Obsah (6)

§ 196§ 22§ 33§ 178§ 1961§ 182

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2012.a, Tartu Tsiviilasja number 2-11-58361 Tsiviilasi Le

) §-st 347 tulenevalt ebaõnnestunud ja osakapitali suurendamise otsuseid ei saa täita. Äriregistrisse osakapitali suurendamise kande tegemisel tekivad kostjale uued osanikud, sh hageja, kuid hageja ei soovi õigusi omandada. Lisaks on osakapitali suurendamise avaldus aegunud ja ka seetõttu ei ole võimalik 02.10.2007 kandeavalduse alusel osakapitali tõsta. Kandeavaldus on tahteavaldus, mille aegumistähtaeg

§ 196lg 3 järgi on kuus kuud.

Ringkonnakohtu 19.05.2008 otsusega tühistati kohtunikuabi 09.10.2007 määrus ja saadeti asi uuesti kohtunikuabile otsustamiseks. Seega TsÜS § 160 lg-st 4 tulenevalt taastus kandeavalduse aegumine 19.05.2008 ning kandeavaldus kui tahteavaldus aegus 19.11.

2. Kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 ja lg 1 p 13 alusel. Kostja leidis, et hageja ei ole pöördunud kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja väidab, et ei ole kostjale mitterahalist sissemakset üle andnud. Seega puudub hagejal kostjaga kostja osakapitali suurendamiseks õigussuhe, millest tulenevalt ei ole võimalik, et kostja osakapitali suurendamine rikuks või mõjutaks hageja seadusega kaitstud 2 õigusi.

§ 22

lg 4 sätestab, et registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras. Kostja on esitanud 02.10.2002 äriregistrile avalduse osakapitali suurendamiseks ja äriregister ei ole asjas lahendit teinud. Vastavalt

§ 196

lg-le 4 loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. TsMS § 596 lg 1 sätestab, et registriasjas lahendatakse avaldus kandemäärusega ja selle alusel tehakse kanne. Seega osakapitali suurendamise eelduste täitmise kontrollimine toimub äriregistri kandemenetluse kaudu. Hageja soovib lahendada äriregistri pädevusse kuuluva küsimuse hagimenetluses, mis ei ole võimalik. Juhul kui kohus asub seisukohale, et hagi ei saa jätta läbi vaatamata, palus kostja jätta hagi rahuldamata. Analoogia

§-ga 347 ei ole asjas kohaldatav. Osakapitali suurendamise sätetest (

§ 196lg 3, 4) järelduvad märkimise ebaõnnestumise juhud.

Antud juhul ei ole tegemist nimetatud juhtumitega. Osakapitali suurendamise avaldus on Äriregistrile esitatud õigeaegselt, 02.10.2002, s.o vähem kui 5 kuu möödudes osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest, ja avaldus ei ole aegunud. Seadus ei sätesta registrimenetlusele lõpptähtaega. Kostja tahteavalduse aegumine on lõppenud, sest kostja on tahteavalduse ära teinud. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis
2. märtsi 2012 määrusega L. Simmuli hagi OÜ Ketal Võru vastu osakapitali suurendamise võimatuse tuvastamiseks ja osakapitali suurendamise kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata ning menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Määruse kohaselt määravad TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagiavalduses on korduvalt nimetatud S. K., kuid pooled ei ole esitanud taotlust selle isiku menetlusse kaasamiseks. Kohus jättis hageja väited, mis on seotud S. K., tähelepanuta, kuna vastasel korral otsustaks kohus selle isiku õiguste ja kohustuste üle, keda menetlusse ei kaasatud. Kohus nõustus hageja väitega, et kandeavalduse lahendamine registrimenetluses on formaalne, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid dokumente.

§ 33

lg 5 sätestab, et registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Eeltoodu alusel asjaolu, kas avaldus on registrile esitatud tähtaegselt, lahendatakse registrimenetluses ja selle asjaolu tuvastamine ei kuulu kohtu pädevusse. Kohtupraktika kohaselt peab registripidaja kontrollima peale äriühingu otsuse olemasolu otsuse vastu võtnud koosoleku pädevust, protseduurilise korra järgimist, seaduses sätestatud andmete olemasolu otsuses. Registripidajal on õigus keelduda kande tegemisest juhul, kui kande tegemise tagajärjel rikutakse kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi. Kande tegemisest keeldumine on põhjendatud äriregistri kui avaliku registri õigsuse eelduse ja usaldatavuse tagamise vajadusega (3-2-1-139-08, 3-2-1-97-11). Hageja tõstatatud küsimused: osakapitali suurendamise võimatus, avalduse esitamise tähtaja rikkumine, osade märkimise ebaõnnestumine, lahendatakse registrimenetluses ja kohtul puudub seaduslik alus nimetatud menetlusse sekkumiseks. Kostja poolt registrile esitatud avaldust ei ole registripidaja kontrollinud. Hageja märgib, et registrimenetlus on peatatud seoses osade üle tekkinud vaidlusega. Avalduse edasises menetluses võib registripidaja tuvastada puudused ning anda kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus jättis eelnimetatud hageja nõuded läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Hageja on esitanud nõude lugeda kostja 20.06.2002 ja 22.08.2007 otsuste alusel osakapitali suurendamine kehtetuks.

§ 178

lg 1 näeb ette võimaluse tunnistada kehtetuks seaduse või 3 põhikirjaga vastuolus olev osanike otsus.

§ 196

lg 4 sätestab, et osakapital loetakse suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Eeldades hageja väidete õigsust, mille kohaselt ei ole kannet registrisse tehtud, ei saa kohus hinnata osakapitali suurendamise kehtivust. Kostja otsus osakapitali suurendamiseks ei saa rikkuda kolmanda isiku, sh hageja õigusi. Kohus jättis hageja nõude osakapitali suurendamise kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Kostja osakapitali ei ole

§ 196lg 4 tähenduses suurendatud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. L. Simmul esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. märtsi 2012 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kinnitavad viited S.K. faktilisi asjaolusid ning kohus on ebaõigesti jätnud viited tähelepanuta. Sarnaselt hagejale ei ole S.K. osakapitali tõstmiseks sissemakset teinud, kuid erinevalt hagejast on S.K. osakapitali suurendamise otsusest välja jäetud ja temale kuuluva aktsia arvelt alates
3. a osakapitali suurendada ei soovita. Asjaolu, et S.K. ei ole sissemakset teinud, on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-05-16662; 2) puudus kohtul alus jätta hagiavaldus läbi vaatamata. Registrimenetluses kontrollitakse avalduse formaalsuste täitmist, st kas kõik toimingu tegemiseks vajalikud dokumendid on olemas ja kas dokumentides märgitu vastab seaduses sätestatule (3-2-1-139-08). Registripidaja ei kontrolli, kas dokumentides märgitud isikute tahteavaldus vastab isikute tegelikule tahteavaldusele, st ei kontrolli dokumentide sisulisi asjaolusid. Nimetatud asjaolusid kontrollib puudutatud isiku nõudel kohus. Kohtul on õigus tuvastada õigussuhte olemasolu või selle puudumine, st kontrollida, kas osakapitali suurendamine vastavate otsuste alusel on sisuliselt võimalik. Kuivõrd registripidajal puudub õigus kontrollida kandeavalduse aluseks olevate dokumentide sisulisi asjaolusid, siis ei ole hagejal võimalik hagis taotletud eesmärki saavutada läbi registrimenetluse; 3) juhul, kui lähtuda seisukohast, et asi kuulub lahendamisele registrimenetluses, siis oleks kohus pidanud jätma läbi vaatamata tsiviilasjas nr 2-02-364 esitatud hagiavalduse. Nimetatud tsiviilasjas esitas kostja väikeaktsionäride vastu hagiavalduse, milles palus mh tunnustada 20.06.2002 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingute kehtivust. Tsiviilasjas käis vaidlus selle üle, kas kostja ainuosaniku 20.06.2002 osakapitali suurendamise otsuse täitmiseks sõlmitud osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingud on kehtivad, st kas kostjale on 20.06.2002 osakapitali suurendamise otsuse täitmiseks mitterahalised sissemaksed tehtud või mitte. Seega andis kohus õigusliku hinnangu, kas osakapitali suurendamiseks vajalikud sisulised tingimused on täidetud. Ka käesoleva asja sisuks on anda seisukoht, kas osakapitali suurendamiseks vajalikud sisulised tingimused on täidetud; 4) on vastavalt põhiseaduse §-le 15 igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Hageja on palunud tuvastada 20.06.2002 ja 22.08.2007 osakapitali suurendamise otsuste alusel osakapitali suurendamise võimatus, sest hageja ei ole mitterahalist sissemakset teinud, kuigi otsustes on märgitud, et ta on teinud. Juhul kui kostja osakapitali suurendatakse nimetatud otsuste alusel, saab hageja osanikuks äriühingus, mille osanikuks ei ole ta avaldanud soovi saada. Hagejale tekivad õigused ja kohustused, mille omanikuks ei ole ta soovinud saada. Hageja saab osanikuks oma tahte vastaselt, mistõttu rikutakse hageja õigusi. Seega on hagejal õiguslik huvi asja lahendamise vastu. Kuivõrd registrimenetluses otsuste sisu õiguspärasust ei kontrollita ja osakapitali suurendamisel 4 rikutakse hageja õigusi, siis on hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Esitatud hagiga on võimalik saavutada hageja poolt taotletavat eesmärki. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4. OÜ Ketal Võru vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti jätnud tähelepanuta S.K. puudutavad väited. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas mõjutavad S.K. seonduvad asjaolud tema väidetavaid õigusi ja/või kohustusi. Eeltoodust järeldub, et hageja on esitanud S.K. seonduvad asjaolud illustratiivselt osakapitali suurendamise protsessi kirjeldamisel. Kohus ei saa hagimenetluses hakata tuvastama kostja ja menetluses mitteosaleva isiku vaheliste õigussuhete olemasolu või nende puudumist, kuna see ei puuduta hageja õigusi ega kohustusi, mille rikkumise kõrvaldamiseks on kohtusse pöördutud (hageja soov vältida kostja osanikuks saamist). Kohus ei saa hagi rahuldada, lähtudes asjaoludest, mis ei puuduta hagejat; 2) on kohus õigesti kohaldanud TsMS § 423 lg 1 p
5. Hageja on ajanud segamini kostja kui äriühingu osakapitali suurendamise protsessi ning hageja ja kostja väidetavad õigussuhted. Hagejal on õigus hagimenetluses nõuda enda ja kostja vahelise õigussuhte olemasolu või mitteolemasolu tuvastamist, kuid hageja ei ole seda nõudnud. Osakapitali suurendamine on äriühingu sisene organisatsiooniline protsess, mis lõpeb osakapitali uue suuruse registreerimisega äriregistris (

§ 196

lg 4) ning mida menetletakse registrimenetluses vastavalt

§ 22lg-le 4 ja Ts

MS § 596 lg-le 1, ning mille tulemuse vaidlustamine on samuti registrimenetluses eraldi sättena ette nähtud (TsMS § 599). Osakapitali suurendamine iseenesest ei saa rikkuda hageja õigusi, sest hageja ei ole hetkel kostja osanik (analoogset nõuet on Riigikohus menetlenud tsiviilasjas nr 3-2-1-97-10 ja jõudnud samale seisukohale). Hageja õigusi saab rikkuda hageja ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud märkimisleping, st hageja saaks nõuda tuvastusnõudena hageja ja kostja vahelise märkimislepingu olemasolu või mitteolemasolu tuvastamist. Osaniku õigusi ja kohustusi ei saa hagejale tekkida juhul, kui ta ei ole kostjaga märkimislepingut sõlminud ega sissemakset teinud. Kostja 20.06.2002 otsuses ei ole väidetud, et hageja on mitterahalise sissemakse teinud. Antud asja lahendamisse ei puutu tsiviilasi nr 2-02-364. Hageja ei olnud nimetatud kohtumenetluse osaline, mistõttu ei puuduta nimetatud tsiviilasi tema käesolevas menetluses hagetud õigusi. Hageja viide nimetatud tsiviilasjale on ka sisuliselt eksitav, kuna tsiviilasjas ei menetletud kostja ainuosaniku otsuse kehtivuse küsimust, vaid menetleti osakapitali suurendamise otsuse alusel sõlmitud mitterahalise sissemakse lepingute kehtivust, st iga konkreetse kostjaga sõlmitud lepingu kehtivust; 3) on kohus õigesti kohaldanud TsMS § 423 lg 2 p 2. Vastavalt

§ 178

lg-le 3 saab osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Seadus ei sätesta, et kohus saaks lahendada osanike otsuse kehtetuks tunnistamise hagi äriühingu välise isiku, st eelnevasse loetelusse mittekuuluva isiku hagi alusel. Kostja seisukohta toetab Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-2-1-97-

1. Kuna hagejal puudub õigus nõuda osanike otsuste kehtetuks tunnistamist, ei ole hagejal võimalik saavutada hagis taotletud eesmärki, milleks on kostja ainuosaniku otsuste kehtetuks tunnistamine. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta lõppjärelduse osas muutmata, kuid põhjenduste osas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu käesolevas määruses märgitut. Lea Simmuli määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Määruskaebusest ja hagiavaldusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja (hageja) poolt hagiga taotletavaks eesmärgiks hoida ära olukord, et hagejal tekiksid OÜ Ketal Võru osaniku õigused ja kohustused seoses OÜ Ketal Võru (kostja) osakapitali suurendamisel mitterahalise sissemakse tegemisega. Nõude sisuks on seega tuvastada, et hageja ei ole avaldanud soovi omandada kostja osa ega teha kostja osakapitali suurendamiseks mitterahalist sissemakset. Samas on hageja nõue sõnastatud selliselt, et tuvastada OÜ Ketal Võru 20.06.2002.a ja 22.08.2007.a otsustes toodud tingimustel osakapitali suurendamise võimatus ning lugeda nimetatud otsuste alusel osakapitali suurendamine kehtetuks.
4. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et hagejal (määruskaebuse esitajal) ei ole

§ 178

lg 3 kohaselt õigust nõuda osanike otsuse kehtetuks tunnistamist ega selle kehtetuse tuvastamist. Viidatud sätte kohaselt saab osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus; samuti osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Määruskaebuse esitaja sellesse loetellu ei kuulu. Seadus ei anna isikule, kes ei ole osaühingu osanik ega ka muu organi liige, õigust sekkuda osaühingu osakapitali muutmise protsessi tervikuna. Selline isik saab tugineda üksnes tema enese huvide ja õiguste kaitsele suunatud abinõudele, kui need õigused on ohus. 9. Ringkonnakohus märgib, et osaühingu osanikuks saab isik, kes on õiguslikul alusel omandanud osaühingu osa. Kui tegemist on uue osa omandamisega osakapitali suurendamise raames, siis on osa omandamise aluseks nn märkimisleping, kus isik teeb pakkumuse osa märkimiseks ja osaühing nõustub sellega (vrd ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-97-10 p 14). Kui niisugust märkimislepingut sõlmitud ei ole või on see kehtetu, ei muutu isik osanikuks ainuüksi osaühingu poolt vastu võetud ühepoolse osakapitali suurendamise otsuse alusel. Teisisõnu kujutab osakapitali suurendamise otsus endast üksnes osaühingu tahteavaldust, s.o ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks sellekohases osanike otsuses ettenähtud tingimustel. Isik, kes ei ole osakapitali suurendamise raames sõlminud osaühinguga kehtivat osa märkimislepingut, ei muutu iseenesest osaühingu osanikuks (s.o tal ei teki sellest tulenevaid õigusi ega kohustusi) ka sel juhul, kui äriregister teeb osakapitali suurendamise kande sellekohase kandeavalduse ja dokumentide alusel, mis ei kajasta tegelikku faktilist olukorda (st ka juhul, kui kandeavaldusest või lisatud dokumentidest nähtuvad ebaõiged andmed). Niisuguse kande tegemine ei mõjutaks vahetult hageja varalist seisundit; eelkõige ei tooks see kaasa temale kuuluvast AS Kagu-Eesti Turvas aktsiast ilmajäämist.

§ 33

lg 8 kohaselt vastutavad äriregistrile ebaõigete andmete esitamisel avaldusele alla kirjutanud isikud sellega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt; sama tuleneb ka

§ 1961lg-st 1.

10. Kui isik kantakse tema tahte vastaselt ja õigusliku aluseta

§ 182

lg 1 alusel peetavasse osaühingu osanike nimekirja, on tal võimalik nõuda enda andmete nimekirjast kustutamist. Teatavast käitumisest hoidumise nõuet on mõeldav n-ö ennetavalt teise isiku vastu esitada eeskätt VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud eeldustel (s.o tegemist oleks isikule kahju tekitava tegevusega ning isikut ähvardatakse niisuguse tegevusega). Ringkonnakohtu arvates tuleb õiguskorra terviklikkust ja menetlusökonoomikat silmas pidades eelistada lähenemist, et õiguskaitsevahendid järgnevad sündmustele (õiguste rikkumisele), ning mitmesuguseid ennetavaid hoidumisnõudeid saab tunnustada üksnes neil seadusega ettenähtud juhtudel, kus ähvardav oht on tõsine ja suhteliselt raskesti kõrvaldatav. Käesoleval juhul ei ole alust rääkida 6 määruskaebuse esitaja õiguste tõsisest ja vääramatult saabuvast rikkumisest, kuna pooleli on ka äriregistri kandemenetlus. Välistatud ei ole OÜ Ketal Võru kandeavalduse rahuldamata jätmine registrimenetluses, millisel juhul käesoleva hagi menetlemine osutuks tarbetuks.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole käesolevas asjas esitanud nõuet tunnustada temale kuuluva AS-i Kagu-Eesti Turvas aktsia omandiõigust ja hoiduda aktsiast tulenevate õiguste rikkumisest, samuti ei nähtu kohtule esitatud asjaoludest, et hageja kui aktsionäri õigused oleksid kostja tegevuse tõttu ohustatud. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Ketal Võru (käesolevas asjas kostja) tsiviilasjas nr 2-08-67107 esitanud hagi Lea Simmuli (käesolevas asjas hageja ja määruskaebuse esitaja) vastu nõudes tunnustada OÜ Ketal Võru omandit Lea Simmuli nimele Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK) registreeritud ühele AS Kagu-Eesti Turvas aktsiale ja nõudes tuvastada L.S. kohustus anda nõusolek EVK-s L.S. nimel oleva ühe AS KET aktsia ülekandmiseks OÜ Ketal Võru nimele. Sellest hagist on OÜ Ketal Võru loobunud ning maakohus on loobumise vastu võtnud
2. juuni 2009.a määrusega (toim lk 15-17). TsMS § 432 kohaselt ei saa OÜ Ketal Võru seega enam uuesti pöörduda L. Simmuli vastu kohtusse nõudega tunnustada OÜ Ketal Võru omandit Lea Simmuli nimele EVK-s registreeritud ühele AS Kagu-Eesti Turvas aktsiale ega ka nõudega tuvastamaks L. Simmuli kohustus anda nõusolek EVK-s L. Simmuli nimel oleva ühe AS KET aktsia ülekandmiseks OÜ Ketal Võru nimele. Õigussuhte olemasolu või puudumine, mis võimaldaks otsustada osakapitali suurendamise eelduste täidetuse üle, seisnebki ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul selles, kas mitterahalise sissemaksena näidatud vaidlusalune AS-i Kagu-Eesti Turvas aktsia on kostjale üle antud või mitte. TsMS § 432 kohaselt on menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hagi tsiviilasjas nr 2-08-67107 oli esitatud sama vaidlusaluse õigussuhte selgitamiseks ning selle tulemusena ei selgunud OÜ Ketal Võru õigustatus L. Simmuli nimel registreeritud AS Kagu-Eesti Turvas aktsiale, puudub ringkonnakohtu arvates alus ja vajadus kõnealust õigussuhet täiendavalt analüüsida.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kandeavalduse lahendamine registrimenetluses on formaalne ning selle raames piirdutakse kande aluseks olevate dokumentide kontrollimisega (

§ 33lg 5).

Samas ei ole piir üksnes dokumentide formaalse kontrollimise ning kande tegemise sisuliste eelduste väljaselgitamise vahel üheselt määratletav. Tekkinud olukorra lahendamiseks tuleb seega võtta seisukoht ka selles, kas ja kuivõrd on registripidaja kohustatud enne osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmist veenduma, et osakapitali suurendamise otsuses märgitud ulatuses on täiendavad rahalised või mitterahalised sissemaksed teostatud.

§ 196

lg-st 1 tulenevalt on sissemaksete täiemahuline tegemine eeltingimuseks, mis võimaldab osaühingu juhatusel esitada äriregistrile avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks. Rahaliste sissemaksete korral tuleb

§ 196

lg 1 p 4 kohaselt äriregistrile esitada panga teatised sissemaksete tegemise kohta. Ka mitterahaliste sissemaksete puhul tuleb

§ 196

lg 1 p 6 kohaselt esitada registripidajale dokumendid, mis tõendavad nii sissemakse väärtust kui ka selle osaühingule üleandmist. Mitterahalise sissemakse üleandmise tõendamise korda täpsustab

§ 196

lg 2, mille kohaselt üldjuhul piisab mitterahalise sissemakse üleandmise tõendamiseks juhatuse liikmete sellekohasest kirjalikust kinnitusest; üksnes kinnisasja mitterahalise sissemaksena üleandmise korral on täiendavalt sätestatud kohustus esitada väljavõte kinnistusraamatust. On ilmne, et kõigi mitterahaliste sissemaksetena kõne alla tulla võivate esemete puhul ei ole võimalik tõendina esitada registriandmeid või muid eseme kuuluvust usaldusväärsel viisil kinnitavaid andmeid, millele hinnangu andmine jääks registripidaja pädevuse piiresse. Ringkonnakohtu arvates 7 tuleb

§ 196

sisustamisel siiski juhinduda põhimõttest, et registripidaja kontrollib talle esitatavate dokumentide ja registriandmete alusel ka seda, kas osakapitali suurendamisele suunatud sissemaksed on teostatud. Vastupidiste andmete olemasolul tuleb registripidajal

§ 33lg 5 alusel jätta taotletud kanne tegemata.

Põhjendatud on suunata kande tegemiseks nõutavate andmete ja dokumentide õigsuse ja tegelikkusele vastavusega seotud riisiko kande tegemist taotlevale isikule (ettevõtjale) ja mitte kolmandatele isikutele, kes peaksid asuma hagimenetluses oma õigusi kaitsma. Seega puudub isikul, kelle andmed küll nähtuvad osaühingu poolt tehtud osakapitali suurendamise otsuselt, kuid kes ei ole sõlminud osaühinguga vastavat kokkulepet (nn märkimislepingut), alus nõuda osakapitali suurendamise otsuse tühisuse tuvastamist. Ka ei muuda asjaolu, et kõiki osakapitali suurendamise otsuses näidatud (mitterahalisi) sissemakseid ei teostatud, iseenesest osakapitali suurendamise otsust kehtetuks. Küll ei kanta osakapitali suurendamist sellisel juhul äriregistrisse ning osakapitali suurendamise otsus jääb õiguslikult tagajärjetuks. Samadel põhjendustel ei ole hagejal alust taotleda osakapitali suurendamise võimatuse tuvastamist. Asjaolu, et osakapitali suurendamise otsuses näidatud sissemakseid ei ole täies ulatuses teostatud, ei mõjuta hageja õigusi. Seega on ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas kohaldatav ka TsMS § 423 lg 2 p 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Seoses hagiavalduses ja määruskaebuses esitatud viidetega S.K. märgib ringkonnakohus, et kõnealused viited võivad omada tähtsust hageja nõude sisu õiguslikul kvalifitseerimisel. Hageja on viidanud sellele, et tema ja S.K. suhted kostjaga olid põhimõtteliselt sarnased, kuid kostja on käitunud nendega erinevalt. Sellest võib järeldada, et hageja soovis, et kostja oleks ka teda kohelnud sarnaselt S.K., s.o muutnud oma varasemat osakapitali suurendamise otsust selliselt, et otsusest oleks välja jäetud ka hageja (Lea Simmuli) nimi ning temale omistatav mitterahaline sissemakse, samuti vähendatud osakapitali suurendamise ulatust hagejale kuuluva sissemakse väärtuse võrra. Ringkonnakohus leiab siiski, et ka sellisel viisil sõnastatuna ei oleks kohtul alust hagiavaldust menetleda. Äriseadustikust ei tulene kolmandale isikule õigust nõuda, et osaühing muudaks oma osakapitali muutmise otsust; jätaks sealt välja teatud andmeid ja vähendaks osakapitali tõstmise ulatust.
2. Asjakohased ei ole määruskaebuse väited selle kohta, et maakohtu seisukohti järgides tulnuks kohtul jätta läbi vaatamata ka tsiviilasi nr 2-02-364 (2-314/2002), kuivõrd selles tsiviilasjas oli vaidlus osakapitali suurendamiseks vajalike sisuliste tingimuste täidetuse üle. Selles tsiviilasjas oli nõue suunatud aktsiate omandiõiguse tunnustamisele ning sellega seonduvalt elektroonilise aktsiaraamatu kannete parandamisele, millist nõuet on ennast õigustatuks pidaval isikul võimalik esitada nii seoses osakapitali suurendamisega kui ka sellest sõltumata.
3. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 jäävad menetluskulud asjas Lea Simmuli kanda. Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 8 Kai Kullerkupp