Obsah (7)

§ 407§ 415§ 142§ 3401§ 318§ 313§ 340

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-9552 Tsiviilasi Citade

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldas esitatud hagi täielikult ning mõistis Narva Kaubanduskeskus OÜ-lt Citadele Leasing & Factoring OÜ kasuks 1 välja põhivõla ja kõrvalnõuete katteks kokku 28 185,28 eurot ning viivise 0,15% põhivõlalt (18 531,40 eurolt) päevas alates

1. märtsist 2012 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jäid täielikult kostja kanda. Kostja sai tagaseljaotsuse kätte
2. aprillil
4. mail 2012 esitas kostja Viru Maakohtule kaja, milles palus asjas menetlus taastada. Kostja märgib, et

§ 407

lg 5 p 2 kohaselt ei võinud kohus tagaseljaotsust teha, kuna ei olnud määratud hagile vastamise tähtaega ega teavitatud kostjat hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Seetõttu on

§ 415lg 1 p 3 järgi kostjal õigus esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust.

Kostja leidis, et ta ei pea

§ 142lg-st 1 tulenevalt kajalt kautsjoni tasuma.

2. mai 2012 määrusega jättis maakohus kaja käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, s.o kautsjoni tasumiseks 958,67 eurot. Kohus selgitas, et

§ 142lg 1 (1.

juulini 2012 kehtinud redaktsioonis) kohaselt tasutakse kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et

§ 407lg 5 p 2 kohaselt ei võinud asjas tagaseljaotsust teha.

1. märtsi 2012 hagi menetlusse võtmise määruses, mis on ühtlasi saadetud ka kostjale ja mille kostja seaduslik esindaja on
2. märtsil 2012 isiklikult kätte saanud, kohustas kohus kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele hiljemalt 14 päeva jooksul alates hagi menetlusse võtmise määruse kättesaamisest. Nimetatud määruses kohus hoiatas kostjat, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ja sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seega oli kostjat teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest ja antud tähtaeg hagile vastamiseks, mistõttu tema avaldust ei saa rahuldada

§ 407lg-s 5 sätestatud tingimustel.

2. mail 2012 esitas kostja seaduslik esindaja kohtule taotluse tsiviilasja toimikuga tutvumiseks ning kautsjoni tasumiseks määratud tähtaja pikendamiseks.
3. mail 2012 tutvus kostja seaduslik esindaja tsiviilasja toimikuga ning esitas
4. juunil 2012 Viru Maakohtule seisukoha
5. mai 2012 puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise määruse peale. Kostja leidis, et tal oli õigus esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kuna kostja seaduslik esindaja ei saanud vastuse esitamist kohustavaid dokumente. Seega ei pea ta tasuma kautsjoni

§ 142lg 1 alusel.

MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus keeldus
2. juuni 2012 määrusega

§ 3401lg-tele 1 ja 2 tuginedes kaja menetlusse võtmisest ja tagastas kaja kostjale.

Määruse põhjenduste kohaselt andis maakohus 8. mai 2012 määrusega kostjale tähtaja kajas sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, s.o esitatud kajalt kautsjoni tasumiseks 958,67 eurot, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Tähtaegselt kostja kautsjoni ei tasunud.

§ 318

lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega sai kostja kätte seadusliku esindaja vahendusel, st isiklikult tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes.

1. märtsi 2012 menetlusse võtmise määruses, mis on ühtlasi saadetud ka kostjale ja mille kostja seaduslik esindaja on
2. märtsil 2012 isiklikult kätte saanud, kohustas kohus kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele hiljemalt 14 päeva jooksul alates menetlusse võtmise määruse kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et hagile tähtajaliselt vastamata jätmisel võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Seega oli kostjat teavitatud hagile vastamata 2 jätmise tagajärgedest ja antud tähtaeg hagile vastamiseks. Kostja ei ole ka kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ega seda põhistanud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Kostja esitas Viru Maakohtu
4. mai 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kostjal õigus esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 3 järgi.

§ 407

lg 5 p 2 kohaselt ei saanud tagaseljaotsust teha, kuna ei olnud määratud hagile vastamise tähtaega ja kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Tsiviilasja toimikus oleva saadetise väljaandmise teatest (tl 68) ei tulene, et 20. märtsil 2012 kostjale kätte toimetatud kinnises ümbrikus oli menetlusse võtmise määrus. Seega ei ole tõendatud nimetatud määruse kättesaamine ja sellega seotud kostja teadmine vastuse esitamise tähtajast ja tagajärjest; 2) andis Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 3-2-1-163-10 seletused ümbrikus menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta; 3) ei pea

§ 142lg 1 järgi kostja antud juhul tasuma kajalt kautsjoni.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. Vastustaja leidis, et vaidlustatud maakohtu menetluse taastamiseks puudub alus. määrus on seaduslik ja põhjendatud ning Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei olnud Viru Maakohtu
2. mai 2012 puuduste kõrvaldamise määruse näol tegemist edasikaevatava määrusega. Kostjal oli valida, kas ta täidab kohtu nõudmise ja tasub kautsjoni või jätab nõudmise täitmata ja menetlus lõpetatakse; 2) ei näe

ette võimalust kajalt kautsjoni mittetasumiseks. Ka kaja nn automaatne rahuldamine ei vabasta kaja esitajat kautsjoni tasumisest. Kautsjoni tasumisest vabastamiseks on võimalik taotleda menetlusabi; 3) väidab kostja, et ta ei ole hagiavalduse menetlusse võtmise määrust kätte saanud. Samas ei eita kostja, et on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud. Seega tuleks tuvastada, kas ümbrikus oli peale hagimaterjalide ka menetlusse võtmise määrus või mitte. Kostja viidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt oleks kostja saanud esitada tõendeid selle kohta, kui palju kaalus temale tulnud ümbrik, mis väidetavalt ei sisaldanud kohtumäärust 2-lehel ja esitama kohtule ka tõendid selle kohta, kui palju oleks kaalunud ümbrik siis, kui selles oleks olnud peale hagimaterjalide ka lisaks kohtumäärus 2-l lehel (kostja poolt viidatud Riigikohtu otsuse p 19 koostoimes p-ga 21) või esitama mingid muud tõendid selle kohta, mis seaksid ümbriku sisu kahtluse alla. Käesoleval juhul kostja seda teinud pole ja määruskaebus on põhistamata. Seega ei kuuluks määruskaebus rahuldamisele isegi siis, kui kautsjon oleks tasutud, sest ei ole mitte millegagi tõendatud, et ümbrikust puudus kohtumäärus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja kaevatav maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Asi tuleb saata tagasi maakohtule kaja menetlusse võtmise otsustamiseks ja kaja lahendamiseks. 3 8. Maakohus jättis kostja poolt esitatud kaja maakohtu 4. aprilli 2012 tagaseljaotsusele menetlusse võtmata

§ 3401lg 1 alusel seetõttu, et tasumata oli kautsjon.

1. Asja materjalide kohaselt puudub vaidlus selles, et kostja seaduslikule esindajale on hagiavaldus koos selle lisadega kätte toimetatud
2. märtsil 2012 (lk 68) ja kostja ei ole
3. märtsi 2012 määruses ettenähtud tähtajal hagiavalduse kohta kohtule vastanud. Määruskaebuse kohaselt väidab kostja, et koos hagiavaldusega ei ole temale kätte toimetatud maakohtu
4. märtsi 2012 määrust hagi menetlusse võtmise kohta. Nimetatud määrusega kohustas maakohus kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele hiljemalt 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Sama määrusega hoiatas kohus kostjat, et hagile tähtajaliselt vastamata jätmisel võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Maakohus leidis, et kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolu ei ole toimiku materjalidega tõsikindlalt ja kahtlusteta tõendamist leidnud. Maakohus on käesolevas asjas kohtumääruse ja hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte postiteenuse osutaja vahendusel tähitud kirjaga väljastusteatega.

§ 313

lg 1 kohaselt tõendab sellisel viisil dokumendi kättetoimetamist väljastusteade, mis tuleb kohtule tagastada. Vastav väljastusteade

1. märtsist 2012 on kohtutoimikus lk 68, kuid nimetatud väljastusteatest ei nähtu, millised dokumendid on kostjale selle alusel kätte toimetatud. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-97-09 p 12 kohaselt peab väljastusteatest nähtuma, milline menetlusdokument kätte toimetati. Väljastusteatel on kättetoimetatavate dokumentide kohta üksnes viide „mat“, mis võib olla lühend sõnast „materjalid“, kuid millest ei saa ringkonnakohtu arvates üheselt järeldada, et kostjale on kätte toimetatud ka
2. märtsi 2012 kohtumäärus. Ringkonnakohtul ei ole seega võimalik tõsikindlalt selgeks teha, kas kostjale kätte toimetatud ümbrikus sisaldus maakohtu määrus või mitte. Väljastusteatel informatsiooni ebapiisavuse tõttu tuleb uskuda määruskaebuse esitajat, et temale ei ole vaidlusalust määrust nimetatud kuupäeval kätte toimetatud. Vastuseks hagejale märgib ringkonnakohus, et kui toimiku materjalidest ei nähtu tõsikindlalt kohtumääruse kättetoimetamine, siis puudub määruskaebuse esitajal ka vajadus põhistada oma väiteid määruse mittekättesaamise osas ümbriku (koos kättetoimetatud dokumentidega) kaaluga. Kostjale toimetati nimetatud väljastusteate alusel kätte hagiavaldus koos lisadega 60-l lehel, määruse maht on kaks lehte, mistõttu kaaluerinevus ei saaks olla märkimisväärne.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sama paragrahvi lõige 5 p 2 kohaselt ei või tagaseljaotsust teha, kui kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kuna käesoleval juhul ei ole kostjale teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest, siis ei võinud maakohus asja 4. aprillil 2012 tagaseljaotsusega lahendada.

§ 415

lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust mh siis, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

§ 142lg 1 (1.

juulini 2012 kehtinud redaktsioonis) kohaselt tasutakse kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Seega puudus kostjal käesoleval juhul vajadus tasuda kajalt ja menetluse taastamise avalduselt kautsjonit ja maakohtu seisukohad ei ole selles osas õiged. Maakohus on jätnud põhjendamatult kaja menetlusse võtmata. Asi tuleb tagastada maakohtule kaja menetlusse võtmise otsustamiseks ja selle lahendamiseks. 4 10.

§ 340

`lg 2 viimase lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtusse edasi kaevata ja määrus on lõplik. Viivi Tomson Üllar Roostoja 5 Kersti Kerstna-Vaks