RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Asjaolud ja menetluse käik
Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2012 otsusega haldusasjas nr 3-3-2-1-12 rahuldati kaebaja teistmisavaldus ja tühistati vastustaja otsus kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Kuna kaebajal on olemas pikaajalise elaniku elamisluba, puudub tal edasine huvi vastustaja 18.11.2011 otsuse vaidlustamiseks ja ta loobub kaebusest. Kui kohus leiab, et lahkumisettekirjutuse puhul ei kuulu menetlus lõpetamisele
Kaebaja on tasunud menetluses riigilõivu kokku summas 57,52 eurot, sh lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks 15,98 eurot ja ettekirjutuse täitmise peatamiseks esialgse õiguskaitse taotlemisel kahel korral kokku 25,56 eurot. Kaebaja leiab, et
lg 5 p 4 alusel tuleb talle tervikuna tagastada ettekirjutuse vaidlustamisega seotud riigilõiv. Kui kohus ei pea
lg 1 p 4 kohalduvaks, tuleb kaebajale seoses kaebusest loobumisega
Kaebaja palub tagastada riigilõivu Advokaadibüroo LEX 1 OÜ arvele
) § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohtus vaidlustatud ettekirjutust ei tunnistatud kehtetuks kohtumenetluse käigus, vaid pärast kohtuotsuse tegemist, viimase edasikaebetähtaja jooksul. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust menetluse lõpetamiseks
lg 1 p 4 alusel esimese kohtuastme poolt pärast samas asjas kohtuotsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist. 6.
153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni.
lg 4 kohaselt enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab halduskohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi ja kinnitab kaebusest loobumise määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kuna kaebusest loobumise avaldus on koostatud kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Risto Käbi poolt, eeldab kohus, et kaebaja on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Vastustaja on menetluse lõpetamisega nõus. Seega ei esine takistusi kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmiseks ning kohus saab haldusasja menetluse mõlema tühistamise nõude ning kohustamisnõude osas tervikuna
Kohus selgitab, et kaebusest loobumise korral ei saa sama kaebusega uuesti kohtusse pöörduda (
Kuna kohus võtab kaebaja taotluse kaebusest loobumiseks vastu, tühistab kohus enda 30.05.2012 otsuse (sh riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise osas) ning lõpetab asjas menetluse. 7.
Vastustajal ei ole tekkinud menetluskulusid, mida kaebaja peaks hüvitama. 8.
lg 6 p 2 kohaselt, kui tasutud riigilõiv ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kohus märgib, et kaebaja riigilõiv kaebuselt ei ületa 31,94 eurot. Riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (kehtiva RLS § 3, § 15 lg 1 p-d 5 ja 6). Selle põhimõtte rakendamisel tuleks haldusasja menetluse lõpetamisel tagastada kaebuselt tasutud lõiv, mitte esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud lõiv, kui see taotlus on sisuliselt läbi vaadatud. Seega on kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivude eristamine põhjendatud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21.03.2011 määrus haldusasjas nr. 3-3-1-9-11, p 10). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks rahuldamata. Tiina Pappel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.