Kostja on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hageja sai töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 17.06.2010.a., mille üle poolte vahel vaidlus puudub ja TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest ning ITLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumistähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest, oli hagejal hagi esitamise viimaseks päevaks 19.07.2010.a.. Kuivõrd kohtutoimikus olevatest materjalidest nähtuvalt esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse 20.07.2010.a. on hageja nõue kostja vastu aegunud.
lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisti.
lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24:00-ni. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24:00.
Kuna hageja ei esitanud oma nõudeid kohtusse seaduses sätestatud tähtaja jooksul, on hageja nõuded on aegunud. Kuivõrd TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel ja TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, palub kostja kohaldada aegumist ja teha tsiviilvaidluses vaheotsuse, kohaldada hagiavalduse nõuetele aegumist ja menetlus tsiviilasjas lõpetada, menetluskulud jätta hageja kanda ja kostja kantud menetluskulud mõista välja hagejalt. Hageja seisukoht kostja taotluse osas aegumise kohaldamiseks tsiviilvaidluses.
lg-s 1 sätestatule palub hageja jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ja menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused. 4. Kohus, tutvunud kostja taotlusega aegumise kohaldamiseks ja hageja vastuväidetega sellele, asub seisukohale, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ja hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. Kostja taotles
Kohus on seisukohal, et taotlus vaheotsuse tegemiseks on põhjendatud.
lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. ITLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumistähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest.
lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisti.
lg 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24:00-ni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on 3 määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24:00.
Tulenevalt asjaolust, et hageja sai kostja 17.06.2010.a. vormistatud töölepingu ülesütlemiseavalduse kätte 17.06.2010.a., mille üle poolte vahel vaidlus puudub, oli hagi esitamise viimaseks päevaks kohtuotsuse eelmises lõigus osundatud seadusesätete kohaselt 19.07.2010.a. kell 24:00. Kuivõrd kohtutoimikus olevast hagiavalduse saatmise kaaskirjast nähtuvalt esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse 20.07.2010.a., on hagi esitatud kohtule pärast hagi esitamiseks seaduses sätestatud tähtaja möödumist ja hageja nõuded kostja vastu on aegunud. Tulenevalt TsÜS § 143 sätestatust võtab kohus nõude aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja põhjendused miks ta esitas hagi kohtule pärast aegumistähtaja möödumist, ei mõjuta hagi esitamise aegumistähtaja kulgemist ega selle lõppemist. Menetluskulude jaotamine. 5.
lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hagihinna määramine. 6. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus
lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa,
lg 1, mille kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses hagihinnaks kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summas,
lg 1 sätestatust, mille kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagihind 25.000.- krooni ning
lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse alternatiivsete nõuete puhul hagihind suurema nõude järgi ja
lg 3 sätestatust, mille kohaselt kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Tulenevalt asjaolust, et hageja on esitanud kohtule hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, tööle ennistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks saamata jäänud töötasu ulatuses või alternatiivselt kui kohus ei pea tööle ennistamist põhjendatuks, siis hüvitise väljamõistmiseks hageja kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 51.584.- krooni, tuleb 4 hagihind arvestada alternatiivse varalise nõude järgi ja hagihinnaks käesolevas tsiviilasjas on 51.584.- krooni. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.