Obsah (8)

§ 2§ 48§ 148§ 23§ 221§ 5§ 3§ 142

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22. juunil 2012.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-12-12162 Tsiviilasi LKj

§ 2lg 1 p 18 ja 19 mõttes.

23.02.2012.a said L. ja H. K kätte L. K töötasu ning arveldusarve arestimise akti. H. K on töötu (st kogu tema aeg kulub 19.10.2011.a lepingu esemeks olnud kinnistutele ostja leidmisele), pere ainuke sissetulek koosneb L. K töötasust 1217,55 EUR kuus ja pere ühise lapse M. K töövõimetuspensionist 195,96 EUR ja puudetoetusest 35,03 EUR kuus. Perekond K tasub igakuiselt laenumakseid summas 647,50 EUR, sh laenu millega tasuti J. S 50 000 EUR. Harju Maakohtu 23.01.2012 kohtumäärusega on L. K riigi tuludesse väljamõistetud 3577,77 EUR, mistõttu on perekond K väljaminekud igal kuul 100 EUR võrra veelgi suurenenud. 3. Kuivõrd käesoleval juhul on 19.10.2011.a notariaalne kokkulepe tühistatud algusest peale osas, milles see sai olla täitedokumendiks

§ 2

lg 1 p 18 ja 19 mõttes, on tagasiulatuvalt ära langenud täitemenetluse alustamise tingimused, mistõttu on täitemenetluse alustamine ja jätkamine põhjendamatu ning täitemenetlus tuleb

§ 48p 7 alusel lõpetada.

Eeltoodust tulenevalt tuleb lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 024/2012/158 ja 024/2012/159. Avaldajad juhivad kohtu tähelepanu sellele, et kinnistutele L tn 8 ja 9 ning Lii tn 5 on 02.02.2012 seatud keelumärge, aga arestimisakti avaldajad kätte saanud ei ole vastavalt

§ 148lg-le 1.

Avaldajad on seisukohal, et kuna kohtutäituril puudus seaduslik alus täitemenetluse alustamiseks ja täitetoimingute tegemiseks, ei ole täituril õigust ka nende toimingute eest täiturikulusid võlgnikult nõuda. Juhul, kui 19.10.2011.a notariaalne kokkulepe kehtib, alustas täitur HK suhtes täitemenetlust põhjendamatult. Nimelt sätestab 19.10.2011.a sõlmitud notariaalse kokkuleppe punkt 6.1.3., et tulenevalt jõustunud kohtulahendist (mõeldud on Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2011.a kohtuotsust, vt kokkuleppe p 6.1.2) on Müüjal Ostja ees võlgnevus summas kokku 113 657,54 EUR. Avaldajad juhivad tähelepanu, et 19.10.2011 notariaalses aktis nr. 2101 mainitud summa 113 657,54 EUR ei vasta tegelikele asjaoludele. Kuivõrd HK ei olnud antud kohtumenetluse pooleks ja viidatud kohtulahend on jõustunud üksnes LK suhtes, ei saa HKo lla müüjaks kokkuleppe punkti 6.1.

1. mõttes. Seega ei saa HK olla müüjaks ka kokkuleppe punkti 6.
2. tähenduses, mis viitab punktis 6.1.
3. nimetatud jõustunud kohtulahendist tulenevale võlgnevusele, mille sissenõutavust müüja kokkuleppega kinnitas ja millega seoses ta andis nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused 2
4. Sissenõudja on seisukohal, et kaebuse esitajate poolt esitatud kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta avaldajate kanda. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
5. Kohtutäitur palub avalduse jätta rahuldamata. Kohtutäitur jääb otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6. Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
7. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikutega nr. 024/2012/158 ja 024/2012/159 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus rahuldamisele ei kuulu.
9. Täitemenetluse seadustiku (

) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäituri Arvi Pink 15.03.2012.a. otsusele täiteasjades nr. 024/2012/158 ja 024/2012/159 (t/l 22-26). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldajate 20.02.2012.a. kaebuse (t/l 15-21). 9. Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldajate 20.02.2012.a. kaebusest. Nimetatud kaebuses paluvad avaldajad lõpetada HK suhtes 18.01.2012.a. alustatud täitemenetlus ning vabastada temale kuuluv vara keelumärgete ja aresti alt ning lõpetada LK suhtes 18.01.2012.a. alustatud täitemenetlus ning vabastada temale kuuluv vara keelumärgete ja aresti alt või lõpetada HK suhtes 18.01.2012.a. alustatud täitemenetlus ning vabastada temale kuuluv vara keelumärgete ja aresti alt ning tühistada LK suhtes täitmistoimingud, mis ei seondu sissnõude pööramisele kinnisasjadele. 10.

§ 23

kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul.

§ 2

lg 1 p 18 ja p 19 kohaselt on täitedokumentideks rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele ning notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Vaidlust ei ole selles, et avaldajate suhtes on alustatud täitemenetlust nr. 024/2012/158 ja nr. 024/2012/159 sissenõudja 18.01.2012.a. avalduse (t/l 270-272) ja täitedokumendi – Tallinna notari Sirje Velsbergi notariaalse dokumendi – 3 19.10.2011.a. kinnistamisavalduse hüpoteegi ja kohtulike hüpoteekide kustutamiseks ja asjaõiguslepingu kinnistu omandi üleandmiseks, võlanõude tunnustamise ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe ning kokkulepe kohustuste täitmiseks ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (notari ametitoimingute raamatu registri nr. 2101) (t/l 40- 49) alusel. Vaidlust ei ole ka selles, et avaldajatele on 18.01.2012.a. täitmisteated kätte toimetatud 21.01.2012.a. (t/l 255). Seega on antud juhul täitemenetluse tingimused täidetud (on olemas täitmisavaldus ja täitedokument). 11. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et avaldajad on esitanud kohtutäiturile 02.02.2012.a. notariaalse avalduse lepingu osaliseks tühistamiseks (t/l 52-57), ei ole aluseks täitemenetluse lõpetamiseks

§ 48p 7 alusel.

Sissenõudja nimetatud avaldusega ei nõustu, seega on menetlusosaliste vahel tekkinud materiaalõiguslik vaidlus, milline tuleb lahendada kooskõlas

§ 221lg 1¹.

Nimetatud vaidlust ei saa lahendada kaebusega kohtutäituri tegevusele. Formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saa kohtutäitur sekkuda võlgniku ja sissenõudja omavahelistesse õiguskaitsevaidlustesse. Riigikohus on 02.06.2008.a. lahendis kohtuasjas nr. 3-2-1-42-08 asunud seisukohale, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Nimetatud hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Ka on kohtutäitur antud juhul avaldajatele nimetatud asjaolu oma vaidlustatud lahendis selgitanud. Samuti nähtub Kohtuinfosüsteemist (KIS), et avaldajad on esitanud kohtule 24.04.2012.a. hagi JS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasja nr. 2-12-16328). 12. Avaldajad heidavad kohtutäiturile ette ka seda, et HK ei saa olla täitemenetluse osaline. Kohus nimetatuga ei nõustu.

§ 5

lg 1 kohaselt on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Seega on HK solidaarne võlgnik

-i mõistes, kuna eelpool viidatud 19.10.2011.a. notariaalses lepingus on HK andnud nõusoleku ühishüpoteegi seadmiseks abikaasade ühisomandisse kuuluvatele kinnistutele. Nimetatud seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-119-

2. Avaldajad on oma kaebuses kohtutäiturile palunud vabastada ka nendele kuuluv vara keelumärgete ja aresti alt. Kohtule esitatud kaebuses on avaldajad taotlenud arvelduskonto ja sissetulekute vabastamist ning kinnistutele seatud keelumärgete seadmise kustutamist esialgse õiguskaitse korras. Selles osas on kohus oma seisukohta väljendanud 27.03.2012.a. määruses (t/l 99-100). Samuti nähtub kohtule 02.04.2012.a. esitatud avaldusest, et 28.03.2012.a. on avaldaja LK arvelduskonto ja sissetulek aresti alt vabastatud (t/l 106-108). Kuigi kohus on oma eelpool viidatud määruses avaldanud seisukohta muuhulgas kinnistutele seatud keelumärgete osas, peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

§ 3lg 1 järgi korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid.

Sama seadustiku paragrahv 8 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäituri kohustus kinnisasi arestida ja lasta kinnistusraamatusse kanda kinnistu keelumärge tuleneb

§ 142lg 1.

Samuti nähtub 26.03.2012.a. kinnisasja arestimise aktist, et arestitud kinnistute väärtus on kooskõlas kohustuse suurusega (t/l 213217).

1. Kõige eelpooltoodu alusel, asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldajate kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad.
2. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
3. Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja §
4. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui 4 menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldajate kanda.
5. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
6. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldajad esitasid kohtusse kaebuse kohtutäituri otsusele, mis on hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt, on tsiviilasja hinnaks 319,56 eurot. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5