lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 3 Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste maht 571 000 eurot ja vara puudub. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, majandustegevuse käivitamiseks vahendid puuduvad. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud hiljemalt 2010.a lõpus, mil võlgniku omakapital oli negatiivne. Ajutine haldur on tuvastanud tehinguid, mis võivad olla tagasivõidetavad, kuid mille asjaolud vajavad täiendavat analüüsi. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on alaliselt puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. maksejõuetu ning võlgnikul Kohus määras 04.06.2012 määrusega OÜ L (likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ L (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Kohus leiab, et võlgniku suhtes tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Kuivõrd võlgniku omakapital oli negatiivne hiljemalt 2010.a lõpus, nõustub kohus ajutise halduriga, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega, mis on süütegu karistusseadustiku (KarS) § 3851mõttes. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks olla pankrotikuritegu, kuivõrd võlgniku arveldusarvetelt on väljavõetud sularaha, mille kasutamise kohta ajutisele haldurile dokumente esitatud ei ole. Kohus nõustub ajutise halduriga, et sularaha väljaviimisega äriühingust võib olla kahjustatud võlausaldajate huve ja põhjustatud maksejõuetus, mis on pankrotialane süütegu KarS § 384 mõttes. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 4 Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 1 360 eurot, millele lisandub käibemaks 272 eurot, kokku 1 632 eurot ja hüvitada ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 53 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku endine juhatuse liige R Štereb on 21.06.2012 kinnitanud nõusolekut hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud summas 1 685 eurot, tuleb OÜ L (likvideerimisel) ajutise halduri tasu 1 360 eurot (lisandub käibemaks 272 eurot) ja kulutuste hüvitus 53 eurot välja mõista R Š ja tasuda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule R Š (ik XXX). Tiia Mõtsnik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.