← Eesti

3-12-726/11

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-726 Otsuse kuupäev

  1. august 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.S.i kaebus isiklike ajalehtede lugemist mittevõimaldava Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: A.S. /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon Jätta A.S.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 10.09.
  2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  3. 25.01.2012 esitas A.S. Viru Vanglale taotluse (tl 45), milles teatas, et soovib tellida vangla vahendusel ajalehti ja ajakirju ning küsis, kas need antakse talle kartseris kätte ja kui ei, siis millisel alusel või põhjendusel. 26.01.2012 vastuses (tl 44) selgitas vangla vangistusseaduse § 30 ja § 65’ lg 4 tulenevat korda. 30.01.2012 esitas A.S. kaebuse (tl 43), milles palus oma taotlus objektiivselt läbi vaadata ja lubada talle tellitud ajalehtede kättesaamist. 08.02.2012 otsustusega nr 6-12/36-2 (tl 40) jäeti taotlus isiklike ajalehtede kartserikambrisse lubamiseks rahuldamata ning 13.03.2012 vaideotsusega nr 6-12/64-1 (tl 36) ei rahuldatud ka otsustuse kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks esitatud vaiet (tl 37). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
  4. 09.04.2012 edastas A.S. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-9), milles palus Viru Vangla 08.02.2012 haldusakti nr 6-12/36-2 tühistamist, isiklike ajalehtede kartserisse võimaldamise kohta ettekirjutuse tegemist ja 13.03.2012 vaideotsuse nr 6-12/64-1 õigusvastaseks tunnistamist. Põhiseaduse, vangistusseaduse, haldusmenetluse seaduse ja EIÕK erinevatele sätetele ning Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite seisukohtadele tuginedes leidis ta, et kuna distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast ei tulene vastava õiguse piirangut, on vaidlustatud haldusakt motiveerimata ja ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vaideotsuse vaidlustamist põhjendas ta preventiivse huvi ja väitega, et sellega pole kontrollitud vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust, vaid on vaiet sisuliselt lahendamata asutud haldusakti täiendavalt põhjendama. Kaebuse puuduste kohta koostatud kohtumääruse (tl 21-22) peale 02.05.2012 edastatud täienduses (tl 24) muutis A.S. oma nõuet paludes isiklike ajalehtede väljastamisest keeldumise toiming õigusvastaseks tunnistada ning väitis, et see aitab vältida edaspidiselt analoogilistes asjades õigusrikkumiste kordumist. 10.05.2012 edastatud täienduses (tl 28-29) kordas ta eelnevalt esitatud tuvastamisnõude üle ning lisas sellele ka esialgses kaebuses sisaldunud vaideotsuse õigusvastaseks tunnistamise nõude.
  5. Viru Vangla vastuses (tl 32-34) paluti kaebus tagastada või mitte rahuldada ning leiti, et kaebaja saanuks oma õigusi tõhusamalt kaitsta kohustamis- või hüvitamisnõude abil. Kas karistuse määramise käskkirjas oli sätestatud vangistusseaduse § 30 tuleneva õiguse piiramine või mitte, ei peetud oluliseks ning märgiti, et isiklike ajalehtede kartserikambrisse lubamist pole kinnipeetaval vangla sisekorraeeskirja § 60 lg 1 tulenevalt õigus taotleda, vangla tagab kartserikaristust kandvatele isikutele osakondadesse tellitud päevalehtede lugemise ning lisaks ei saanudki vangla kaebaja poolt soovitud toimingut sooritada, sest kaebaja polnud isiklikke ajalehti üldse tellinud. Vaideotsuse osas juhiti tähelepanu asjaoludele, et kohus ei ole kaebuse seda osa menetlusse võtnud ning kaebaja pole põhjendanud, kuidas rikub see tema õigusi iseseisvalt. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Kinnipeetava õigust lugeda ajalehti ja ajakirju reguleerivad vangistusseaduse § 30 lg 1 ja
  7. Neis kehtestatu kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju ning tal on lubatud ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust tellida ka vanglateenistuse vahendusel mõõdukuse piires, isiklike vahendite arvel ja tingimusel, et see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda. Viru Vangla vastuse väidetel (tl 33) ei ole A.S. endale vangla vahendusel ajakirju tellinud ning seda kinnitavad ka vastusele lisatud õiend (tl 46), isikuarve väljavõte (tl 47-49) ja kaebaja 25.01.2012 taotlus, kus ta alles teatab üldsõnaliselt soovist ajalehti ja ajakirju tellida (tl 45).
  8. Vangistusseaduse § 4’ lg 2 kohaselt on kinnipidamisasutuses viibiva isiku vabadus allutatud seaduses toodud piirangutele. Sama seaduse § 65’ lg 4 tulenevalt võib vangla kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes osaliselt või täielikult piirata sama seaduse § 30 kohaldamist. A.S.i 30.01.2012 kaebuses (tl

(43)viidatud distsiplinaarkorras karistamise käskkirjas 16.11.2011 nr 6-3/2080-D (tl 38-39) ongi vastavat piirangut kohaldatud ning jääb arusaamatuks, miks väidetakse kaebuse punktis 8 vastupidist (tl 6). Kuna A.S. on lähtunud just isiklike ajalehtede lugemise õigusest, on määrav tähendus hoopis sellel, et Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 60 lg 1 kehtestatud kartseris lubatud asjade loetelu ei sisalda õigust omada kartseris isiklikke ajalehti ja ajakirju. Seega puudus Viru Vanglal lisaks võimalusele ka õiguslik alus lubada A.S.il lugeda kartseris viibimise ajal isiklikke ajalehti ja ajakirju ning vastav keeldumine on igati õiguspärane.
  1. Lisaks isikliku ajakirjanduse lugemise õigust puudutava vaidlustamisele on A.S. soovinud esialgses kaebuses (tl 1-9) ka tema poolt 13.03.2012 esitatud vaide (tl 37) kohta 13.03.2012 tehtud vaideotsuse nr 6-12/64-1 (tl 36) õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse puuduste kõrvaldamisel jättis ta selle taotluse oma nõuete hulgast välja (tl 24) ning kohus ei võtnud seda 03.05.2012 2 kohtumäärusega ka menetlusse (tl 25-26). Kuna peale määruse koostamist saabunud täienduses (tl 28-29) on vaideotsuse õigusvastaseks tunnistamise taotlus uuesti olemas ning halduskohtumenetluse seadustiku § 49 lg 1 lubab kirjaliku menetluse puhul kaebuse nõuet või alust kuni taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta, peab kohus ka seda nõuet käsitlema. Haldusmenetluse seaduse § 87 lg 2 p 3 lubab vaideotsuse vaidlustamist üksnes juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. A.S. lähtub oma kaebuses (tl 8) ja selle täienduses (tl 28-29) väitest, et vaideotsusega ei kontrollitud taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasust, vaid asuti vastavat otsustust täiendavalt põhjendama. See seisukoht aga ei vasta tõele, sest vaideotsusest (tl 36) nähtuvalt on kontrollitud just seda, kas oli olemas õiguslik alus ja võimalus lubada kaebajal lugeda kartseris olles isiklikke ajalehti ning jõutud õigele järeldusele, et vastav keeldumine on olnud igati õiguspärane.
  2. Eeltoodud järeldustel tuleb A.S.i kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt riigilõivu tasumisega kantud 15,97 euro suurune menetluskulu (tl 20) halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda jätta. Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.