) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX p 4.1.7.1 kohaselt laenu puhul 639,12 eurot (10 000 krooni) on intressi summa 0,32% laenu summast päevas (113,68% aastas), ehk laenu õigeaegsel tagasimaksmisel kaheteistkümne osamaksena on osamakse suurus 91,39 eurot (1 430 krooni) ja intresside kogusumma kaheteistkümne kuuliseks perioodiks on 457,61 (7 160 krooni). Lähtudes eelnevast on pooled laenulepingus kokku leppinud laenu pikkuse ja intressi (laenukasutamise tasu) laenu kasutamise eest, seega on kostja kohustatud tasuma lepingus kokkulepitud intressi ning järelikult kostja pidi laenu põhiosa ja intressi eest kokku tasuma 1096,73 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud perioodilisi osamakseid kokku 822,51 eurot.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostja vastuväide ebamõistlikult kõrgete intresside kohta ja väike sissetulek kuus ei vabasta lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepinguõiguses kehtib traditsiooniliselt põhimõte, mille kohaselt tuleb sõlmitud lepinguid täita (pacta sunt servanda) ja võlaõigusseaduse § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohtupraktika on aktsepteerinud kõrvalnõudeid mis ei ületa põhinõuet. Antud juhul ei ületa intressinõue põhinõuet ja on seetõttu lubatav. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 274,22 eurot. Hagihinna määramisel arvestatakse TsMS § 133 lg 1 alusel põhinõuet, milleks on 274,22 eurot. Menetluskulude osas lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud 2 kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi peab kohus võimalikuks lahendada menetluskulude kindlaksmääramise käesolevas otsuses. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 63,91 eurot, mille hageja on tasunud 28.10.2011. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 63,91 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Hageja peab võimalikuks sõlmida kostjaga kompromiss, milles pakub võimalust tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel maksimaalse pikkusega kuni 1 aasta ja minimaalse osamaksega 26 eurot kuus. Kui kostja soovib hagejaga sellist kompromissi sõlmida, tuleb kostjal ühendust võtta hagejaga. Kontaktandmed on kostjale edastatud hagiavalduses märgitud. Kohus selgitab, et pooled võivad kompromissi sõlmida kuni käesoleva lahendi jõustumiseni. Kompromiss tuleb kohtule esitada enne selle tähtaja möödumist. Sellisel juhul kinnitab kohus poolte kompromissi ning käesolev otsus ei jõustu. Meelis Eerik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.