS § 104 lg 1 seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg 1, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjapoolne 16.09.2009 meretöölepingu nr 143/05 ülesütlemine on tühine.
10. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja kolme kuu keskmine töötasu summas 45 494,45 krooni, mis alates 01.01.2011 on 2 907,63 eurot. Menetluskulud 26.

§ 162

lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas

§ 162lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 6