) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, kasutades sellega oma õigust hagist loobuda. Hagi kohta ei ole tehtud lahendit. Hagist loobumine on esitatud kirjalikus avalduses, mille kohus on võtnud toimikusse.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hagist loobumise avaldus on esitatud väljaspool kohtuistungit. Kohus on edastanud avalduse kostjale vastamiseks. Kostja ei ole hagist loobumise avaldusele vastanud ega avaldanud arvamust menetluskulude jaotuse kohta.
lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hagiavaldusest ja menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. 2
lg 4 sätestab: „Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud“. Hageja on loobunud hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Nimetatud asjaolu nähtub hagist loobumise avaldusest, milles hageja avaldab, et kostja tasus 05.06.2012 kogu võlgnevuse. Hageja on märkinud, et hagist loobub ta lähtudes sellest (tl 96). Kostja ei ole hagist loobumise põhjuste kohta seisukohta avaldanud. Eeltoodust tulenevalt esineb
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hageja esitas hagiavalduses oma menetluskulude nimekirja (tl 86), mille sisu kordas hageja üle hagist loobumise avalduses (tl 97). Kohus on andnud kostjale mõistliku võimaluse esitada enda menetluskulude nimekiri ja avaldada arvamust hageja menetluskulude nimekirja kohta (tl 98). Kostja ei ole esitanud enda menetluskulude nimekirja ega avaldanud seisukohta hageja menetluskulude kohta. Hageja menetluskuludeks on pool asjas tasutud riigilõivust 95,86 eurot ja kantud õigusabikulud 120 eurot (tl 97). Kohus määrab kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 215,87 eurot ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. 2.3. Hageja taotles hagist loobumise avalduses poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on Korteriühistu XXXtasunud 10.05.2012 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (Swedbank AS, viitenumber 2900072123, selgitus „Riigilõiv hagiavalduselt I P ´i vastu võla nõudes“) riigilõivu 191,73 eurot (tl 88). Hageja on taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Eeltoodu alusel tagastab kohus hagejale riigilõivu 95,87 eurot, mis moodustab poole menetluses tasutud riigilõivust. Kohtumäärus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.