Obsah (6)

§ 477§ 172§ 173§ 174§ 122§ 475

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtumääruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 30. märtsil 2012.a. Tallinn Tsiviilasi L L kaebus Tal

) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud 2 kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. 034/2011/2686 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman’i 01.02.2012.a. otsusele täiteasjas nr. 034/2011/2686 (I kd t/l 63-67). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 17.01.2012.a. kaebuse (I kd t/l 56-58).
3. Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 17.01.2012.a. kaebusest. Nimetatud 17.01.2012.a. kaebuses palub avaldaja lugeda trahviteate edastamine täiturile tühiseks ning jätta sellest tingitud täitekulud kohtuvälise menetleja kanda ning lõpetada täitemenetlus täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Vaidlust ei ole selles, et avaldajale oli määratud hoiatustrahv ning avaldaja on selle tasunud 17.12.2011.a. Samuti ei ole vaidlust selles, et täitemenetlus antud asjas on algatatud 24.11.2011.a. kohtutäiturile 14.11.2011.a. esitatud avalduse alusel. Vaidlus on menetlusosalistel selles, kas käesoleval juhul oli hoiatustrahv vaidlustatud ning kas avaldaja on vaidlustamise korrast kinnipidanud.
4. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 26.09.2011.a. kohtumääruse väärteoasjas nr. 4-11-3688 kohaselt on kohus tühistanud linnasekretäri 07.09.2011.a. määruse ja lugenud trahviteate nr. 019519 mittejõustunuks ja kohtutäiturile saatmise ebaseaduslikuks. Samuti on kohus lugenud trahviteate kättesaamise kuupäevaks 26.08.2011.a. ja otsustanud lugeda peatunuks trahviteatele kaebuse esitamise tähtaeg 01.09.2011.a. kuni 26.09.2011.a. (I kd t/l 16-20). Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist - kaebusest trahviteate nr. 019519 peale nähtub, et avaldaja on vaidlustanud trahviteate 06.10.2011.a. (I kd t/l 22-23). Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 545 lg 1 kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja on 01.09.2011.a. esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale ning 06.10.2011.a. kaebuse trahviteate peale.
5. Kaebuses kohtutäituri tegevusele on avaldaja palunud lõpetada täitemenetlus täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Avaldaja on seisukohal, et 14.11.2011.a. kohtutäiturile esitatud täitmisavalduse esitamisel, ei olnud trahviteade jõustunud ning viidanud kaebuses sellele, et eelpool nimetatud väärteoasjas on kohus otsustanud lugeda peatunuks trahviteatele kaebuse esitamise tähtaja. Kohtutäitur on oma 01.02.2012.a. otsuses juhindunud sellest, et 30 päevane kaebetähtaeg hakkas kulgema 26.08.2011.a. Kohtutäitur ei ole välja toonud, miks ei kuulu kohaldamisele trahviteatele kaebuse esitamise tähtaja peatumine. Kohtutäitur nimetatu osas oma seisukohta väljendanud ei ole.
6. Kohtule esitatud kaebuses palub avaldaja muuhulgas lõpetada täitemenetlus. TMS § 3 kohaselt korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid. Kooskõlas TMS § 48 lõpetab täitemenetluse kohtutäitur. Samuti sätestab nimetatud paragrahv täitemenetluse lõpetamise alused. Kooskõlas TMS § 217 lg 5 teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse. Antud juhul kohtutäitur kõikidele kaebuses toodud väidetele vastanud ei ole ning oma otsust piisavalt motiveerinud pole. Arvestades eeltoodut ning käesoleva tsiviilasja materjale, leiab kohus, et avaldaja kaebus kohtutäitur 01.02.2012.a. otsusele täiteasjas nr. 034/2011/2686 3 tuleb rahuldada. Kohus ise ei saa TMS § 48 alusel menetlust lõpetada, sest selline õigus on kohtutäituril. Kuivõrd kohus kontrollib vaid kaevatava kohtutäituri otsuse seaduslikkust ja kohtutäituri otsusest ei nähtu, miks ei kuulu kohaldamisele kaebetähtaja peatumine, siis tuleb eelpool nimetatud kohtutäituri otsus tühistada ning saata asi tagasi kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks ning otsuse tegemiseks.
7. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
8. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§ 172

ja § 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kaebus rahuldatakse, jätab kohus avaldaja menetluskulud

§ 172lg 1 alusel kohtutäituri kanda.

Sissenõudja ning kohtutäituri menetluskulud jäävad nende enda kanda. 14. Juhindudes

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 15. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldaja esitas kohtusse kaebuse kohtutäituri otsusele, mis on hagita asi

§ 475lg 1 p 15 kohaselt, on tsiviilasja hinnaks 319,56 eurot.

Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4