2-11-63865/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-63865 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Riigi Kinnisvara AS hagi K. V.i (V.) vastu kahju 1 920 euro nõudes Hagihind 1 920 eurot Kohtuistungi toimumise aeg
3. juuli
4. a, lihtmenetlus (TsMS § 405) Menetlusosalised Hageja: Riigi Kinnisvara (RK 10788733; asukoht: Tartu mnt 85, 10115 Tallinn) Hageja esindaja: Viru Vangla, K. A., volikirja alusel, e-post: xxx Kostja: K. V. (IK xxx; xxx) RESOLUTSIOON
5. Hagi rahuldada.
6. Välja mõista K. V.ilt Riigi Kinnisvara AS kasuks 1 920 (üks tuhat üheksasada kakskümmend eurot) EUR. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta kõik menetluskulud K. V.i kanda. Välja mõista K. V.ilt Riigi Kinnisvara AS kasuks menetluskulu katteks 479,33 (nelisada seitsekümmend üheksa eurot ja 33 senti) EUR. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE SISU
7. Riigi Kinnisvara AS (Hageja) esitas 28.12.
8. a Viru Maakohtule hagiavalduse K. V.i (Kostja) vastu kahju 1 920 EUR nõudes.
9. Hagiavalduse kohaselt kuulub Hagejale kinnistu Jõhvi linnas Ülesõidu 1, mida koos oluliste osade ja päraldistega kasutab üürilepingu alusel Viru Vangla. K. V. on kinnipeetav ning kannab karistust Viru Vanglas. Kostja on enda käitumisega tekitanud Hagejale varalist kahju summas 1 920 EUR ning ei ole varalist kahju hüvitanud. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §
10. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on Kostja süüliselt lõhkunud Hageja vara (uksesilmad, kambri aknad, valgustid, lavatsi ripplukud, kokku 12 episoodi), millega tekitas Hagejale varalist kahju. Kahju tekitamine on tõendatud Kostja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlustega, valvurite ettekannetega, aktidega, samuti Kostja seletustega, milles Kostja tunnistab vara lõhkumist. KOSTJA VASTUS
11. Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses (tl 130) märkis Kostja vaid lakooniliselt, et ei ole hagiga nõus ja hagi ei tunnista, jättes sisulised ja asjakohased vastuväited esitamata. 2 KOHTUISTUNG
12. Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde ning taotles hagi rahuldamist.
13. Kostja selgitas, et ta ei kavatse Hagejale nõutavat summat maksta, sest on kõikide lõhkumiste eest saanud juba karistada – olnud kartseris ning Hageja ei saa Kostjat teist korda karistada (kahte asja korraga määrata). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14. Kohus, tutvunud kõigi tsiviilasja materjalidega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
15. Vaidlust ei ole selle üle, et Kostja on lõhkunud erineval ajal erinevat Hagejale kuuluvat vara, vaidlus puudub ka tekitatud kahju suuruse üle. Kahju tekitamine on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega. Kostja ainus vastuväide hageja nõudele on, et ta on vara lõhkumise eest juba karistust kandnud (olnud kartseris).
16. Kohus märgib Kostjale, et tema poolt esitatud vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks ning vangla sisekorraeeskirjade rikkumise eest distsiplinaarkorras määratud karistuste kandmine – kartseris viibimine, ei ole Kostja vastutust välistav asjaolu, mis vabastaks Kostjat kahju hüvitamise nõudest. Samuti ei ole kahju hüvitamise nõue karistus ja kahju hüvitamise nõude maksmapanek ei ole Kostja teistkordne karistamine.
17. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, sama paragrahvi
18. lõige sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas hävinud või rikutud vara väärtuse ning asja hävimise korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele (VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 1).
19. Deliktivastutuse korral on Hageja kohustus tõendada objektiivne teokoosseis (süüline käitumine) ning teo õigusvastasus. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama omakorda, et esinevad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ning süü (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja lg 2, § 1050). Kohus märgib, et Hageja on tõendanud teo (omandi rikkumine) tagajärjel tekkinud kahju õigusvastasuse, samuti teo ja tagajärje kausaalseose. Kahju tekitamist eeldatakse kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumise korral. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinni peetavad isikud kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirja. Viru Vangla kodukorra kohaselt peavad kinni peetavad isikud suhtuma vangla varasse heaperemehelikult.
20. Vastuseks Kostja vastuväitele selgitab kohus, et kartseris viibimine distsiplinaarsüüteo eest ei asenda kahju hüvitamise kohustust. Kahekordse karistamise keeld tähendab seda, et ühe ja sama distsiplinaarsüüteo eest ei tohi määrata mitut distsiplinaarkaristust (vangistusseaduse § 63 lg 3). 3
21. Eeltoodud põhjenduste alusel rahuldab kohus hagi. MENETLUSKULUDE JAOTUS
22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab Hageja menetluskulud Kostja.
23. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 479,33 EUR. EDASIKAEBAMISE KORD
24. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4