Toimik nr 2-11-25833 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 07.06.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus

) § 367 lg 3, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSüS) § 65 ning TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 133 lg 1, § 139 lg 3, § 363 lg 1 p 4 § 317 lg 1 ja § 407 lg

1. 1.
2. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja esitas 23.08.2011 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 06.12.2005 liisinguleping nr. XXX, mille eesmärgiks oli anda kostja kasutusse sõiduauto Volvo XC90 2.4D. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 15.12.2010, mille jooksul kohustus kostja tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt hageja poolt esitatavatele arvetele. Kostja sai liisingueseme oma valdusesse 06.12.2005, kuid ei täitnud maksekohustusi kohaselt, sattudes võlgnevusse alates 01.07.
3. Hageja saatis kostjale mitmeid kirju, milles teavitas võlgnevusest ja hoiatas lepingu lõpetamisega. 29.07.2008 edastas hageja lepingu erakorralise ülesütlemise teate. Hageja sai liisingueseme oma valdusesse 09.08.2008 ning asus seda realiseerima. Lepingu ese realiseeriti 07.05.2009 hinnaga 10 417,27 eurot (ilma käibemaksuta). Liisinguese müüdi avalikult läbi müügiportaalide ning keskmine turuhind kujunes pakkumiste käigus, asjaolu, et kõige kõrgemaks pakkumiseks osutus 10 417,279 eurot näitab, et selline oli liisingueseme keskmine turuhind. Oma 17.04.2012 vastuses kostja vastusele leiab hageja, et vara müügihind oli võrdeline vara väärtusega tagastamise hetkel. Arvestades vara seisukorda müüdi vara parima võimaliku hinnaga. Sõidukil olid tagastamise ajal mitmed puudused, seega ei saanud kostja eeldada, et vara müük õnnestub hinnaga, mis kataks kõik võimalikud kulutused ning jääkmaksumuse. Turuhinna määramisel on tähendustomavad vara seisukord ning puudused ning pakkumuse ning nõudluse üldine suhe turul. Perioodil 2008-2010.a.oli Eestis kasutatud sõidukite müük keeruline, kuna turul oli külluses kasutatud sõidukeid ning nõudlus oli väga madal. Alates septembrist 2008 kuni maini 2009 oli vara avalikus müügis kasutatud sõidukite müügiplatsil. Vara ei õnnestunud realiseerida, mille tõttu otsustati panna sõiduk enampakkumise korras oksjonile, kus see müüdi alghinnaga. Juhul, kui vara väärtus oleks olnud kõrgem, oleks selle eest ka kõrgemat hinda pakutud. Hageja nõue ei ole aegunud. 29.07.2008 saatis hageja kostjale ülesütlemise teatise, milles teavitas, et lõpetab lepingu XXX võlgnevuse tõttu ennetähtaegselt. Lepingu p. 13.2 kohaselt loetakse teade edastatuks, kui see on saadetud kliendile lepingus toodud aadressil ning kui postitamisest on möödas 7 päeva. Sellest lähtuvalt lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt
4. augustis 2008.a. Võttes arvesse asjaolu, et hageja esitas kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluse vormis
5. juunil 2011.a., on nõue kohtusse esitatud aegumistähtaega jälgides. Lisaks sellele nähtub kliiringuaruandest, et kostja on pärast lepingu lõppemist (jaanuar 2009, veebruar 2009 märts 2009) teinud kandeid lepingu võlgnevuse katteks. Hageja nõue koosneb müügikahjust (5 711,09 eurot), mis on arvestatud lahutades lepingu jäägist (22 205,54 eurot) sõiduki müügist saadud summa (11 788,26 eurot) ning tasutud summa (6 077,17 eurot), samuti nõuab hageja viivist summas 9,31 eurot. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud: liisinguleping nr XXX koos maksegraafikuga (lk 30-34), IAAS müügiarve nr XXX (lk 35), müügileping nr XXX (lk 3637), üleandmise-vastuvõtmise akt (lk 38), teatised lepingu lõpetamise kohta (lk 39-41), kliiringu aruanne (lk 42-50), üleandmise-vastuvõtmise akt (lk 51), müügileping nr 7 (lk 52), nõue käendusest tulenevate kohustuste täitmiseks (lk 53), lepingu XXX graafik (lk 54-55), arve müügikahju osas (lk 56), viivisnõude arvestus (lk 57), hageja ja Info Auto AS kirjavahetus ja arve (lk 128-130), oksjoni tabel (lk 131)
6. Kostja põhjendused 2.
7. Kostja seisukoht nõudes Kostja hagi ei tunnista. Kostja peab nõuet alusetuks ning palub jätta menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse. 2.
8. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja väidab oma 05.10.2011 vastuses hagile, tuginedes TsÜS § 146 lg 1, et hagi on aegunud. Hageja ei ole esitanud tõendit, mille alusel saaks tuvastada kostjale ülesütlemise avalduse esitamise kuupäeva. 31.01.2012 esitatud täiendavas vastuväites lisab kostja, et tõendamata on sõiduki väärtus selle tagastamise ajal.
9. Kohtu põhjendused 3.
10. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistungid. Pooltele on antud võimalus nende seisukohtade esitamiseks istungitel ja kirjalikult. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamata jätmine. 3.3 Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus

§361

kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

§76lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Liisinguvõtja OÜ NK kohustust ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu lõppemises. Esmalt lahendab kohus aegumisse puutuva. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole aegunud. Leping on üles öeldud

2. 2008, sõiduk on tagastatud 9.08.
3. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 2.06.
4. Seega on hageja hagi esitamisel jälginud TsÜS§146 lg1 sätestatud tähtaega. Täiendavalt märgib kohus veel, et Riigikohtu lahendist 3-2-1-33-09 tulenevalt liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja nõue muutub sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist.

§ 367

lg1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§367

3.lõike kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. TsMS §230 lg1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised ning kohus võib teha menetlusosalistele esitada täiendavaid tõendeid. Kohus on seisukohal, et hageja pole tõendanud sõiduki väärtust selle tagastamise hetkel. Selleks ei saa lugeda sõiduki müügihinda 10 417.27 eurot (7.05.2009) olukorras kus sõiduk on tagastatud ca 9 kuud varem (9.08.2008). Kohus on juhtinud hageja tähelepanu sellele. Kohtuistungil on hageja teatanud, et tal pole täiendavaid dokumente, mida esitada. Ekspertiisi läbiviimist sõiduki hinna määramiseks hageja ei soovinud. Seega on hageja nõue tõendamata. Hageja viited puudustele (tl 128-129) ei ole asjakohane kuivõrd need käsitlevad perioodi peale liisingueseme müüki ja tagastamist (16.12.2008; 15.09.2009). 3.4. Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad TsMS §162 kohaselt menetluskulud hageja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Jaanus Saaremõts Kohtunik