Selle üle vaidlus puudus, et leping lõppes kostja 1 poolt lepingust tulenevate maksete tasumise rikkumise tõttu hageja poolt lepingu ülesütlemisega ja et leping lõppes 24.11.2009.
lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingeseme jääkväärtus lepingu lõppemisel. Hageja poolt kohtule esitatud liisinglepingu maksegraafikust, mida pooled muutsid 04.02.2009 (lk 32-33, eurodes koos käibemaksuga), nähtub, et liisingueseme jääkväärtus oli 16.11.2009 seisuga (so vahetult enne lepingu lõppemist koos käibemaksuga 18%) vastavalt 90863,14€, seega ilma käibemaksuta vastavalt 77002,66€. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepingu lõppemise ajaks seisuga 24.11.2009 tasunud hagejale enamat, mille tulemusel oleks jääkmaksumus väiksem kui 77002,66 eurot. Seega leiab kohus, et hageja on tõendanud, et lepingu lõppemisel oli eseme jääkväärtus 77002,66 eurot ning kostja ei ole seda millegagi ümber lükanud. 3
lg 1 p 4 alusel on võlausaldajal õigus leping üles öelda kui võlgnik rikub kohustust. Hageja on seda teinud ja kostjale 1 liisinglepingu üles öelnud seisuga 24.11.2009. Seega lõppesid liisinglepingust tulenevad õigused ja kohustused, v.a need, mis olid tekkinud enne lepingu lõppemist ja lepingu lõppemisel kooskõlas
p 6.
Hageja on tõendanud kohtule esitatud kindlustusteatisega nr 40353762 (lk 140), et hageja kindlustas liisingueset Ergo Kindlustuse AS-is perioodil 13.12.2008-12.12.
alusel kuni 24.11.
lg 4 alusel peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale lepingu ülesütlemisele lisakulud.
lg 1 p 3 ja § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3 järgi võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumise tõttu ettenähtava kahju hüvitamist, milleks on ka
Kohtule esitatud arvega nr 10904632 04.10.2009 on hageja tõendanud, et ta on nõudnud kostjalt 1 ka Intrum Justitia teenustasu 2639,89 kr (lk 35), selle makse tähtaeg oli 16.10.2009, samuti on tõendanud, et ta on nõudnud arvega nr 10836729 03.07.2009 võlateatise saamise kulu 132 krooni (lk 38). Küll aga ei ole hageja tõendanud, et ta on viidatud kulusid (nii võla teatise saatmise kulu 8,44€ ja teenustasu 168,72€) ka kandnud või oleks tal selliste kulude kandmise kohustus Intrum Justitia ees tekkinud. Hageja on esitanud kohtule nõude 05.03.2010 (lk 56) ja lepingu ülesütlemise teate 24.11.2009 (lk 41). Märgitud nõue, teade on tehtud hageja enda poolt, see on tehtud pärast eelmainitud arvete esitamist, milles kajastati nõuet kostja vastu Intrum Justitia teenustasu 2639,89 kr ja võlateatise saatmise kulu 132 kr saamiseks. Kostja vaidles kuludele vastu, mille tõttu tegi kohus ettepaneku esitada hagejal oma väited kinnitavad tõendid (lk 89, kohtu kiri 29.06.2011), kuid hageja ei ole neid kulusid tõendanud. Seega ei ole hageja nõue nende kulude saamiseks kokku 177,16€ põhjendanud. 4
lg 4 järgi need kulud, mis tuleb liisinguvõtjal hüvitada, küll aga ei nähtu ülalviidatud arvest, milles see kulu seisneb - pelgalt arve esitamine märgitud kulu ei tõenda. Eeltoodud tõttu on tõendamata hageja väited müügieelsest kulust 319,56€, mis tuleks kostjal hagejale hüvitada. Liisingueseme turuväärtus, müügist tekkinud kahju Hageja müüs sõiduki käibemaksuta 1 048 419 kr (ilma käibemaksuta, lk 52) eest ehk 67006,18€ eest K M.A OÜ-le (arve 50015522 26.02.2010 lk 52). Hageja poolt kohtule esitatud K M.A veoki hindamise aktist nr 100225-1 (lk 53-54) nähtub, et veoki (MAN TGA 26.360 6X2-2 BL reg. XXX) hindamise päeval, so 04.01.2010, oli sõiduki turuväärtus 1 111 000 kr + käibemaks, st 71005,84 € + käibemaks. Sellest nähtuvalt on hindamisel arvestatud veoki normaalset kulumit ega ole arvestatud puudusi agregaatide töös ning tehnoseisundis. Kostja taotluse alusel nõudis kohus K M.A –lt välja tõendi selle kohta, milline oli auto keskmine müügihind 2009 detsember –juuli 2010 ning selle tõendi (14.03.2012, lk 173-175) kohaselt oli hind vastavalt 1 111 000 kr + käibemaks. Ka sellest tõendist nähtub, et hindaja arvestas konkreetse vaidlusaluse veoki turuhinda lähtudes suuremates Euroopa ja Eesti veokite müügiportaalides akti tegemise ajal hetkel olevaid hinnapakkumisi analoogilistele veokitele. Kostja on esitanud Auto 24.ee väljavõtted (lk 185-193). K M.A hindamisaktist nähtub, et vaidlusaluse sõiduki odomeetri näit oli 11714 km, võimsus 265kw, ehitusaasta
lg 3 järgi tuleb liisingueseme turuväärtuse määramisel lähtuda eelkõige tagastamise aja seisust. Eeltoodu tõttu ei ole usaldusväärsed kostja esitatud tõendid suurema võimsusega sõidukite turuväärtusest 2010.a. märtsist, mis on oluliselt hilisem aeg kui vaidlusaluste veoki tagastamise aeg. Peale selle nähtub suurema võimsusega sõidukite müügipakkumistest, et nad on tegelikult kallimad kui väiksema võimsusega veokid ning seega ei saa neid aluseks võtta TsÜS § 65 järgi vaidlusaluse veoki turuväärtuse määramisel. Kostja esitatud veokite hindade võrdlus Auto24.ee –st (lk 185-188) on tehtud 2 sõiduki kohta ja nende kahe keskmine müügihind on 113763 €. Keskmine hind on saadud 2 sõiduki müügihinnast lähtuvalt ja ühe võimsus oli 265 kw ning ehitusaasta 2008 ja teise võimsus 294kw ning ehitusaasta 2008.a. Kohtu arvates sisaldab endas viidatud võrdlus ka liisingueset (vt tabeli 1 rea andmed). Selle võrdluse kohaselt oli 265 kw-se 2007.nda aasta veoki hind 10.02.2010 89476 5
Viidatud võrdlusandmed, millele kostja tugines, vastavad mainitud K M.A hindamisaktile 04.01.2010. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et faktiline müügihind võib kõikuda 10% piires ja kui liisinguese on müüdud 10% madalama hinnaga kui turuväärtus, loetakse, et ese müüdud turuhinnaga. Vaadeldaval juhul on 10% 71005,84 eurost vastavalt 7100,58€. Vaidlusalune veok müüdi 67006,18 € (käibemaksuta) eest, seega jäi müügihind viidatud 10% -se muudatuse sisse (71005,84-7100,58=63905,26). Eeltoodu tõttu on tõendatud hageja väide, et müügist saadu ei katnud jääkväärtust ega muid hageja nõudeid kostja 1 vastu, mida saaks
Seega on hagejal õigus nõuda
lg 1 ja 3 alusel jääkväärtuse ja müügihinna vahet 9996,48€ ja teisi kostja 1 tõendatud ja põhjendatud võlgu, mida ei katnud
Kuna kostja 1 ei ole seda võlga, mis on käesolevas asjas tõendatud ja põhjendatud, ära tasunud, siis rikub ta
(kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine) järgi liisinglepingust tulenevat liisingeseme kasutamise tasu, intressi, kindlustusmakse tasumise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist kooskõlas
lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 361 lg 1, § 367 lg 1, 3 ja kohustuse rikkumise viivitamise tõttu § 101 lg 1 p 6 alusel viivist. Kohus tuvastas, et hageja kindlustusmaksete nõue ei olnud osaliselt põhjendatud, samuti ei olnud põhjendatud, tõendatud võla teatise ja Intrum Justitia teenustasu ning müügi ettevalmistamise kulud kokku 964,46€ /467,74+8,44+168,72+319,72/. Eeltoodu tõttu kuulub hagi kostja 1 vastu osalisele rahuldamisele so 33527,19€.
lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vaidlus puudus selles, et J. M käendab kostja 1 kohustusi solidaarselt hageja ees ja hagetav võlg on seni tasumata. Seega on hagejal õigus nõuda
M käenduskohustuse täitmist ning mõlemalt kostjalt solidaarselt võla, viivise väljamõistmist. Eeltoodu tõttu kuulub hagi kostjate vastu osalisele rahuldamisele ning neilt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 33527,19€. Kohtul puudub vajadus anda hinnangut ka K M.A kalkulatsioonile 02.02.2010 (lk 106), kuna hageja on ise kinnitanud, ta ei nõua kostjatelt remondikulude hüvitamist (lk 94). Hageja on esitanud kohtule ka laenulepingu ja käenduslepingu (lk 57-60) projektid, mis on saadetud KEOÜ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.