2-11-57091 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 01. märts 2012. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-11-57091 Tsiviilasi OÜ

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot. Asjaolud ja avaldus 22.11.

1. a esitas võlgniku likvideerija kohtule avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 22.11.
2. a. seisuga on võlgnikul tekkinud võlausaldajate ees kohustusi kogusummas 79 567 eurot, vara puudub. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. 12.12.
3. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Indrek Nauri. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (147 206,39 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puudub vara. Võlgnik on nimetanud maksejõuetuse põhjusena kasutatud autode turul nõudluse vähenemist ja alates

1. aastast suurt hinnalangust, mis tõi kaasa osaühingule kahjumi tekkimise. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku
2. ja 2010 majandusaasta lõppes suure kahjumiga, netovara puudus
3. a lõpus. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku endised juhatuse liikmed VN ja KP on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Juhatuse liikmete kohustus pankrotiavaldus tekkis 21.07.
4. a. Võlgniku likvideerija esitas pankrotiavalduse 22.11.
5. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. Endiste juhatuse liikmete tegevus vastab ka KarS § 3851 sätestatud teo tunnustele. Vastavalt KarS § 3851 seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. 2

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, võlgniku tehingud vajaksid pankrotimenetluse jätkumise korral täiendavat analüüsi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. Endised juhatuse liikmed on nõustunud solidaarselt võlgnikuga tasuma ajutise halduri tasu. Tulenevalt eeltoodust ja

§ 150lg 4 ning Ts

MS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja endistelt juhatuse liikmetelt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 720 eurot ajutise halduri Indrek Nauri kasuks.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Indrek Naurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule VN. Karin Sonntak Kohtunik 3