lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos oma emaga. Kostja lapse ülalpidamises ei osale. Hageja ema sissetulekutest ei piisa lapse väärikaks ülalpidamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 139,01 eurot, sh tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjaliku vastuse kohaselt on kostja töötu. Tal on suured võlad, mida ta ei saa tasuda. Seepärast ei saa ta elatist maksta ja palub elatist mitte välja mõista. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirja kohaselt sündis kostjal ja hageja seaduslikul esindajal xxx.a poeg NJ. Asjas puudub vaidlus, et laps elab emaga, kostja lapse ülalpidamiseks hageja seaduslikule esindajale elatisraha ei maksa ja ei ole seda teinud ka aasta jooksul enne hagiavalduse esitamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kostja ei ole nõus elatist üldse tasuma. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohaselt ei võinud 2011.a alaealisele lapsele väljamõistetav igakuine elatis ühelt vanemalt olla väiksem kui 139,01 eurot ja alates 2011.a ei või elatis olla väiksem kui 145 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja töötukassas töötuna arvele võetud alates 26.02.2009.a. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt moodustasid perioodil 01.01.2011-30.03.2012.a tema sissetulekud kokku 32,10 eurot, mis peamiselt on laekunud Töötukassa poolt tasutud koolituse stipendiumidest. Vara registrite väljavõtete kohaselt kuulub kostjale ½ osa korteriomandist aadressil Xxx, Tallinn. Muu vara kostjal vararegistrite järgi puudub. Kostja väidete kohaselt peab teda üleval vanaisa, kellele laekub Vene Föderatsiooni pension. Kohus on seisukohal, et kostja väited temal sissetuleku puudumise kohta ei anna alust jätta elatis välja mõistmata. Tuleb osutada, et kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda elatise maksmisest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-52-07). Asja materjalidele lisatud Töötukassa kodulehelt olevatest tööpakkumistest (väljaprint on tehtud üksnes ½ ulatuses) nähtub, et kostja oskustele sobivaid tööpakkumisi on hulganisti. Kostja avaldas istungil otsib tööd treiali- autojuhi (B-kategooria)-ehitajana. Ainuüksi Harjumaa piirkonnas vajatakse käesoleval ajal ligikaudu 100 kostja poolt viidatud tööoskusega töötajat. Põhjust, miks kostja töökohtadele tööleasumiseks ei kandideeri, kostja ei avaldanud. 2 Asjas toimunud istungil avaldas kostja, et tal on veel üks laps, keda ta peab ülal pidama. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, seejuures mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et käesolevas asjas on hagejale põhjendatud kostjalt välja mõista PKS § 101 lg–s 1 sätestatust väiksem elatis, kuna asja materjalidest nähtub, et kostjal on peale hageja veel lapsi. Hagiavalduse esitamisel palus hageja välja mõista elatise summas 139,01 eurot ja tagasiulatuvalt arvestusega 139,01 eurot igakuiselt. Kuigi hageja on hagis juba palunud elatise välja mõista väiksemas summas kui elatise miinimummäär on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja ülalpidamiseks välja mõista 90 eurot. Täistööajaga töötamise korral oleks kostja töötasuks vähemalt kuupalga alammäär, mis 2011.a moodustas 278,02 eurot ja alates 2012.a. moodustab 290 eurot. Kooskõlas PKS § 102 lg 2 teise lause kohaselt tuleks kostjal tasuda oma pojale N ja pojale L `ile mõlemale elatist palga alammäära saamise korral vähemalt 90 eurot. Kuna asjas on tõendatud paljude kostja oskustele sobivate täistööajaga tööpakkumiste olemasolu, tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et 90 euro suurust elatist oleks kostja võimeline hagejale tasuma, kui tal esineks tahe töökoha saamiseks. Asjaolu, et kostjal on mitmeid võlgnevusi liikluseeskirja rikkumiste tõttu tasumata trahvide näol ei vabasta kohtu arvates kostjat tasuda oma alaealisele lapsele elatist. Kostja ei ole asjas tuginenud sellele, et tal on elatise tasumise kohustus pojale I `ile. Kolmanda lapse olemasolu möönis kostja alles peale seda, kui kohus oli sellele osundanud. Istungil avaldas kostja et ta ei tea, kus tema poeg I elab ning elatist ta temale ei maksa. PKS § 108 järgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohustatud vanemalt võib elatise välja mõista nõutud summas tagasiulatuvalt hagi esitamisest juhul, kui ülalpidamiskohustuse rikkumise ajal ei esinenud PKS § 102 lg 2 nimetatud asjaolusid. Kostjal sündis poeg L xxx.a. Seega tekkis poeg L `I ülalpidamiskohustus käesoleva hagiavalduse esitamisest ~ 7 kuud tagasi. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb kohtu arvates arvestada ka seda, et vältida tuleks kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda. Kaaludes hageja huvi saada tagasiulatuvalt elatist, kostja kohustust tasuda elatist oma alaealise lapse ülalpidamiseks ja kostja olukorda, kus ta võib sattuda raskesse majanduslikku olukorda, kui kohus mõistaks elatise tagasiulatuvalt alates märtsist 2011-augustini 2011.a välja seaduses sätestatud miinimumsummas, on kohus seisukohal, et tagasiulatuvalt tuleb elatis samuti välja mõista 90 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et tagasiulatuvalt elatise nimetatud summas väljamõistmisel on kaitstud nii hageja kui ka kostja huvid. MENETLUSKULUD 3 Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb 1/2 ulatuses jätta kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.