) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. LTOÜ-l (likvideerimisel) on kohustusi 25 570,02 euro ulatuses, vara aga 21,73 euro ulatuses. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2010. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 12.06.2012 määrusega tegi kohus LTOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda LTOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2 000 eurot 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. LTOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna LTOÜ-l (likvideerimisel) ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning LTOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada LTOÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu
Vastavalt
lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale PTele (isikukood 46312200345). 3
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 639,10 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 210,90 eurot ja kulutuste hüvituseks 49,21 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 63,91 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlgniku likvideerija on 12.06.2012 kinnitanud nõusolekut hüvitada ajutise halduri tasust ja kulutustest osade kaupa 500 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 500 eurot välja mõista LTOÜ (likvideerimisel) likvideerijalt PT . Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest
lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab LTOÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Viivi Villemson 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.