lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui viivise määr on kokku lepitud lepingus, on hagejal õigus nõuda
8.
lg 1 järgi on laenuleping leping, mille kohaselt kohustub üks pool teisele andma laenu rahas või asendatava asja, laenusaaja kohustub laenu või samas koguses asju tagastama ning § 397 lg 1 alusel tuleb majandus-kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega krediidiandja annab teise isiku kätte rahasumma (krediit) ning viimane kohustub sellelt tasuma intressi ning lepingu lõppedes tagastama krediidi. 9.Kohtule esitatud hageja ja kostja vahelisest laenulepinguga 26.05.2010 XXXon hageja tõendanud, et pooled leppisid kokku selles, et hageja annab kostjale laenu 68000 kr (lk 13, lepingu p 1.1). Kostja ei ole vaidlustanud märgitud laenusumma saamist. Lepingu p.1.
12.
186 p 1 järgi lõpeb kohustus kohase täitmisega, mis tähendab, et kostja pidi tasuma hagejale ära võla, intressid, võimalikud võla sissenõudmisega seotud kulud ning täitmisega viivitamise korral ka viivise
76 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1 ja 113 lg 1 järgi. 13.Kostja väitis, et notar ja hageja selgitasid, et hüpoteek tagab kõiki nõudeid, mis tekivad laenulepingustest ja selle lisadest ja kuna kinnisasi on täitemenetluse käigus sundkorras müüdud, siis tuleb kohustus lugeda täidetuks. Kostja leidis, et hageja nõue oli piiratud vaid tagatiskokkulepetes märgitud summadega. 14.Kohtule esitatud poolte vahel notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingust 26.05.2010 (tõestanud not. M. Pihlak, kanne 1093, lk 18-22) nähtuvalt on pooled leppinud kokku hüpoteegi seadmiseks kostja kinnisajale nr XXX summas 200 000 kr (lepingu p 2.1) ning sellega on tagatud kõik nõuded, mis tulenesid hageja ja kostja vahelisest laenulepingust XXXja selle 3
15.Kuna laenulepingu nr XXXlisadest 1 ja 2 nähtub, et need on laenulepingu nr XXXlahutamatud osad, siis oli hagejal õigus notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepete alusel nõuda lepingust ja selle lisadest 1, 2 tulenevate kõigi nõuete rahuldamist hüpoteegi arvel osas, mida hüpoteek tagas. Seega ei ole õige kostja väide, et tulenevalt tagatiskokkulepetest on hageja nõuded piiratud vaid tagatiskokkulepetes märgitud summadega. Hüpoteegiga tagatud nõue tähendab seda, et võlausaldaja nõue on hüpoteegiga märgitud ulatuses tagatud, ülejäänud nõude osa ei ole pandiga (hüpoteegiga) tagatud ning pandieseme realiseerimisel saadud (laekunud raha) rahaga rahuldatakse võlasusaldaja need nõude osad, mis on hüpoteegiga tagatud (kaetud) AÕS § 325 lg 1 ja § 353 lg 1 järgi vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. Hüpoteegiga on tagatud AÕS § 325 lg 1 alusel (lepingute sõlmimise aja redaktsioon) väljamaksmata intressid, viivis, võla sissenõudmisega seotud kulud. Juhul kui võlausaldaja nõue on suurem kui seda nõuet tagav hüpoteek (nõude summa suurem kui hüpoteegi summa), on võlasusaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist selle täitamata osas üldises korras, sh on õigus esitada kohtusse hagi võla sissenõudmiseks kui võlgnik ülejäänud nõuet vabatahtlikul ei rahulda. 16.Seega sai hageja nõuda tagatiskokkulepetest ning AÕS § 325 lg 1, § 353 lg 1 alusel täitemenetluses hüpoteegi realiseerimist ja realiseerimisest saadud raha arvel rahuldada lepingust ja selle lisadest 1, 2 tuleneva intressi, viivise, kulude ja võla hüvitamist ulatuses, millises ulatuses oli seatud hüpoteek. Kui hageja kõiki nõudeid, mis olid muutunud sissenõutavaks, hüpoteegist saadud raha ei katnud (raha laekus vähem), või kui nõue oli suurem kui hüpoteegi summa ja nõuet sai rahuldada vaid hüpoteegiga piiratud summa ulatuses, siis oli/on hagejal õigus nõuda ülejäänud osas kohustuse täitmist kostjalt üldises korras
17.Laenulepingust ega nende lisadest 1 ja 2 ega ka tagatiskokkulepetest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et kui võlausaldaja alustab sundtäitmist ja hüpoteegi realiseerimist, siis sõltumata sissenõutavaks muutunud nõude ulatusest ning hüpoteegi realiseerimisel saadud raha ulatusest, loetakse pooltevaheline laenusuhe igal juhul lõppenuks. Seega ei ole õige kostja väide kokkuleppest, et sõltumata kinnisasja realiseerimisest saadud raha suurusest ja loetakse selle tasumisega hagejale laenulepingust ja selle lisadest 1, 2 tulenev kohustus igal juhul lõppenuks. 18.Kostja ei ole esile toonud ega väitnud, et tema kohustuste ulatus hageja ees oleks olnud 26.05.2011 (kui laenu tagastamise ja intressi nõue muutus lepingust ja selle lisadest 1, 2 sissenõutavaks) väiksem kui 20208,38 € ja mis koosnes 17216,30 € põhivõlast, 2961,40€ intressist ja kuludest 30,68€. Samuti ei ole kostja väitnud, et 29.06.2011, kui täituri poolt tehti hagejale I ülekanne, oleks kostja võlg oleks olnud väiksem kui selleks ajaks sissenõutavaks muutunud võlg 17216,26 €, millest intress oli 4545,09€ ja viivis selleks ajaks 8522,07 €. Kostja ei ole tõendanud, kui palju laekus vaidlusalusest panditud kinnisasja nr XXX müügist raha. Eeltoodu alusel oli hageja õigustatud täituri poolt talle ülekantud 16678,57 € arvelt lugema 4
Seega rikub kostja kohustust
100 tähenduses, kuna ei ole laenu tagastamise kohustust osaliselt 13604,83 € täitnud. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 19.Kuna selle üle vaidlus puudus, et kinnisasja müük ja pandieseme realiseerimine toimus täitemenetluses, puudub vajadus anda hinnang hageja esitatud täitmisavaldusele. 20.Kuna kostja ei ole tasunud märgitud võlga, siis on ta viivituses
tähenduses (rikub endiselt kohustust) ja hagejal on õigus nõuda
lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel lepingu p 2.7 alusel viivist alates 01.07.2011 (so pärast seda, kui täitur kandis hageja arvele viimase rahasumma 30.06.2011), mis seisuga 01.12.2011 (hagi esitamise aeg) on 31427,16 €. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvestuse perioodi ega suurust, seega on hageja viivisenõue tõendatud ja põhjendatud. Hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses 13604,83 € ning kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks viivist tasunud, siis on hageja viivisenõue põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele. 21.Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlg 13604,83€ ja viivis 13604,83€. Menetluskulud 21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse, siis jäävad menetluskulud kostja. 22.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega Tsiviilasja hind 23.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 13 604,83 eurot. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.