Obsah (7)

§ 34§ 423§ 412§ 414§ 45§ 162§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2012. a Tartu Tsiviilasja number 2-08-17308 Tsiviilasi

§ 34

lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Kui kohtul ei ole võimalik tõlki viivitamata kaasata, teeb ta määruse, millega kohustab tõlki vajavat menetlusosalist leidma endale tõlgi või eesti keelt oskava esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul. Kui hageja kohtu nõudmist ei täida, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata.

§ 423

lg 1 p 10 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja. Eelistung tsiviilasjas toimus

1. märtsil
2. Eelistungil oli hagejal eesti keelt oskav nõustaja. Kohtuistungil
3. aprillil 2011 oli hagejal lepinguline esindaja ja eesti keelt oskav nõustaja, kohtuistungist võttis osa kohtutõlk. Kohtuistungile
4. aprillil 2012 ilmus hageja ilma esindaja ja tõlgita. Kohtukutses, mille hageja sai kätte isiklikult
5. märtsil 2012, s.o üks kuu ja 13 päeva enne kohtuistungit, kohustati hagejat leidma endale kohtuistungile eesti keelt oskav esindaja või tõlk. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõudmise täitmata jätmisel võib kohus jätta hagi läbivaatamata. Kohtuistungil
6. aprillil 2012 selgus, et hageja ei valda eesti keelt ning hagejal puudub ka tõlk või eesti keelt oskav esindaja. Tsiviilasi on kohtu menetluses alates
7. maist 2008, s.o ligikaudu neli aastat, korraldatud oli kaks eelistungit ning asi oli valmistatud ette lahendamiseks ühel põhiistungil. Seetõttu kohus leidis, et kohtuistungi edasilükkamine hagejal tõlgi puudumise tõttu ei ole põhjendatud. Hageja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest, mille tõttu hageja ei saanud kohtuistungiks endale eesti keelt valdavat esindajat või tõlki leida. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8. Lev Šurupov esitas Viru maakohtu
9. aprilli 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus saatnud kohtukutset hageja esindajale, kes valdab eesti keelt; 2) on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Hageja märkis hagiavalduses, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

§ 412

lg 1 p 1 kohaselt ei saa kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 4. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta määruskaebus rahuldamata ning kõik määruskaebuse menetlemisega seotud kulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei ole

§ 412lg 1 p 1 kohaldatav.

See reguleerib olukorda, kus hageja jätab kohtuistungile ilmumata. Praegu hageja ilmus kohtuistungile, mistõttu viidatud sätte kohaldamiseks pole alust; 2 2) on

§ 423

lg 1 p 10 kohaldamine hageja poolt omaks võetud, kuna hageja ei vaidle selle kohaldamisele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagi läbivaatamata jätmine

§ 423

lg 1 p 10 kohaselt on põhjendatud eeldusel, kui tõlgi või eesti keelt oskava esindaja puudumine takistab tsiviilasja läbivaatamist. Käesoleval juhul ei ole nimetatud eeldus täidetud ja maakohus jättis ebaõigesti hagi läbi vaatamata.

§ 414

lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Ringkonnakohus märgib, et kui hageja ei oleks kohtuistungile üldse ilmunud, oleks kohus pidanud asja arutama ilma hageja osavõtuta

§ 414

lg 1 kohaselt, sest hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Ringkonnakohus leiab, et kui asjas, kus hagejat on kohustatud leidma endale eesti keelt oskav esindaja või tõlk ja hageja on menetluse kestel eelnevalt selle kohustuse täitnud ( maakohus lubas 17.03. 2011 eelistungil ja 21.04.2011 kohtuistungil hagejal osaleda eesti keelt valdava isiku vahendusel (lk 66, lk 94)) ei ole menetlus ökonoomia põhimõttega kooskõlas jätta üksnes viimasel istungil tõlgita osalemise tõttu asi läbi vaatamata. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal puudub tõlk või esindaja, siis saab maakohus võimaluse korral ise tõlgi kaasata. Asja materjalidest nähtub, et maakohtu tõlk D. A. osales 21.04.2011 kohtuistungil. Kui maakohtul ei ole võimalik tõlki kaasata, siis saab lugeda menetlusosalise mitte ilmunuks analoogia alusel

§ 45

lg-tega 2 ja 3, mis lubab kõrvaldada isiku kohtuistungilt muuhulgas puuduliku keeleoskuse tõttu ja sellisel juhul võib asja menetlemist jätkata nii, nagu menetlusosaline oleks istungilt vabatahtlikult lahkunud. 7. Ringkonnakohus jätab ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda

§ 162lg 4 kohaselt.

8. Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele

§ 427kohaselt.

Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 3 Andra Pärsimägi