KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagma

§ 3lg 2(tl 26-27).

Vastavalt käskkirja lisa selgituse punktidele 3, 8 ja 12 loetakse

§ 1

lg 2 kohaselt metsaalaks metsamaa või selle osa, sealhulgas kuni 4 m laiune tee, kraav ja tuletõkestusvöönd ning kuni 0,1 ha suurune lagendik, mis asub ühe katastriüksuse ja sihtkaitsevööndi või ühe katastriüksuse, hoiuala ja piiranguvööndi piires. Metsamaa jagab erinevateks metsaaladeks teda läbiv üle 4 m laiune tee, kraav ja tuletõkestusvöönd, üle 0,1 ha suurune lagendik ning üle 4 m laiune või üle 0,1 ha suurune muu ala, v.a elektripaigaldise kaitsevööndis olev maa, mille kohta ei või toetust taotleda. Metsaala numbrid on kaardil ette antud või nummerdatud taotleja poolt. Kui taotleja poolt taotlusele märgitud metsaala pindala suurus, millele sooviti toetust, erineb kohapealse kontrolli käigus tuvastatud toetusõigusliku metsaala pindala suurusest, vähendatakse toetust EK määruse nr 1975/2006 art 16 alusel. Kui kohapealse kontrolli käigus tuvastati piiride märkimise nõuete rikkumine, vähendatakse toetuse summat 5-25% määruse § 7 lg 4 ja EK määruse 1975/2006 art 18 lg 2 alusel(tl 61). 15.08.2011.a. EMK vaideotsusega nr 6-5/10/106-6 jäeti rahuldamata A.L.i vaie käskkirja tühistamiseks teda puudutavas osas ja toetuse väljamaksmiseks täies ulatuses. Vaideotsuse kohaselt on EMK vaide esitaja 2010.a. toetustaotluse osas läbi viinud kolm kohapealset kontrollimist: 1)valimipõhine kohapealne kontroll 25.01.2011.a., mille teostasid kaks piirkondlikku kontrollispetsialisti; 2)kohapealse kontrolli kvaliteedi hindamine 25.01.2011.a.(kontrolli teostas samaaegselt EMK kontrolliüksuse juht); 3)kohapealne täiendav kontroll 29.07.2011.a.(kontrolli juures viibisid piirkondlik kontrollispetsialist, kontrolliüksuse juht ja vaide esitaja). EMK pole kohustatud tagama taotleja juuresolekut, vastavalt EK määruse nr 1122/2009 artiklile 27 lg 1 võib kohapealsest kontrollist ette teatada, kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki. Kui taotlejal pole võimalik kohapealsest kontrollist osa võtta, ei takista see kontrolli läbiviimist. Ka

§-st 6 lg 6 ei tulene, et taotlejal on õigus või ta peab viibima kohapealse kontrollimise juures. Vaide esitaja on taotlenud osale metsaalast ka PLK-toetust, kuid

§ 3

lg 3 p 1 järgi ei või taotleda toetust metsaalale, millele taotletakse toetust PLK-määruse alusel. Võrreldes metsaala ja PLK keskkonnaregistri kaarte, tuvastas EMK, et vaide esitaja on taotlenud osale metsaalast ka PLK-toetust. Käskkirja lisa 4 kohaselt on kattuvus metsaala ja PLK osas katastriüksuse 77901:004:0344 metsaalal 1-2 0,05 ha ja katastriüksuse 77901:004:0343 metsaalal 2-2 0,13 ha. A.L.il endal lasus kohustus välja selgitada, et kattuvusi poleks. PLK ja metsaala kattuvat maa-ala 0,18 ha ei võeta arvesse toetuse vähendamisel pindala erinevuste tõttu, selles osas maksti vaide esitajale PLK-toetust ja jäeti maksmata metsatoetus. Vaide esitaja taotles 2010.a. PLK-toetust alale, mis asus metsaala sees ja poolitas selle, jagades metsaala kaheks, millest üks on väiksem kui 0,3 ha(katastriüksusel 77901:004:0343 metsaala 2-3)(tl 80).

§ 3lg 2 kohaselt võib aga toetust taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse metsaala kohta.

Vaide esitaja väide, et tema taotluse õigsuse eest ei vastuta, sest EMK-s kästi taotlus nii koostada, pole asjakohane, kuna taotlejal lasub vastutus andmete õigsuse eest. Seega vähenes A.L.i metsatoetuse summa kattuva ala võrra ning selle ala võrra, mis jäi alla 0,3 ha. Metsaala tähistamise nõuded tulenevad

§-st 3 lg 3-

1. Kui metsaala käänupunktidel puudub vajalik märgistus ja metsaala piiri pole võimalik visuaalselt tuvastada, hinnatakse rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust EMK protseduuri lisas 13 näidatud maatriksi alusel. Hinnatava nõude rikkumisega kaasneb taotlejale toetussumma vähendamine määratud protsendi võrra. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tühistada vaidlustatud käskkirja p 1.4 osas, millega jäeti talle arvestamata maksimaalses ulatuses toetust. Toetust sai kaebaja 190,62 eurot, kuid pidanuks saama umbes 62 eurot rohkem. Lahkheli vastustajaga tekkis poolloodusliku ala ja metsaala väidetavas kattuvuses. Maa-ameti poolt 5.10.2011.a. teostatud mõõtmisel sellist kattuvust ei leitud. Kaebaja maadel on kokku kolm metsaala, mitte neli, nagu väidab vastustaja – üks katastriüksusel nr 77901:004:0344 ja kaks katastriüksusel nr 77901:004:0343 nr
2. Väär on vastustaja väide, et katastriüksusel nr 2 77901: 004:0343 jagab poollooduslik ala metsaala kaheks. Maa-ameti koostatud kaardilt on näha, et poollooduslik ala ei jaga katastriüksusel 77901:004:0343 väiksemat metsaala kaheks(tl 120). Kaebaja maid kohapeal üle ei mõõdetud, vastustaja lähtus kontrollimisel katastriplaanist, piiriprotokollist ja Natura 2000 metsaala kaardist. Keskkonnaministeeriumi 30.09.2011.a. kiri selgitab, et kohapealse kontrolli käigus tuleb mõõta alad looduses üle, katastrikaardile võib toetuda ainult siis, kui ei teata piire(tl 47). Kaebaja metsaalade piirid olid märgistatud, käänupunkt (metsaala lõppemise tähistus) oli puudel olemas ja piir sihiga tähistatud. 29.07.2011.a. kontrollaruande lisast 1 nähtub aga, et kontrolli teostamisel võeti aluseks katastrikaart ja keskkonnaregistri Natuura 2000 metsaala kaart, millega rikuti kontrollimise eeskirju. Kontrollaruandes puudub märge metsaala kattuvuse kohta poolloodusliku alaga 0,05 ha ulatuses, mis loeti rikkumiseks vigasele katastrikaardile tuginedes. Maa-ameti 26.10.2011.a. kirjast nähtuvalt erineb Tilga katastriüksuse asukoht maastikul asukohast kaardil kuni 30 m ning katastrikaardil on maa-ala 0,1 ha väiksem ehk piiripunktist 16-17 5,73 m lühem, sellest ka väidetav rikkumine 0,05 ha(tl 115-117). Mõõdistusfirma väitel pole looduses võimalik midagi 0,05 ha täpsusega tuvastada. Pindala erinevuse tõttu saab toetust vähendada üksnes siis, kui erinevus taotluses märgitust selgub toetuskõlbliku metsaala kohapeal ülemõõtmisel. Kaevatud käskkirjas ja vaideotsuses toetutakse 25.01.2011.a. kontrollaktile, mille tühistas 29.07.2011.a. kontrollaruanne. Viimases väidetakse, et ei leitud katastriüksuse piire tähistavaid ristikive. Tegelikult oli tähistus punktis 13 olemas, kivi oli lihtsalt maa sees, kuid seda ei saa veaks lugeda. Et punktis 13 oli ristikivi olemas, tõendab Maa-ameti kaart, mis oli kaasas 26.10.2011.a. kirjaga. Punktis 12 oli kupits, millel ei pea lisatähistust olema, piirikivi seal polnud ega pidanudki olema. Katastrikaardi järgi pidi seal olema kivi, kuid tegemist on katastrikaardi veaga, Maa-ameti väitel puudub ka varasematel kaartidel selles kohas piiritähisena ristikivi. Erinevalt esimesest kontrollaktist tunnistatakse 29.07.2011.a. aruandes, et piir on visuaalselt tuvastatav, kuna tegemist on noorendikuga kolmelt poolt ümbritsetud vana metsaga, neljas külg on poollooduslik ala. Teist kontrollakti on võltsitud - lahtri nr 14 oleks pidanud täitma kaebaja, kuid temal seda teha ei lubatud, peale kaebaja poolt akti allkirjastamist on sinna aga ilmunud lisaks esimesele lausele lause, mis on vale ja pole kirjutatud kaebaja poolt. Allkirjastamise ajal oli lahter nr 16 tühi ja lahter 11 poolenisti täidetud. Lisatud on katastriüksusel nr 77901:004:0344 väidetav käänupunktitähise puudumine(metsaala nr 1 puudub üks käänupunkt looduses(16 ja 17 katastritähiste vahel) ja ca 20 m piiri pole looduses tähistatud(pole üheselt arusaadav)) - mis on vale, kuna tähistus on puudel, pleekinud küll, kuid nähtav. Lahter 12 on millegipärast täitmata. Aladelt lahkudes taheti kaebajalt allkirja, et ta nõustub puuduste hilisema kirjapanekuga, kuid kaebaja keeldus, sest kõik nõuded olid täidetud. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses toodule järgmised põhjendused. Kaebaja on esitanud PRIA-le alates 2008.a. igal aastal Natura 2000 PLK hooldamise toetuse taotlusi. Nii metsatoetust kui ka PLK-toetust reguleerivate õigusaktide kohaselt ei või Natura 2000 alal maksta toetust samaaegselt nii PLK-le kui ka metsaalale. Tegemist on eri õigusaktidega ja erinevate nõuetega taotlejale nii toetuse taotlemisel kui ka toetuse saamisel, samuti on toetuse summad(määrad) erinevad. Kaebaja 2010.a. taotlusvooru PLKtoetuse taotlus on PRIAs registreeritud 17.05.2010.a. ning selles olevale kaardile on kaebaja omakäeliselt kirjutanud ja allkirjastanud kinnituse: „Kaardil olevate piiride eest vastutan ise.“ Nagu kaardilt näha, lõikab PLK taotletav ala parempoolse katastripiiri läbi(PLK massiiv nr 6433864922 014) ning poolitab PLK alade vahel olevaid metsaalasid(tl 182-185). PLK toetuse menetlemisel PRIA või Keskkonnaameti poolt maa-alade kattuvust ei kontrollita, sest see toetus makstakse ajaliselt varem välja, toetuseaasta lõpus ehk detsembris 2010.a., metsatoetus aga toetuse aastale järgneva aasta mais-juunis, seega pidi toetuskõlblike alade kattuvust kontrollima EMK. Keskkonnaameti arvamus ei oma asjas tähendust - kaebajal endal lasub vastutus andmete õigsuse eest. Nii PLK-toetuse kui metsatoetuse taotlustel kinnitab kaebaja oma allkirjaga taotlustes esitatud andmete õigsust. Keskkonnaametil puudub õigus otsustada PLK ja Natura-metsa kattuvuste üle - tema pädevuses on ainult PLK kaardi koostamine. Kattuvuste väljaselgitamine kuulub EMK pädevusse. 3 Selleks edastab Keskkonnaamet vastustajale peale Natura 2000 PLK-toetuse taotluste esitamist andmed toetuse taotlemise kohta(kaardimaterjali), mille alusel EMK selgitab välja kattuvused, sest EK määruste kohaselt on topeltrahastamine keelatud. Alates 5.01.2011.a. pakkus vastustaja kaebajale kohapealse kontrolli läbiviimiseks(eesmärgiga tuvastada, kas metsaala, millele toetust taotleti, vastab õigusaktides sätestatud nõuetele) korduvalt erinevaid aegu, millest kaebaja, kes oma sõnul soovis kontrollimise juures viibida, keeldus iga kord põhjusel, et oma tervisliku seisundi tõttu ei saa ta paksus lumes jalgsi kohale tulla ja nõudis, et vastustaja transpordiks ta kohale. EMK pole kohustatud tagama taotleja kohalolekut metsaalal, vaid üksnes teavitama teda kontrollist, EK määruse nr 1122/2009 art 27 lg 1 järgi ei pea taotlejat isegi teavitama. Seepärast viidi kaebaja metsaaladel 25.01.2011.a. läbi valimipõhine kohapealne kontroll ilma tema osavõtuta; samas teostati ka selle kontrolli kvaliteedi hindamist. 25.
3. 2011.a. kontrolli tulemused on üle kontrollitud kahel korral: kvaliteedikontrollis ja 29.07.2011.a. kohapealsel kontrollil. Viimasel tuvastati metsaalal küll lisamärgistusi, mis olid sinna aga paigaldatud hiljem, sest õigusaktide kohaselt peab piir olema looduses visuaalselt tuvastatav ka suure lumega ja olenemata aastaajast. Metsaala tähistamise nõuded tulenevad

§-st 3 lg 3-5(õige: lg 2-6): Toetust võib taotleda metsaala kohta, kui taotleja tagab, et metsaala piiripunktid on tähistatud kohapeal visuaalselt tuvastatavate piirimärkidega(lg 2). Piirimärk paigaldatakse piiri käänupunkti ning piirilõigu alg- ja lõpp-punkti, arvestades katastriplaanil olevate piirimärkide asukohtadega. Kui metsaala piir on ebakorrapärane või piirilõiku ei saa üheselt tuvastada, tähistatakse piir kogu ulatuses. Metsaalal asuva sellise ala piir, mille kohta ei või toetust taotleda, peab olema tähistatud või peab seda olema võimalik üheselt tuvastada. Piirimärk paigaldatakse selliselt, et piiri kulgemine maastikul oleks üheselt arusaadav(lg 6).“ Kui metsaala käänupunktidel puudub vajalik märgistus ja metsaala piiri pole võimalik visuaalselt tuvastada, hinnatakse rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust EMK protseduuri lisa 13 näidatud maatriksi alusel(tl 78 pöördel-79). Rikkumisega kaasneb toetussumma vähendamine määratud protsendi võrra vastavalt

§-le 7 lg 4 ja EK 7.12.2006.a. määrusele(EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse(EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta 1975/2006, art 18 lg 2. Katastriüksuse 77901:004:0344 metsaalal 1-1 selgus 25.01.2011.a. kohapealsel kontrollil, et katastri piirimärkide 16-17 vahel olev käänupunkt puudus ja metsaala piir polnud looduses üheselt tuvastatav 7% ulatuses metsaala ümbermõõdust. 29.07.2011.a. kontrollil saadi sama tulemus. Katastriüksuse 77901:004:0343 metsaala 2-1 ülevaatusel jaanuaris puudus tähistus piiripunktis 14 ning 13-14 piiritähise vahel olev piir polnud looduses visuaalselt tuvastatav. Nõuetekohane käänupunkti tähistus puudus(13.1). Teisel kontrollil juulis leiti üles piirikivi piiripunktis 14, muld värskelt ära kraabitud; siin oli ka juures lisatähistus - ca 1,3 m puutokk ja valge nööriga kinnitatud punane tähis, mida esimese kontrolli ajal polnud. Kuna piirikivi leiti ja see asus metsaalale suhteliselt lähedal(5 m kaugusel), oleks võinud seda tähistusena arvestada, kuid kuna see kahe kontrolli lõpptulemust ei muutnud ja selgelt oli tuvastatav, et lisatähistus oli alles hiljuti paigaldatud, siis kontrolli tulemused jäid samaks. Juulikuist kontrolli alustati katastripunktide 12 ja 15 vahelisest piirilõigust. Selgus, et PLK poolitas metsaala, millest ühe suurus oli alla 0,3 ha ega olnud seetõttu abikõlblik. Samale tulemusele jõuti ka jaanuarikuises kontrollis. PLK-ga kattuval alal ei kasvanud metsa, vaid oli niidetud heinamaa ning taotleja oli välikontrollis nõus, et üks jagunenud ala jääb alla 0,3 ha, et on heinamaa ja et vahe kahe metsaala vahel on üle 4 m. Katastriüksuse 77901:004:0343 metsaala kontrollimisel jaanuaris olid piirikivid nr 12 ja 13 puudu ning piirimärkide 12-13 ja 12-15 vaheline piir polnud looduses üheselt tuvastatav; vaideotsuse lisas kontrolliaruandele lisatud kaardil on katastri piirimärk 12 märgitud eksikombel numbri 14 all(tl 80). Neid kahte piirikivi ei leitud ka juulikuisel kontrollil. Katastri piirimärgi nr 12 ligiduses(ca 50 m teise katastriüksuse sisse) leiti nii esimesel kui teisel kontrollil tähistus(puutokk ca 1,7 m, vana värvi paistis all). Teisel kontrollil tuvastati, et sinna tähistuse juurde tokile oli 4 seotud ka uus punane lint, mida talvel polnud. Seda tähistust aga ei arvestatud kummalgi kontrollil, kuna nihe oli suur ja see märk võis olla hoopis naaberkatastriüksuse tähistus (naaberkinnistu piiripunktini ca 13 m). Kaebaja nõustus kohapeal, et piirikive ei leitud - ei tuvastatud, teatas et enne pidid need olemas olema. Esimene kontroll viidi läbi 25.01.2011.a. sügava lumega(kohati lume paksus 1 m), siis polnud PLK ja metsaala vaheline piirimärk(12.1) tuvastatav ehk käänupunkt(metsaala lõppemise punkt) oli puudu. Metsaala tegelik asukoht oli nihkes ka katastrikaardil. Tähiste puudumise tõttu viidi talvel mõõdistamine läbi keskkonnaregistri kaardikihi alusel ja selle põhjal hinnati ka muid

s sätestatud nõudeid(metsa mõiste, metsaseaduse ja looduskaitseseaduse nõuded jms). 29.07.2011.a. tuvastati PLK ja metsaala vahelises käänupunktis (piirijoonel 12 ja 15 vahel) puutokk punase lindiga(ca 1,5 m), mis oli nihkes katastrikaardi piirist sissepoole ca 10 m. Kuna juulikuus polnud võimalik tuvastada, kas see oli ka talvel olemas või paigaldati alles peale esimest kontrolli, otsustati teha erand ja tähistust siiski arvestada. Nimetatud puutokk ja ka kõik eelpoolnimetatud tokid olid otsast värskelt raiutud, arvatavasti mõned nädalad tagasi, kuid kindlasti mitte jaanuaris 2011.a. Kui kaebajalt küsiti, kas ta paigaldas uued tähised, siis ta ei kinnitanud ega eitanud seda, vaid teatas, et võib-olla on uuendatud, kuid tema ei tea, kes seda tegi. Kõik leitud uued piiritähistused olid sarnased: punane lint kinnitatud peene nööriga ümber puu. Kuna teisel kontrollil leiti tähistus 12.1, millest oli lähtunud Keskkonnaamet PLK piiride mõõdistamisel ning samuti kinnitas piiride kulgemist kaebaja, otsustati lugeda piirimärkide 12-13 ja 12-15 vaheline piir tuvastatuks põhjusel, et seda sai looduses tuvastada noorendiku, kunagise uuendusraie piiri ja vana metsa piiri järgi. Taotleja metsaalal kasvas noorendik. Teise kontrolli käigus leiti, et piiri on võimalik tuvastada loodusliku piiri kaudu, mis vähendas küll rikkumise suurust, kuid kuna piirikive(katastriseaduses sätestatud piiritähiseid) siiski polnud, ei mõjutanud see toetuse vähendamise osakaalu(%) - metsaala piir polnud tähistatud ja puudusid kaks katastripiirimärki(kaks piirikivi). Pindala erinevus tulenes metsaalade jagunemisest PLK toetusõiguslike aladega kattuvuse tõttu, mis lõikas metsaalad väiksemaks ja vähendas sellega toetusõigusliku ala pinda. Kohapealne kontroll viiakse läbi kohapeal ehk looduses, läbiviimise nõuded on sätestatud EK määrustes(EK määrus 1975/2006, 1122/2009) ja

s, samuti on Euroopa Komisjoni poolt esitatud erinevad detailsed suunised, mis on EMK-le kohustuslikud. Kui metsaala piire on võimalik looduses tuvastada - piirimärgid on paigaldatud vastavalt maakatastriseadusele ja piir tähistatud vastavalt

le -, siis määratakse pindala selle järgi. Kui piire pole võimalik tuvastada, määratakse pindala keskkonnaregistri kaardi alusel, mis omakorda põhineb maakatastriplaanile. Kaebaja esitatud Maa-ameti kiri, kus märgitakse katastrikaardi ja looduses oleva pindala erinevust, ainult kinnitab vastustaja kontrollitulemuste õigsust, sest pindalaerinevus ongi tulenenud katastrikaardi erinevustest. EMK-l puudub pädevus muuta katastripiire - EMK saab piiride määramisel lähtuda vaid katastri piirimärkidest looduses. Kuna metsaalal osaliselt piirimärke ei leitud ja ka omanik ei osanud kohapeal piiripunkte ette näidata, määrati metsaala pindala kindlaks keskkonnaregistri toetusõigusliku kaardi alusel. Käskkirja lisas on põhjendatud, miks kaebaja taotlus on rahuldatud niisuguses ulatuses. Kaebaja pole suutnud endale selgeks teha, kus looduses või kaardil asuvad metsaalad millele ta on toetust taotlenud ja kus asuvad PLK alad, millele ta on samuti toetust taotlenud ning kust jookseb toetusõigusliku ala piir. Ka Maa-amet ei tuvastanud piiripunktides 12 ja 13 piirikive. Nr 12 juures leidis ta suure kupitsa(siinkohal ei tähenda see puuposti, vaid kohalikust mullast hunnikusse aetud mullakuhjatist, mis tähistab piiripunkti), mille asukoht aga erineb nähtuvalt Maa-ameti kirjale lisatud kaardist(77901:004:0343) ja kirja punktist 1.8 katastriplaanil märgitud asukohast 50,55 m võrra. Asjaolu, et Maa-amet tuvastas, et piirimärk on märgitud vastuoluliselt, võrreldes 1929.a. kaardiga, ei oma vastustaja jaoks tähtsust ega muuda käskkirja ja kohapealse kontrolli tulemusi. Piirimärgi nr 13(vana ristikivi) leidis Maa-amet üles, kuid katastriplaaniga võrreldes ca 50 m erinevas asukohas(vt kirja lisa 1 katastriüksuse 77901:004:0343 piiri). Seega vastustaja ei saanud ega pidanudki seda leidma. Oluline on ka märkida, et Maa-ameti kontrollmõõdistamine ja kameraalne analüüs on läbi viidud 28.09.2011.a., s.o. ca 9 kuud hiljem kui teostas kontrolli EMK. Pealegi pole 5 Maa-ameti kirjast nähtuvalt seal esitatud seisukohad veel lõplikud, sest katastrimõõdistamine pole lõpule viidud. Kirja viimases lõigus soovitatakse kaebajal OÜ-lt "Elker RMT" tellitud katastrimõõdistamine lõpuni viia ja koostöös piirinaabritega taastada maastikul puuduolevad piirimärgid. Maa-ameti kirjas viidatakse maakatastriseaduse §-dele 8 lg 5 ja 10 lg 1, mille kohaselt vastutab katastripidaja kande vastavuse eest ning katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel. Seega polnud EMK-l põhjust kohapealse kontrolli teostamise ajal kahelda Tilga maaüksuse osas katastriplaanis ja selle piiriprotokollis märgitus(tl 196-197). Nimetatud kaartide alusel on Maa-amet koostanud keskkonnaregistri ehk toetusõiguslike alade kaarti. Kui aga tegemist on piirinihetega ja piirimärgid pole nende asukohas leitavad, siis on EMK tuginenud taotleja enda poolt näidatule. Kaebaja väidab, et piirimärgid olid olemas, kuid kohapealses kontrollis juulis ei suutnud ta leida ega kontrollijale näidata piirikive ja piiripunkte, mida ta on ka ise oma kaebuses tunnistanud. Tulenevalt

§-st 3 lg 5-7 peavad piirid olema looduses visuaalselt tuvastatavad; isegi kui piirimärke pole, oleks kaebaja pidanud vastavalt

le märgistama metsaalad. Kaebaja maaüksus on mõõdistatud aerofotogeodeetilise mõõdistamise teel, s.o. piiride märkimiseks loodusesse võeti aerofotoplaanilt piirijoonte pikkused ning piiripunktide sidemed aerofotoplaanil olevate ja looduses tunnetatavate objektidega; mõõdistatud on ainult joonepikkused, katastriüksuse sisenurgad on mõõtmata, pindalad on määratud aluskaardilt planimeetriga või palletiga ja on ligilähedased. Seega on maa-ala pindala ainult ligilähedane tegelikkusele ning kaebajal pole sisuliselt võimalik vaielda pindalade üle, sest EMK kasutab kontrollil spetsiaalset mõõtmisvahendit(GPS PROMARK 3, kasutab RTK reaalaja parandit, mis tagab looduses mõõtmistulemused ca 2 m täpsusega), võttes aluseks keskkonnaregistri kaardikihi, mis on täpsem kui Tilga maaüksuse plaan. Igal kohapealsel kontrollil rakendatakse vastavalt

§-le 6 lg 3 metsaala pindala mõõtmisel EK määruse nr 1975/2006 art-s 15 p 2 sätestatud kahekordset mõõtmishälvet. Seega on ka mõõtmise täpsusaste rangelt EMK-le ette kirjutatud, et vältida toetuste topeltmaksmist. Kaebaja on korduvalt(vt EMK kontrolliaruanne 29.07.2011.a.) looduses oma katastriüksuse ja metsaala piiri märgistust muutnud. Oma 11.11.2011.a. kaebuse täienduses kirjutab ta: „Mõõdistusfirma tuleku ajaks kõrvaldas vend kõik piiritähised, mida vähegi oli võimalik kõrvaldada, et näha kuhu nemad piiritähise soovitaksid panna, kuna teenus oli tasuline.“ Naturamääruse kohaselt aga pidi olema metsaala piiri visuaalse tuvastamise nõue täidetud toetuseaasta osas ehk ajavahemikus 1.01.-31.12.2010.a. Piirimärkide rikkumine, hävitamine ja omavoliline teisaldamine on karistusseadustiku § 371 järgi väärtegu. Maaomanikul lasub kohustus vastutada piirimärgi alalhoiu eest vastavalt AS-le §-le 128 lg. Selline ebaseaduslik tegevus võis, aga ei pruukinud, mõjutada Maa-ameti kontrollmõõdistamise tulemusi. Kaebaja süüdistused 29.07.2011.a. kontrolliaruande võltsimise kohta tuleb jätta tähelepanuta, sest vaidlustatud käskkirjas on tuginetud 25.01.2011.a. kontrolli andmetele ning politsei uurimise tulemusena leiti, et võltsimist pole toimunud ega alustatud kriminaalmenetlust. KOHTU PÕHJENDUSED Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise alused ja korra, neid rakendavad asutused ning täiendavate otsetoetuste saamise nõuded ja korra sätestab 1.01.2010.a. jõustunud ELÜPS, mille §-d 57 lg 5; 58 lg 5; 59 lg 5; 60 lg 4 volitavad põllumajandusministrit kehtestama määrus(t)ega maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused, toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise täpsema korra ning täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, aga samuti taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise korra. Selle seaduse ning Euroopa Komisjoni määruse(EÜ) nr 1975/2006 ja Euroopa Nõukogu määruse(EÜ) nr 1698/2005 alusel 11.03.2010.a. vastu võetud(jõustunud 22.03.2010.a.)

§ 3

lg 1 ja 2 kohaselt võib toetust taotleda erametsaomanik enda omandis oleva metsaalana keskkonnaregistrisse kantud vähemalt 0,30 ha suuruse metsaala kohta, mis asub looduskaitseseaduse § 91 lg 6 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud "Natura 2000 võrgustiku alade – 6 linnualade ja loodusalade nimekirja" kantud Natura 2000 alal ning vastab metsaseaduse § 3 lg 2 punktis 1 sätestatud maakatastrisse kandmise nõudele või punktis 2 sätestatud puittaimede kõrguse ja puuvõrade liituse nõudele. Kui EMK teeb kohapealse kontrolli käigus kindlaks, et metsaala tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, otsustab ta taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 16 kohaselt(

§ 7lg 1).

Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja 2010.a. PLK-toetuse ja metsatoetuse taotlustes esitatud andmetest lähtudes kattuvad mõningal määral tema katastriüksustel poollooduslik ala ja metsaala, kas kaebaja maadel on kokku kolm või neli metsaala ning kas kõik need metsaalad olid nõuetekohaselt tähistatud 25.01.2011.a., kui vastustaja teostas kohapealset kontrolli. Vastustaja on kaebajale vaidemenetluses üksikasjalikult selgitanud, mis põhjustel ja millisel õiguslikul alusel tema toetustaotlust täies ulatuses ei rahuldatud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et osa maa eest, millele kaebaja taotles metsatoetust, oli ta juba saanud PRIA-lt PLK-toetust, mistõttu need maatükid tuleb metsaalade hulgast välja arvata. Kohus nõustub käskkirjas, selle lisas ja vaideotsuses nimetatud seisukoha kinnitamiseks esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Asjaõigusseaduse § 128 lg 2 kohaselt peab kinnisasja omanik tagama piirimärgistuse säilimise. Tulenevalt

§-st 3 lg 5(taotleja tagab, et metsaala piiripunktid on tähistatud kohapeal visuaalselt tuvastatavate piirimärkidega) ja §-st 6 lg 6(kui taotleja või tema esindaja viibib kohapealse kontrolli tegemise juures, näitab ta kohapealset kontrolli tegevale ametnikule vajaduse korral ette metsaala piirimärgid või piiri) vastutab metsaalade märgistamise eest toetuse taotleja. Kaebaja on nii metsatoetuse taotluses kui ka PLK-toetuse taotluses oma allkirjaga kinnitanud, et vastutab esitatud andmete õigsuse eest(tl 40-46, 182-185). Neid andmeid 25.01.2011.a. kohapeal kontrollides tuvastas vastustaja kaebaja taotlustes esitatud PLK-alade ja metsaalade osalist kattumist ning kuna kaebaja oli PLK-toetuse juba kätte saanud, siis polnud tal õigust samade alade eest enam metsatoetust saada. Samuti selgus, et üks niisugune kattuvusega maatükk katastriüksusel 77901: 004:0343, mille eest kaebaja sai PLK-toetust, lõikas kaheks kaebaja metsatoetustaotluse kaardil ühe maa-alana näidatud metsaala, mille kahest tükist üks osutus väiksemaks kui 0,3 ha(metsaala 23) ega olnud seega toetuskõlblik(tl 13-14, 80, 190). Ekslik on kaebaja arvamus, et 29.07.2011.a. kontrollaruanne tühistas 25.01.2011.a. kontrollaruande. Kuivõrd vaidlustatud käskkiri koostati 25.01.2011.a. kontrolli tulemuste põhjal, siis pole oluline, kas ja millised katastripiiride ja metsaalade piiride tähised leiti samade maatükkide kontrollimisel 29.07.2011.a. Muidugi oli suvisel ajal kergem maas asuvaid piirikive leida ja kaebajal mugavam kohale minna kui talvel paksu lumega, kuid arvestades asjaolu, et toetatav periood kestis 1.01.-31.12.2010.a., pidigi vastustaja kontrollimise teostama vahetult peale selle perioodi lõppu, mitte 7 kuud hiljem, mis kõnealustel aladel võisid olla toimunud juba olulised muutused võrreldes toetatava perioodiga. Ent ka juulikuus kontrollimisel tuvastati samad toetuse vähendamise alused, mis jaanuaris - pindala erinevused ja metsaalade piiride tähistuse osaline puudumine. Pindalade erinevused ja mõnede piiritähiste mitteleidmine oli osaliselt kindlasti põhjustatud ka sellest, et - nagu tuvastati Maa-ameti poolt 5.10.2011.a. läbi viidud kontrollmõõdistamisel erines katastriüksuse 77901:004:0343 asukoht maastikul katastriüksuse asukohast katastrikaardil kuni 30 m(tl 115-120). Alusetu on kaebaja nõudmine, et vastustaja oleks ise pidanud katastriüksused mõõdistama ja koostama tegelikkusele vastava katastrikaardi. Kohus nõustub vastustajaga, et viimasel polnud mingit põhjust kahtlustada, et katastrikaart ei vasta tegelikkusele. Et maatüki asukoht kaardil vastaks selle tegelikule asukohale looduses, peab tagama maaomanik. Kaebaja väited 29.07.2011.a. kontrolliaruande võltsimise kohta jätab kohus tähelepanuta, nõustudes Lõuna Prefektuuri 12.10.2011.a. teatises kriminaalmenetluse algatamisest keeldumise 7 kohta toodud seisukohaga, et väidetavad võltsimised ei mõjuta kuidagi kontrolliaruande, vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tulemusi ega muuda kehtetuks ühtegi EMK poolt tehtud toimingut(tl 91-92). Eeltoodust nähtuvalt on kaevatud käskkiri vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, mistõttu selle osaliseks tühistamiseks puudub alus. Kohtunik: D.Maastik 8