3-12-30/21

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-30 Otsuse kuupäev

1. august 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi K.K.i kaebus kaebuste menetlemisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: K.K. /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon Jätta K.K.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 10.09.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. 04.01.2012 esitas K.K. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-2), milles kurtis selle üle, et Viru Vangla ei menetle tema kaebusi ja kahjunõudeid ega anna nendest koopiaid. Kaebaja nimetas ära kokku kakskümmend neli 02.09.2011, 20.09.2012, 28.09.2011, 29.09.2011, 02.10.
4. 04.10.2011, 06.10.2011, 08.10.2011 09.10.2011, 30.10.2011 ja 26.11.2011 vanglale esitatud kaebust ja kahjunõuet ning väitis, et pole saanud neile vastuseid ja koopiate küsimise peale väidetakse, et kaebusi ei olegi. Seejuures ta märkis, et ei soovi ühte kaebust kümme korda esitada ning tuleb sisse viia žurnaal, kus kakatakse registreerima vanglasse saadetud kaebusi. 01.02.2012 kaebuse puuduste kohta koostatud kohtumääruse määruse peale esitatud täienduses (tl 15) väitis ta, et tahab vangla õigusvastasele käitumisele lõpu tegemist, kaebuste ettenähtud korra kohase vormistamise saavutamist, kaebuste koopiate saamist, süüdi olevate ametnike alamale ametiastmele viimist ning õiglast hüvitist kohtu äranägemisel MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
5. Viru Vangla vastuses (tl 59-61) peeti kaebuses olevat kahju hüvitamise nõuet perspektiivituks ja tuvastamisnõude eesmärki arusaamatuks ning juhiti kohtu tähelepanu asjaolule, et osade pöördumiste suhtes pole K.K. läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seejuures märgiti, et kõik kaebaja pöördumised on registreeritud ja neile on vastatud, kuid tunnistati, et võis esineda olukord, et kui ühes dokumendis oli mitu pöördumist, võis mõni neist ka vastuseta jääda. Veel väideti, et vanglaametnikel puudub igasugune motiiv kinnipeetava pöördumiste kaotamiseks või hävitamiseks ning lisati vangla sisekorraeeskirja § 49’ tuginedes, et kaebaja eksib arvates, et vangla peab tema vene keelsed kahjunõuded lahendama kahe kuu jooksul esitamisest. Koopiate osas märgiti, et kui vanglal ei ole pöördumist, pole sellest võimalik koopiat teha ning leiti, et ka selles osas jääb kaebaja eesmärk arusaamatuks. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kinnipeetava poolt esitatud taotluste, vaiete ja kahju hüvitamise nõuete registreerimise korda ja vastamise tähtaegu reguleerivad vangistusseaduse § 1’ lg 7, riigivastutuse seaduse § 18 lg 1, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 ja 7 ning avaliku teabe seaduse § 16 ja §
7. Neis sätestatu kohaselt tuleb kõik pöördumised ja neile antavad vastused reeglina registreerida. Teabenõudele peab vastama üldjuhul viie tööpäeva ja märgukirjale või selgitustaotlusele 30 kalendripäeva jooksul arvates registreerimisele järgnevast tööpäevast, vaide lahendamiseks on samuti aega 30 päeva arvates, selle vaiet läbivaatavale haldusorganile edastamisest ning kahju hüvitamise taotluse peab lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kinnipeetava võõrkeelsete vaiete ja kahju hüvitamise taotlustega toimimise täpsem kord on sätestatud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 49’. Selle esimese lõike kohaselt peab vangla võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused enne menetlusse võtmist saatma koos lisadega tõlkijale, kellega on sõlmitud vastav leping.
8. K.K. on oma kaebuses lugenud üles terve rea kaebusi ja kahju hüvitamise nõudeid, milledele ta ei ole enda väidete kohaselt tähtaegselt vastuseid saanud. Viru Vangla vastusele lisatud dokumendihalduse programmi Amphora väljavõte (tl 63-78) kinnitab, et selles vanglas toimub kinnipeetavate erinevate pöördumiste, nende edastamise ja antud vastuste registreerimine, kuid kaebaja poolt nimetatud kuupäevade ja sisuga pöördumiste olemasolu väljatrükist ei nähtu. Samas tõendab see dokument aga, et kaebaja arvukatele väga erineva sisuga pöördumistele on antud vastused ning valdavalt ka tähtaegselt. Samast dokumendist nähtub selgelt ka see, et kahjunõuded on enne lahendamist saadetud tõlkimisele, mistõttu tuleb nende lahendamise tähtaega hakata arvutama alles tõlke saabumisele järgnevast päevast. Seda, et Viru Vangla siiski vastab K.K.i pöördumistele ja võimaldab saada olemasolevatest pöördumistest ka koopiaid, kinnitavad veel ka kaebaja poolt täiendavalt esitatud teabenõuded, märgukirjad ja selgitustaotlused ning neile antud vastused (tl 16-27 ja 35-38). Samas ei võimalda miski kohtule esitatust järeldada, et märgatav arv tema poolt esitatud pöördumistest on jäetud ettenähtud korra kohaselt registreerimata ning ka vastamata. Kohtul puudub vähimgi alus kahelda selles, et vanglaametnikel puudub kaebuste hävitamise või peitmise suhtes nii põhjendus kui vajadus. Kaebaja vastavaid väiteid pole ilmselgelt kuidagi enam võimalik tõendada. Arvestades tema poolt esitatud erinevate pöördumiste väga suurt arvu, pole välistatud, et ta on ise eksinud nende kuupäevi ja sisu kirjeldades ning juhul kui see ka pole nii, ei ole pöördumiste olemasolu möödunud pika ajavahemiku tõttu enam kuidagi võimalik kindlaks teha.
9. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg
10. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 9 lg
11. Selle kohaselt saab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse 2 võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. K.K. soovib saada oma väidetavate õiguste rikkumise eest kohtu poolt määratud suurusega hüvitist. Seda nõuet pole ta küll täpsemalt selgitanud, kuid kaebuse ja selle täienduse väited ei luba järeldada, et mistahes eelnimetatud mittevaralise kahju liikidest saaks tema puhul üldse kõne alla tulla. Kohtu järelepärimise (tl 32) peale vanglast antud vastus (tl 43) ja eelnevalt juba viidatud Viru Vangla dokumendihalduse programmi väljavõte (tl 63-78) kinnitavad, et K.K. ei ole esitanud vanglale oma pöördumistele vastamisele kohustamise nõudega vaiet. See asjaolu välistab võimaluse käsitleda tema kaebuses ja selle täienduses sisalduvat kohustava ettekirjutuse tegemise soovina. Seega on ta jätnud oma õiguste seisukohalt kõige tõhusama vahendi kasutamata ning isegi juhul, kui osutuks võimalikuks tuvastada Viru Vangla tegevusetus pöördumiste registreerimisel ja vastamisel, ei saaks see anda piisavat alust kahju nõude rahuldamiseks. Kuna halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 ei võimalda tõhusamate vahendite olemasolul tuvastamiskaebust esitada, ei saa kaebusest tulenevat tuvastamisnõuet ka iseseisvana käsitleda, ametnike karistamise või madalamale ametikohale viimise üle otsustamise õigus aga halduskohtul üldse puudub. Vangistusseaduse § 120 lg 2 ja § 148 kohaselt on see vaid vangla direktori või justiitsministri pädevuses.
12. Eeltoodud järeldustel tuleb K.K.i täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebaja on kohtumäärusega täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest (tl 46). Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3