KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-804 Haldusasi OÜ BAO ohtlikud jäätmed ka

) alusel anda tasu eest kasutamiseks avalikul enampakkumisel riigivara: Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse kinnistu Auvere külas Vaivara vallas Ida-Viru maakonnas, katastritunnusega 85101:012:

1. Riigivara kasutusse andmise korraldajaks määrati Keskkonnateabe Keskus, kes kinnitas
2. märtsil
3. a „Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse rendile andmise korra“ (edaspidi Kord).
4. OÜ BAO ohtlikud jäätmed esitas
5. märtsi
6. a kirjas Keskkonnateabe Keskusele vastuväited riigivara kasutusse andmise menetluses esinevate puuduste kohta ning palus muuta Korda ja selle lisasid, viies need kooskõlla õigusaktide nõuetega.
7. Keskkonnateabe Keskus esitas oma seisukohad rendile andmise menetluse korra puuduste kohta
8. aprilli
9. a kirjaga nr 5.-5/
10. Kirjaga esitati ka korrigeeritud Korra tekst koos lisaga.
11. OÜ BAO ohtlikud jäätmed esitas
12. aprillil
13. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Korra osaliseks tühistamiseks ja õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamiseks. Kaebuse põhjendused:
14. Korra p 10 sisaldab läbisegi nii kirjaliku kui suulise enampakkumise elemente, mis on vastuolus keskkonnaministri
15. aprilli
16. a määrusega nr 14 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord“ (edaspidi Määrus). Korra p 11 viitab läbirääkimistele, mida kirjalikul enampakkumisel ei tohi pidada.
17. Korra lisana esitatud rendilepingu punkti 4.3 kohaselt on rentnikul kohustus vahetult pärast lepingu sõlmimist tasuda senisele rentnikule AS-ile EcoPro 158 071,20 eurot, mille arvelt tasaarvestatakse järgnevalt igakuiselt rentniku poolt tasumisele kuuluv rendi hind kuni jäägi täieliku tasaarvestamiseni. Põhjendamatu on panna uue rentniku kanda riigi kohustus tasuda senisele rentnikule tehtud parenduste eest hüvitist. Sellise ebahariliku ja suure kohustuse kehtestamine annab eelise AS-ile EcoPro, kes ei pea summa tasumiseks kaasama täiendavaid vahendeid. Taolise rahalise kohustuse kehtestamine pidanuks

§ 21lg 1 p 5 ja 6 kohaselt olema sätestatud keskkonnaministri käskkirjas.

Hankelepingu sõlmimise ajaks peaks omafinantseeringu ja rendimakse vahe olema igakuise rendi hinna tasaarvestamise tulemusena vähenenud, kohustus on aga sätestatud konkreetse rahasummana.

1. Pakkujale pandud kohustus esitada koopia eelmise majandusaasta aruandest on põhjendamatu, kuna äriseadustiku kohaselt on aruande koostamiseks aega kuni
2. juunini.
3. Korra lisana esitatud rendilepingu p 5 sätestab rentniku kohustuse koguda vahendeid rendiobjekti sulgemisreservi.

§ 21lg 1 p 5 ja 6 kohaselt peavad tasud olema kehtestatud riigivara valitseja poolt.

Enampakkumise korraldajal ei ole pädevust kehtestada tasusid, mida keskkonnaministri käskkiri ei sisalda või mille kehtestamiseks käskkirjaga selgesõnalist volitust antud ei ole. 5. Rendilepingu p 8.9 ei näe ette ladestamisteenuse hinda. Pakkujal ei ole võimalik hinnata ohtlike jäätmete käitluskeskuse majandustegevust, teadmata konkreetset ohtlike jäätmete ladestamise teenuse osutamise hinda või vähemalt hinnavahemikku. Hinda teadmata ei ole võimalik esitada majanduslikult põhjendatud pakkumist rendiobjekti ühe kuu renditasule. Tasu määratlemata jätmine annab vastustajale võimaluse kujundada pärast rendilepingu sõlmimist vara kasutamise tingimused, mis ei vasta turutingimustele ning anda sel- 2 lega edukaks tunnistatud pakkujale algselt tingimustes mittesisalduvaid eeliseid, mis on vastuolus

§ 18lõikega 1 ning § 8 lõigetega 4 ja 5.

Ausa konkurentsi tagamiseks peaks olema üheselt selge ja kõigile pakkujatele teada see hind (või äärmisel juhul hinnavahemik), mida vastustaja kavatseb aktsepteerida teenuste hinnana.

1. Rendilepingus puuduvad olulise tingimusena peremehetute jäätmete tasuta vastuvõtmise ja ladestamise tingimused. Rendilepingu kohaselt toimub peremehetute jäätmete edasine käitlemine vastavalt Eesti Vabariigiga sõlmitava kokkuleppe ning rentniku ohtlike jäätmete käitlemise teenuse hinnakirja alusel. Rentnik võib jääda olukorda, kus vastavat kokkulepet ei sõlmita (või tehakse ettepanek kokkuleppe sõlmimiseks ebasoodsatel tingimustel) ning jäätmete vastuvõtmise ja ladustamisega seotud majanduslik koormus jääb rentniku kanda.
2. Keskkonnateabe Keskus palub jätta kaebuse rahuldamata.
3. Kaebajaga ei saa rendilepingut sõlmida, sest tema ohtlike jäätmete käitluslitsentsile vastutava isikuna märgitud U. M. on surnud, mistõttu ei vasta litsents jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) nõuetele.
4. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda rendilepingu sõlmimist temale sobivatel tingimustel. Riigil on omanikuna õigus sõlmida lepinguid oma vara kasutusse andmiseks temale sobivatel tingimustel (mille määratlemiseks on riigil lai kaalutlusõigus). Riigivara valitsemine peab

kohaselt olema riigile säästlik ja kasumlik, samal ajal läbipaistev ja kontrollitav. 3. Rendilepingu eelnõu kehtestab lepingupartnerile lisakohustuse maksta rendileandja eest kolmandale isikule konkreetses summas hüvitus, mis hiljem tasaarvestatakse rendilepingu eseme igakuise kasutamise tasu nõudega. See tingimus on põhjendatud lähtuvalt avalikust huvist ning vastab riigivara kasumliku majandamise eesmärgile (

§ 8lg 4). Puudub vastuolu pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega, ka AS-i Eco

Pro puhul on erinevus üksnes tehniline. Keskkonnaministeeriumi eelarves ei ole ette nähtud raha ASile EcoPro seni tehtud parenduste hüvitamiseks. Seetõttu tuleb rendileping sõlmida tingimustel, mis ei sea Keskkonnaministeeriumi kui riigivara valitsejat kahjulikku olukorda. Rentnik omakorda ei pea täiendavalt rendilepingu objekti investeerima ning saab madala kasutustasu eest rendilepingu eset oma majandustegevuses kasutada. Riigivara kasutusse andmine ei peagi teenima kõigile huvilistele võimalikult kättesaadavate ja investeeringuid mittenõudvate majandustegevuse võimaluste pakkumist. Rendilepingu sõlmimine nõnda, et Keskkonnaministeerium peaks tasuma 158 071,20 eurot oma eelarvelistest vahenditest, kahjustaks Keskkonnaministeeriumi poolt teiste avalike ülesannete täitmist, eeldaks rahaliste kohustuste võtmist ning tooks endaga kaasa riigivara ebasoodsa majandamise, kuna kohustuse täitmiseks võetavalt laenult tuleks maksta intresse. 4.

ega keskkonnaministri käskkiri ei piira Korras ega rendilepingu eelnõus teiste rendilepingu esemega seotud kohustuste sätestamist. Sellele viitab ka

§ 21lg 1 tekstis sõna „vähemalt”.

Rendilepingu eelnõu p-s 4.3 ei ole reguleeritud mitte tasu suurust ja selle määramise korda, vaid riigivara valitseja eest kolmandale isikule rendilepinguga seotud hüvituse maksmise kohustust, mis hiljem tasaarvestatakse lepingutasust. Sellise lepingu sõlmimist riigivara valitseja poolt ei piira ükski õigusakt ning see on kooskõlas ka lepinguvabaduse põhimõttega. Rendilepingu eelnõu tingimused on välja töötatud Keskkonnaministeeriumis ning saadetud keskkonnaministri poolt rahandusministrile kooskõlastamiseks. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et vastustaja oleks temale keskkonnaministri poolt antud volitusi kuidagi ületanud ning kehtestanud tingimusi, mida keskkonnaminister poleks rendilepingu tingimustena aktsepteerinud. Vastupidi, rendilepingu eelnõu tingimused on vastustajale Keskkonnaministeeriumi poolt kohustuslikuks tehtud. 3 5.

ei kohusta (ega saagi kohustada) riigivara kasutamiseks andmise otsustamise staadiumis riigivara valitsejat ammendavalt määratlema kasutusse andmise tasu lõplikku suurust ja kõikvõimalikke muid tulevase rentniku rendilepingust tulenevad rahalisi kohustusi. Keskkonnaministri käskkiri pidi

§ 21

lg 1 p 5 ja 6 kohaselt ette nägema, millistel alustel ja kes määrab rendilepingu objekti kasutamise tasu. Kasutamiseks andmise otsuse p-st 4.9 pidi iga huvitatud isik saama järeldada, et sulgemise reservi tuleb raha kanda. Punktist 4.7 nähtub, et kinnisasja kasutaja kohustub tasuma mh kasutatava kinnisasjaga seotud kõrvalkulud, sh kommunaalteenused ja kinnisasja või selle olulise osa kasutusse andmisega seotud kasutusse andja kulud. Rendilepingu eelnõu p 5.2 sätestab, et ladestamishinnast 10 % kannab rentnik vastavasse reservi, mis on kooskõlas JäätS § 341 lg-ga

1. Jäätmekäitluskoha sulgemise reserv on mõeldud riigivara valitsejal tekkivate jäätmekäitluskoha sulgemise kulutuste katteks, mis tuleb kanda küll tulevikus, kui jäätmekäitluskohta hakatakse sulgema, kuid need kulutused on otseselt seotud rendilepingu objekti kasutamisega juba praegu.
2. Keskkonnaministri käskkirja p 4.11 volitab vastustajat määrama ohtlike jäätmete ladustamise teenuse hinna. See ei ole renditud asja kasutamise tasu

§ 21lg 1 p 5 ja 6 mõttes.

Samas on vastustaja kaebajale selgitanud, et vastava hinna määramise aluseks võetakse eelmise perioodi ladustamise teenuse hind ning muudetakse seda tarbijahinnaindeksi muutudes. Käesolevaks aastaks on kehtestatud hind 58,01 eurot ühe tonni jäätmete kohta. Vastavasisuline hinnaregulatsioon vastab ka Keskkonnaministeeriumi ohtlike jäätmete kogumiskeskuste 2010-2013 arengukavale. Hinna iga-aastane määramine on vastustaja pädevuses ning selleks on vastustajale ette nähtud kaalutlusõigus. Rendile andmise korras ja rendilepingu eelnõus piirangute sätestamine piiraks viieks aastaks ebaproportsionaalselt vastustaja võimalusi majandusolukorra ja keskkonnakaitse vajaduste muutustele põhjendatult ja kaalutletult reageerida. Rendileandmise kord on kõigi huvitatud isikute jaoks ühesugune ning kõik saavad enampakkumisel osaledes võrdsetel alustel oma riske hinnata ja pakkumuse esitada. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas toob tingimus kaasa erinevate pakkujate ebavõrdse kohtlemise, kuivõrd kõigi jaoks on tingimus ühesugune. Kaebaja viited vastustaja võimalikele kaalutlusõiguse kuritarvitustele pärast lepingu sõlmimist on asjakohatud, spekulatiivsed ja põhjendamatud. Ka hiljem laienevad vastustajale vastavasisulise iga-aastase kaalutlusotsuse langetamisel kaalutlusõiguse teostamise reeglid ja põhimõtted.

1. Peremehetute jäätmete tasuta vastuvõtmise ja ladustamise tingimused ei vaja täpsemat reguleerimist rendile andmise korras. Rendilepingu eelnõu p 8.11 sätestab rentniku kohutuse võtta tasuta vastu ja ladustada ajutisse jäätmehoidlasse peremehetuid ohtlikke jäätmeid, kui need vastavad eelnõu nimetatud punktis sätestatud tunnustele. Rendileping ei reguleeri ega peagi reguleerima ajutiselt ladustatud jäätmete edasiseks käitlemiseks sõlmitavate lepingute tingimusi. Arusaamatu on, millist kohtlemist või milliste tingimuste pealesurumist kaebaja siinkohal kardab ning milles konkreetselt seisneb rendilepingu eelnõu punkti 8.11 puhul kaebaja õiguste rikkumine. Peremehetute jäätmete kõrvaldamise kulud kohustub JäätS § 128 lg-te 4 ja 5 kohaselt kandma Keskkonnaamet, kellega tuleb rentnikul tõepoolest sõlmida vastavasisulised lepingud, millele rendilepingu eelnõu vaidlusaluse punkti kohaselt kohaldub ka jäätmete käitlemise teenuste hinnakiri. Kaebaja hirm, et peremehetute jäätmete tasuta vastuvõtmise ja ajutise ladustamise kohustuse järgselt sunnitakse rentnikule peale ebamõistlikud lepingutingimused, on põhjendamatu ja asjakohatu. Vastavate lepingute sisu ja tingimusi pole käesolevas menetlusstaadiumis ka parima tahtmise juures võimalik ette näha ning selliseid tingimusi ei saa vastustaja Keskkonnaametile ette kirjutada. Väärib märkimist, et peremehetute jäätmete problemaatika on ka suhteliselt marginaalne. Viimase viie aasta jooksul on Keskkonnaministeeriumi loal vastu võetud vaid 40 kg Kuusalu valla metsast leitud elavhõbedat. 4 KOHTU PÕHJENDUSED
2. OÜ BAO ohtlikud jäätmed esitas
3. aprillil
4. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Korra osaliseks tühistamiseks ja õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamiseks. Keskkonnateabe Keskus muutis
5. aprillil
6. a osaliselt Korra vaidlustatud sätteid. Kord kehtestati uues redaktsioonis (tlk 45-52), mis kõrvaldas OÜ BAO ohtlikud jäätmed kaebuse p 2.1 ja 2.2.10-2.2.14 toodud puudused. Enampakkumise protseduurinõudeid ja majandusaasta aruande esitamise nõuet puudutavas osas on seega kaebuse tühistamis- ja kohustamistaotlused rahuldatud kohtuväliselt ning selles osas tuleb menetlus vastavalt HKMS § 152 lg 1 p 4 lõpetada. Sellega nõustusid kohtuistungil nii kaebaja kui vastustaja.
7. Riigivaraseadus ei sätesta riigivara kasutusse andmise menetluse vaidlustamise korda. Erinevalt riigihangete seadusest puudub riigivaraseaduses erinorm, mis annaks enampakkumisel osalemisest huvitatud isikule õiguse vaidlustada hankedokumentidele sarnanevat eelhaldusakti, millega kinnitatakse enampakkumise läbiviimise kord ja pakkumiste esitamise tingimused. Seega tuleb kaebeõiguse kindlakstegemisel lähtuda üldsättest, s.o HKMS § 44 lg-st 1, mille kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Riigikohtu erikogu lahendites nr 3-3-1-8-01, p 22 ja 3-3-1-15-01, p 22 selgitati, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi.
8. Kohus leiab, et

reguleerib eeskätt riigi sisesuhteid seoses riigivaraga ja kehtestab normid riigi huvide kaitsmiseks. Sellele viidatakse korduvalt ka

eelnõue seletuskirjas, nt „Eelnõu kohaselt reguleerib riigivaraseadus riigi sisesuhteid riigivara valitsemisel“, „Eelnõuga ei reguleerita kõike seda, mis jääb väljapoole riigi sisemise otsustamise protsessi (riigi sisesuhet) /---/“, „Endiselt on sees põhimõtted, et riigivara valitseja on kohustatud tema valitsemisel olevat riigivara majandama otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult ning hoolitsema igati selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades riigivaraga mistahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis riik võib neist tehingutest saada.“, „Paragrahvide 22 ja 25 sätted on suunatud riigivara valitsejatele, et distsiplineerida neid lepingu partnerina järgima riigi huve“. Ehkki mõni

säte võib kaitsta ka teist isikut peale riigi, on selge, et üldise ideoloogia kohaselt on

sätted suunatud riigile endale. Kaebaja tugineb

§ 21

lg 1 p 5 ja 6 rikkumisele, mis sätestavad, et kasutamiseks andmise otsus peab sisaldama vähemalt „tasu määramise tingimusi ja põhjendust“ ja „tasu muutmise reegleid“. Lugedes

3. peatüki „Riigivara kasutamiseks andmine“ sätteid süstemaatiliselt, tuleb asuda seisukohale, et

§ 21

lg 1 p 5 ja 6 nimetatud tasu all peetakse silmas

§-s 18 reguleeritud tasu, mille eest riigivara antakse teisele isikule kasutamiseks. Tasu määramise ja muutmise alused peavad olema kirjas riigivara kasutamiseks andmise otsuses selleks, et tagada kontroll riigi huvide järgimise üle. Muuhulgas on

§ 8lg 1, 4 ja 5 kohaselt oluline, et tasu oleks riigi jaoks majanduslikult soodne.

Nõustuda tuleb vastustaja seisukohaga, et

regulat- 5 siooni eesmärk ei ole luua soodsaid tingimusi riigivara kasutusse saamisest huvitatud isikutele.

§ 21lg 1 p 5 ja 6 ei ole enampakkumisel osalemisest huvitatud isikute kaitsenorm.

Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda sellest kinnipidamist. 9. Samas kohus nõustub vastustajaga, et isegi kui

§ 21

lg 1 p 5 ja 6 laieneksid kõikidele rendilepingus ettenähtud tasudele, sh rendiobjekti sulgemisreservi maksete tegemisele, siis ei ole nende sätete vastu sisuliselt eksitud. Keskkonnaministri käskkirja p-st 4.9 järeldub, et rentnikul tuleb teha makseid ladestusala sulgemisreservi. Keskkonnaminister saatis

1. veebruaril
2. a rahandusministrile kooskõlastamiseks kasutamiseks andmise otsuse eelnõu koos rendilepingu projektiga (tl 92), viidates rendisummale lisanduvale 10% suurusele tasule. Usutav on seega vastustaja kinnitus, et sisuliselt määras kõik enampakkumisega seotud tingimused, sh rendilepingu eelnõu Keskkonnaministeerium, kelle volitusel vastustaja enampakkumist läbi viis. Seega ei ole kõikide tingimuste keskkonnaministri käskkirjas loetlemata jätmine sisuline rikkumine.
3. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega rendilepingu p 4.3 puudutavas osas, s.o rentniku kohustus vahetult pärast lepingu sõlmimist tasuda senisele rentnikule AS-ile EcoPro 158 071,20 eurot. Kohus ei pea vajalikuks korrata vastuväidete p-des 3.1-3.8 toodud põhjendusi, nõustudes nendega täies ulatuses. Kohus rõhutab vaid seda, et riigivara kasutusse andmiseks tingimuste seadmisel tuleb tagada maksimaalselt riigi huvi saada majanduslikult võimalikult soodne tehing. Riigi huvi tagada, et ohtlike jäätmete käsitluskeskusesse tehtud investeeringud kannaks objekti rentnik, mitte riik, on täielikult mõistetav ja legitiimne. Asjaolu, et makse tehakse formaalselt senisele rentnikule, mitte riigile, on tehniline küsimus, mis majanduslikus mõistes annab sama tulemuse. Kohus nõustub vastustajaga ka selles osas, et majanduslikus mõttes ei saa AS EcoPro ebavõrdset eelist teiste pakkujate ees. Juhul kui AS EcoPro osutub enampakkumise võitjaks, on ta sisuliselt samas olukorras nagu teised pakkujad – ta ei saa ühekordse maksena võlga parenduste eest ja jääb ilma võimalusest hajutada rendimakseid 38 kuu peale, mis oleks ettevõtjale majanduslikult kahtlemata soodsam. Kaebaja viide sellele, et AS EcoPro sai objektile tehtud investeeringute tõttu tulu, on asjakohatu. Juhul kui parenduste hüvitamine oli rendilepingus ette nähtud, oli investeeringute tegemine ja seeläbi efektiivsuse saavutamine rentniku õigus. Kohus leiab, et rendilepingu p 4.3 ei ole oma sisu ega õiguslike tagajärgede poolest käsitatav tagatisena. Tagatis on keskkonnaministri käskkirja p 4.8 kohaselt ette nähtud rendilepingust tulenevate nõuete, sh kahju hüvitamise nõuete, lihtsamaks sissenõudmiseks. Rendilepingu p 4.3 sätestatud raha ei ole lubatav realiseerida tagatisena (vt rendilepingu eelnõu p 7.1-7.3).
4. Rendilepingu sõlmimisega antakse rentnikule viieks aastaks prügila käitamise kontsessioon (vt analoogia alusel Riigikohtu halduskolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsus nr 3-3-1-66-10). Seetõttu tuleb enampakkumise menetluses järgida Euroopa Liidu toimimise lepingu art 49 ja 56, eelkõige asutamisvabaduse, teenuste osutamise vabaduse, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Kontsessiooni andmine peab põhinema objektiivsetel, mittediskrimineerivatel ja varem teada olevatel kriteeriumidel, et kaalutlusõiguse teostamine oleks piiritletud ja seda ei saaks meelevaldselt kasutada; puudutatud ettevõtjal peab olema tõhus kohtulik õiguskaitsevahend. Kohus leiab, et ausa konkursi põhimõtet ei ole järgitud olukorras, kus kontsessiooni andjale on jäetud piiramatu suvaõigus määrata rendilepingu oluline tingimus – ohtlike jäätmete ladustamise teenuse hind. On selge, et pakkumise tegemist kaaluva ettevõtja jaoks on majandusliku kalkulatsiooni tegemisel määrava tähtsusega asjaolu, kui suure tuluga ta rendiperioodi jooksul saab arvestada. Tingimuse määratlematus takistab majanduslikult põhjendatud pakkumuse tegemist. Lisaks tuleb nõustuda kaebajaga, et nii olulise tingimuse määratlemata jätmine võimaldab kuritarvitusi, mis rikuvad konkurentsiolukorda ja võrdse kohtlemise põhimõtet (tasu n.ö personaliseeritud määramist). Vastustaja kinnitusest, et kuritarvitada ta oma kaalutlusõigust ei soovi ja hetkel on pakkujad kõik „võrdselt teadmatuses“, ei piisa. Oluline polegi kavatsus kuritarvitada, 6 vaid võimalus seda teha, seda enam, et vastustaja möönis kohtuistungil, et juhul kui rendilepingu perioodi kestel muudetakse ohtlike jäätmete ladustamise teenuse hinda, ei saa konkurent seda vaidlustada. Siinkohal on asjakohane ka

§ 8

lg 5, mille kohaselt riigivara valitseja peab tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt, see säte kaitseb lisaks riigile endale ka riigivara kasutusse saamisest huvitatud isikute põhjendatud huve. Olukorras, kus vastustaja möönab, et ohtlike jäätmete ladustamise teenuse hind jääb vähemalt

1. aastal senisele tasemele ja hiljem saab seda korrigeerida tarbijahinnaindeksi vm objektiivsete kalkulatsioonide alusel, on võimalik need kirjutada sisse ka rendilepingu eelnõusse. Kohus leiab, et selles osas on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kord tuleb tühistada osas, milles kehtestab rendilepingus ohtlike jäätmete ladustamise teenuse hinna (Korra p 1.1.6 ja rendilepingu eelnõu p 8.9). Kohus kohustab HKMS § 37 lg 2 p 2 ja § 41 lg 3 alusel Keskkonnateabe Keskust määrama rendilepingu eelnõus jäätmete ladustamise teenuse hinna või selle määratlemise objektiivsed tingimused. HKMS § 158 lg 3 kohaselt ei saa kohus neid tingimusi täpsemalt ette kirjutada. Kohus märgib, et vastustaja oli valmis kompromissi korras nõnda rendilepingu eelnõu ka muutma, kuid kaebaja kompromissi ei soovinud (tlk 111).
2. Peremehetute jäätmete ladustamise tingimuste määratlematuse kohta tehtud kaebaja etteheiteid peab kohus alusetuteks. Nõustudes vastustaja kirjaliku vastuse p-s 6 toodud põhjendustega neid kordamata rõhutab kohus vaid seda, et peremehetute jäätmete kõrvaldamiseks tuleb rendilepingu eelnõu kohaselt sõlmida leping Keskkonnaametiga, kusjuures kohaldub jäätmete käitlemise teenuste hinnakiri.
3. HMS § 60 järgi on asjakohatud vastustaja viited kaebaja jäätmete käitluslitsentsi puuduste kohta. Kohtule pole esitatud tõendeid, et litsents on kehtetuks tunnistatud.
4. HKMS § 108 lg 1, 3 ja 6 koosmõjus kohaldades tuleb mõlema poole menetluskulud jätta kokkuvõttes poole enda kanda. Villem Lapimaa 7