Obsah (4)

§ 138§ 144§ 175§ 172

2-10-45327 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Tiina Adoberg Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2012 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-45327 Tsiviilasi, hageja nõue JV ava

§ 138lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

-

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

-

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule.

§ 175

lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

§ 175

lõige 1 tuleneva esindaja kulude (õigusabi kulu) põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seose tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult tehtud tööga. Samuti tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada asjaolu, et Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära ületatavat osa teiselt poolelt sisse nõuda ei saa. Kohtunikuabi määrab menetluskulude suuruse kindlaks käesoleval juhul nimekirja alusel, millelt nähtub teostatud toimingute loetelu ja toimingute tegemisele kulunud aeg. Menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas on võimalik hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid, jms asjaolud, mis puutuvad 3 2-10-45327 konkreetsesse kohtumenetlusse. Hageja esindaja poolt tehtud toimingud: Toimiku 2-10-45327 materjalidest nähtub, et menetluse käigus analüüsiti hagi materjale ~50 lk, , analüüsiti kostja poolt esitatud seisukohti 20 lk (2*10 lk), esindaja poolt koostati vastus kostja seisukohtadele 2,5 lk (20.06.2010, toimikus lk 107-119 ),; Kohtuvaidluse jooksul on peetud 3 kohtuistungit pikkusega kokku 6 tundi ja 13 min (( 1 tund 45 min ( 21.04.2011), 53 min (30.08.2011), 3 tundi 35 min (17.11.2011)) . Õigusabi osutamise aeg menetluskulude nimekirjas kokku on 16,4 tundi. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ning kulude nimekirjas avaldatuga, leiab kohtunikuabi, et esinduse teostamiseks tehtud toimingud on igati vajalikud ja põhjendatud õigusabi osutamiseks ning vastavuse esindaja poolt tehtud tööga: a. Nõupidamine õigusbüroos, materjalide vastuvõtmine, materjalidega tutvumine, kliendileping 06.04.2011 - 2,6 tundi b. Kostja vastustega tutvumine, nõupidamine õigusbüroos, omapoolse seisukoha koostamine objektide kaupa

1. Ja
3. 2011 – 4 tundi A ja b toimingud – aeg kokku 6,6 tundi, põhjendatud aja kulu - sisaldab aega kohtuvaidluse käigus materjalidega tutvumisele, dokumentide analüüsimisele, õigusliku positsiooni kujundamisele, seisukohtade kujundamisele ning kliendiga suhtlusele c. Ettevalmistus kohtuistungiks 20.04.2011 – 0,5 tundi - põhjendatud ajakulu d. Kohtuistung 21.04.2011 – 1,75 tundi – põhjendatud ajakulu (kohtuistung kestis 1 h 45 min ) e. Täiendavad seisukohad ja materjali ettevalmistus istungiks 20.06.2011 – 1,5 tundi – põhjendatud ajakulu (kostja esitas täiendavaid seisukohti 10 lk) f. Kohtuistung 17.11.2011 – 3,5 tundi – põhjendatud (kohtuistung kestis 3 h 35 min) g. Kohtuotsuse jõustumise kontroll ja jõustumismärke küsimine 01.02.2012 – 0,55 tundi – põhjendatud ajakulu - kohtuotsuse jõustumise kontroll ja jõustumismärke küsimine on põhjendatud edasikaebe vajalikkuse väljaselgitamiseks ja kohtuotsuse täitmisele suunamise võimalikkuse väljaselgitamiseks ( jõustumismärke saamiseks tuleb kohtumajja kohale tulla, ei piisa ainult meili-kirja saatmisest). h - menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine 06.02.2012 – 2 tundi menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest taotletav tasu täielikus ulatuses ei ole põhjendatud. Iga professionaalne esindaja, kes osutab õigusabi oma majandustegevuse raames, esitab oma kliendile arve peale teenuse osutamist ja arvele lisatakse ka spetsifikatsioon, (st t arve ja arve lisaks oleva spetsifikatsiooni on kliendi jaoks varem koostatud ja selle koostamisega tegeleb enamasti büroos sekretär). Arve koostamise ja arve selgituse (spetsifikatsiooni) koostamise eest eraldi raha küsida menetluskulude menetluse raames ei ole mõistlik ega põhjendatud. Õigusteenuse osutaja poolt kaaskirja-avalduse - "avaldus menetluskulude summaarseks kindlaksmääramiseks" sõnastamine varem koostatud arvete ja arvete selgituse juurde ei saa olla liialt kulukas ega aeganõudev toiming. Põhjendatud saab lugeda ajakulu 1 tunni ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on Riigikohtu 20.10.2010.a lahendis nr 3-2-1-102-11 p-s 12 väljendatud seisukoha järgi iseseisev hagita menetlus (arvestades ka RK 3-2-1-118-11 selgitusi). Seega tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja esitamise kulud hüvitada vastavalt hagita menetluses menetluskulude hüvitamise kohta sätestatule ja

§ 172

lg 8 kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7 lg 3 tunnistajatasu tunnitasumäär määratakse tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 oli 2011.a 4 2-10-45327 töötasu alammäär tunnis 1,73 eurot. Arvesse võttes menetluskulu kindlaksmääramise avalduse sisu ja mahtu, on mõistlik rakendada 10-kordset tunnistajatasu alammäära ( so tunnitasu 17,30 eurot ), seega avalduse koostamise ja esitamise eest (1 tunni eest) on mõistlik välja mõista 17,30 eurot ; Kokku moodustaksid esindaja kulud alljärgnevalt: 14,4(aeg) * 114 eurot (tunnitasu) = 1641,60 (toimingud a-g ) menetluskulude kindlaksmääramiseks 1 h. eest) ) = 1658,90 eurot + 1*17,30 eurot (taotlus Lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär määratakse lähtuvalt tsiviilasja hinnast. Harju Maakohtu 13.12.2011.a. kohtuotsuse kohaselt on tsiviilasja hind 3686,65 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.

1. a määruse nr 137 kohaselt tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär kuni 6 400 euro suuruse tsiviilasja hinna korral võib olla maksimaalselt 3200 eurot. Antud juhul hageja õigusabi kulu suurus ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära. Arvestades menetluskulude jaotust (90% kostja kanda) ja ülaltoodut , leiab kohtunikuabi, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud - 1658,90 eurot* 90%=1493,01 eurot Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
4. jaanuari 2012 oli 1,00%. (Ametlikud Teadaanded 02.01.2012, Intressimäära avaldamise teated). Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid

§ 138, § 174, § 175, § 176–178, § 466 ja § 661.

Tiina Adoberg kohtunikuabi 5