Obsah (6)

§ 477§ 172§ 173§ 174§ 122§ 475

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 27. märtsil 2012.a. Tallinn Tsiviilasi KP kaebus Tallinna kohtutäitur El

) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. 022/2010/9498 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippus’i 17.08.2011.a. otsusele täiteasjas nr. 2 022/2010/9498 (I köide t/l 33-35). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 01.08.2011.a. kaebuse (I köide t/l 25-32).
3. Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 01.08.2011.a. kaebusest. Nimetatud kaebuses palub avaldaja tühistada 08.07.2011.a. sunniraha määramise otsus.
4. Vaidlust ei ole selles, et antud juhul täidetakse täiteasjas nr. 022/2010/9498 Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2010.a. kohtumäärust tsiviilasjas nr. 2-09-41000, millisega on määratud kindlaks sissenõudja ja poolte ühise lapse suhtlemise kord (I köide t/l 142-153). Vaidlust ei ole ka selles, et sissenõudja lapsega eelpool viidatud kohtulahendiga reguleeritud korras suhelnud ei ole. Vaidlus on selles, kas avaldaja on sundtäitmist takistanud ning kas sunniraha määramine oli põhjendatud.
5. TMS § 183 järgi kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha käesoleva seadustiku § 26¹ sätestatud korras. Vastavalt TMS § 26¹ lg 5 võib kohtutäitur sunniraha määrata muuhulgas füüsilisele isikule. TMS § 26¹ lg 7 järgi sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte käesoleva seadustiku paragrahvis 10 sätestatud korras. Seega peab kohtutäitur sunniraha määramise eeldusi eelnevalt kontrollima.
6. Kohtule esitatud täitetoimiku kohaselt on kohtutäitur 19.05.2011.a. koostanud hoiatuse sunniraha määramise kohta (II köide t/l 65-67). Avaldaja on 06.06.2011.a. esitanud kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles muuhulgas on palunud täitemenetlus peatada. Avaldaja tugineb oma kaebuses sellele, et on esitanud kohtule 15.09.2010.a. avalduse määratud suhtlemise korra osaliseks lõpetamiseks, kuivõrd lapse tervis ei võimalda suhtluskorda täita. Avaldaja on viidanud eelpool nimetatud kaebuses ka asjaolule, et Riigikohtu 30.05.2011.a. määrusega tsiviilasjas 3-2-1-32-11 rahuldati avaldaja määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2010.a. kohtumääruse peale tsiviilasjas 2-10-
7. Seega asub kohus seisukohale, et antud juhul ei ole tõendatud asjaolu, et avaldaja oleks sundtäitmist takistanud ning milline asjaolu on aluseks sunniraha määramiseks.
8. Täitetoimikust nähtuvalt on avaldaja selgitanud kohtutäiturile asjaolusid, mis tingisid täitedokumendi mittetäitmist, sealhulgas on avaldaja esitanud kohtutäiturile tõendeid lapse haigestumise kohta (I köide t/l 112-126, 221-227, II köide 29-48, 112-115). Kohtutäitur ei ole oma 17.08.2011.a. otsuses avaldajale selles osas vastanud, vaid on selgitanud avaldajale üksnes õigust esitada kohtule avaldusi nii TMS § 221 kui ka § 45 alusel. Kohus selgitab, et kooskõlas TMS § 46 lg 2 p 1 võib kohtutäitur ka ise täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel. Selleks ei pea isik alati ise kohtu poole vastava taotlusega pöörduma. Seda enam, et kohtutäituril oli andmeid selle kohta, et kohtule on avaldaja poolt esitatud avaldus täitmisel oleva täitedokumendiga määratud suhtluskorra osaliseks lõpetamiseks (tsiviilasi nr. 2-10-44813) ning avaldaja on esitanud kohtutäiturile kaebuse sunniraha määramise hoiatuse suhtes (II köide t/l 69-83). Ka nähtub Kohtute Infosüsteemi (KIS) kohaselt, et avaldaja on esitanud 15.04.2011.a. Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse nr. 022/2010/9498 peatamiseks TMS § 45 alusel. Nimetatud avalduse menetlusse võtmisest on kohus 25.04.2011.a. määrusega keeldunud põhjendusel, et kohtus on menetlemisel tsiviilasi nr. 2-10-44813, millises vaadatakse läbi avaldaja nõue suhtluskorra osaliseks lõpetamiseks (II köide t/l 168). Seega ei ole kohtu käsutuses tõendeid selle kohta, et antud juhul oleks avaldaja takistanud sundtäitmist, vaid avaldaja on kasutanud seadusest tulenevaid õigusi. Kohus leiab, et kuivõrd sunniraha määramine on kohtutäituri diskretsiooniotsus, siis tuleb selle otsuse tegemisel kaaluda kõiki asjaolusid sealhulgas lapse tervislikku seisundit (haigestumist), mis võib olla objektiivne asjaolu täitedokumendi mittetähtaegsel täitmisel. 3
9. Vastavalt TMS § 8 on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Täitetoimikust nähtuvalt on kohtutäitur täitmist kontrollinud üksnes 30.12.2010.a. (II köide t/l 16). Kohus peab vajalikuks märkida, et kooskõlas TMS § 179 lg 1 lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas teeb kohtutäitur täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks. Seega näeb TMS § 179 ette erikorra lahendite täitmiseks kohustuste eripära tõttu. Kohtule esitatud täitetoimikust ei nähtu, et antud juhul oleks vastavaid toiminguid tehtud.
10. Arvestades eeltoodut ning käesoleva tsiviilasja materjale, leiab kohus et avaldaja kaebus kohtutäituri 17.08.2011.a. otsusele tuleb rahuldada. Kuivõrd antud juhul on esitatud kohtule kaebus kohtutäituri otsusele, millisega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse sunniraha määramise otsuse tühistamiseks, siis tuleb eelpool nimetatud kohtutäituri otsus tühistada ning saata asi tagasi kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks ning otsuse tegemiseks.
11. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
12. Kohus ei pea põhjendatuks käesoleva tsiviilasja raames rahuldada avaldaja taotlust tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks (I köide t/l 16 p. 2 ja 3), kuivõrd nimetatud tõendite kogumine võib olla põhjendatud tsiviilasja nr. 2-10-44318 läbivaatamisel.
13. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§ 172

ja § 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kaebus rahuldatakse, jätab kohus avaldaja menetluskulud

§ 172lg 1 alusel kohtutäituri kanda.

Sissenõudja ning kohtutäituri menetluskulud jäävad nende enda kanda. 18. Juhindudes

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 19. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldaja esitas kohtusse kaebuse kohtutäituri otsusele, mis on hagita asi

§ 475lg 1 p 15 kohaselt, on tsiviilasja hinnaks 319,56 eurot.

Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4