) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus on seiskunud ja tal puuduvad rahalised vahendid, aga ka muu vara võlgade tasumiseks, mistõttu majandustegevuse jätkamine lähitulevikus ei ole võimalik. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt pankrotiavalduses väljatoodud asjaolu, et 2010 veebruaris võttis Osaühing U (registrikood XXX) väidetavalt ebaseaduslikult üle võlgnikule kuuluva immateriaalse vara, mille tulemusena kaotas võlgnik oma kliendibaasi ja vara väärtus langes ca 85% võrra. Seega jäi võlgnik ilma majandustegevuse aluseks olnud klientidest ja 3 koostööpartneritest ning võlgnikul ei olnud võimalik majandustegevust jätkata. Esialgsetel andmetel vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Täiendavat analüüsi vajaks võlgniku poolt esitatud info, mille kohaselt saaks hagi korras ebaseaduslikust valdusest välja nõuda väidetavalt ebaseaduslikult võõrasse valdusse läinud immateriaalse vara. Kohus nõustub ajutise halduriga, et juhatuse liige on põhjendamatult kaua viivitanud pankrotiavalduse esitamisega ja eiranud Äriseadustiku (ÄS) §-s 179 lg 4 sätestatud majandusaasta aruande esitamise kohustust. Seega võivad juhatuse liikme käitumises esineda karistusseadustiku (KarS) § 385¹ sätestatud kuriteo tunnused. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine on raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõttes.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 12.06.2012 määrusega tegi kohus SOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda SOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 250 eurot 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. SOÜ pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna SOÜ-l ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning SOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada SOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu
Vastavalt
lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele MGile (sündinud XXX, XXX).
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei 4 jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 960 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 316,80 eurot, kogusummas 1 276,80 eurot ja teostatud kulutuste hüvituseks 123,26 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest
lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab SOÜ pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole SOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Viivi Villemson 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.