Asjaolud Harju Maakohtu 20.12.2010 määrusega kuulutati välja MK(isikukood xxx) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Peeter Sepper. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 15.06.2011 määrusega. Pankrotihaldur Peeter Sepper esitas 20.06.2012 kohtule lõpparuande, mille ta palub kohtul kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Lõpparuandes palub haldur määrata halduri tasu, kinnitada esitatud pankrotimenetluse kulud ja vabastada ta pankrotihalduri kohustustest. Täiendavalt 26.06.2012 esitatud taotluses palub haldur algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja määrata usaldusisikuks võlgnikku ennast. Teade lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud 18.06.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihaldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankrotivara koosnes igakuistest töötasu laekumistest. Realiseeritavat pankrotivara ei olnud. Pankrotivarasse laekus töötasu arvelt 1 690 eurot. Andmed
lg 1 p 2 alusel: Danske Bank A/S 536 857,85 eurot; Swedbank AS 41 487,46 eurot; AS SEB Pank 29 064,70 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja esitada ei ole alust. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid pankrotimenetluses ei kantud. Ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulud on järgmised: • Ajutise halduri vajalikud kulutused, mis on kinnitatud 20.12.2010.a. kohtumäärusega 147,31 • Pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused 214,59 Maksejõuetuse tekkimise põhjused Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli muu asjaolu
Konkreetselt oli alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kinnisvaraarendusega tegelenud äriühingu pangalaenu käenduslepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumine. 3 Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohus nõustub lõpparuandes toodud pankrotihalduri hinnanguga, mille kohaselt MK maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu
Konkreetselt oli alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kinnisvaraarendusega tegelenud äriühingu pangalaenu käenduslepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumine. MK(pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajatel tunnustatud nõude osas jäänud raha saamata järgmiselt: Danske Bank A/S 536 857,85 eurot, Swedbank AS 41 487,46 eurot ja AS SEB Pank 29 064,70 eurot. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud nõuetele vastuväite esitanud. Seega on käesolev kohtumäärus kooskõlas
§-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.
lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 338 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 111,54 eurot. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, pankrotihalduri aruandega ja võlausaldajate üldkoosoleku protokolliga, leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta on põhjendatud. Arvestades eeltoodut tuleb määrata halduri tasuks 338 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 111,54 eurot.
lg 3 alusel kontrollib kohus jaotusettepaneku ja lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et halduri tehtud kulutused kokku summas 213,59 eurot on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb kinnitada.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Käesoleval juhul ei jätku pankrotivarast 1 690 eurot kõigi pankrotimenetluse kulude kokku summas 2 071,77 eurot tasumiseks. Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal on 11.03.2010 kandnud Harju Maakohtu tagatiste kontole viitenumbriga 3100057358 30 000 krooni (1 917,35 eurot) ja 01.12.2010 87 000 krooni ( 5 560,31 eurot) pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud tagatised on käesoleval ajal kasutamata. 4 Tulenevalt asjaolust, et võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal on 29.06.2012 kinnitanud nõusolekut hüvitada pankrotimenetluse kuludest 381,77 eurot, tuleb pankrotimenetluse kuludest 381,77 eurot katta võlausaldaja poolt antud tagatise arvelt. Kohtu deposiiti tasutud raha ülejääk 1 535,58 eurot ja 5 560,31 eurot tuleb tagastada Danske Bank A/S Eesti Filiaal arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Peeter Sepper MK (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Võlgnik on 29.11.2010 esitanud kohtule võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt 29.11.2010 esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajate 24.05.2012 toimunud üldkoosoleku protokollist nähtuvalt esitas MKusaldusisiku määramiseks enda kandidatuuri, teisi kandidaate ei esitatud. Nimetatud ettepaneku poolt olid kõik võlausaldajad. Pankrotihaldur on esitanud kohtule ettepaneku määrata usaldusisikuks võlgnikku ennast. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus on seisukohal, et tuleb algatada võlgnik MK(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib 5 kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Tiia Mõtsnik kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.