) § 10 lg 2 p 1 alusel. 2. Margo Merilainen vaidles pankrotiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt puudub võlausaldajal mistahes sissenõutavaks muutunud tõendatud nõue võlgniku vastu. Võlgniku kui tarbijaga sõlmitud käendusleping on tühine. Kui see leping oleks kehtiv, siis esineks selle tühistamise alus, kuna käendatav kohustus ei ole piisavalt määratletav. Tõendatud ei ole kaubabetooni tarnimine OÜ-le Westhead. Allkirjastamata arved ei saa tõendada kaubabetooni müümist ja tarnimist. Tõendamata on ka arvete esitamine OÜ-le Westhead. Võlausaldaja ei ole põhistanud võlgniku maksejõuetust
24.05.2011 ei ole võlgnikule pankrotihoiatust e-kirjaga saadetud. E-kiri on saadetud OÜ Westhead meiliaadressile, mitte aga väidetava võlgniku meiliaadressile. Võlausaldaja poolt esitatud saatelehtedel on tundmatu kolmanda isiku allkiri, mis kindlasti ei ole OÜ Westhead seadusliku esindaja allkiri. MAAKOHTU LAHEND
Võlausaldaja esindaja F. K. 24.05.2011 e-kirjas aadressile XXXX on lubatud saata pankrotihoiatus meilile. Kirjast ei nähtu, kellele, kas OÜ-le Westhead või M. Merilainenile, on pankrotihoiatus adresseeritud ja, kas vastav manus on üldse kirjale lisatud. Vastuskirjas sellele meilile ei kinnita võlgnik pankrotihoiatuse kättesaamist ja ei tee seda ka kohtumenetluse käigus. Pankrotihoiatus, mis on edastatud aadressile XXX on 15.08.2011 tagastatud saatjale hoiutähtaja möödumisel 05.09.
Kohtumäärusest nähtuvalt on esitatud dokumentide alusel tõendatud, et võlausaldaja on võlgnikule edastanud pankrotihoiatuse kolmel korral. Pankrotiavalduse lisast nr 7 nähtub, et võlgnikule on saadetud meiliaadressile pankrotihoiatus pealkirjaga „pankrotihoiatus“ ning kirja sisus on selgesõnaliselt võlausaldaja esindaja poolt öeldud „Saadan pankrotihoiatuse ka meilile“, mistõttu ei saanud võlgnikul jääda arusaamatuks, millise kirjaga on tegu. Võlgnik vastas pankrotihoiatusele, et on suuteline tasuma osaliselt alates juulikuust 2011, seega ei saa olla vaidlust, et võlgnik ei ole talle 24.05.2011 saadetud 3 pankrotihoiatust kätte saanud ning võlgniku poolt 02.11.2011 istungil esitatud väide, et ta sai esimese kirja reedel kohtust ei ole tõene. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukohaks alates 19.06.2001 Tartu linn Tartu Maakond, mistõttu oli võlausaldajal võlgniku reaalne elukoha aadress teadmata. Võlausaldaja oli võlgnikku oma kavatsusest esitada tema vastu pankrotiavaldus teavitanud 24.05.2011 e-posti teel ning lisaks saatis võlausaldaja 15.08.2011 pankrotihoiatuse aadressile XXX. Antud aadress oli ka OÜ Westhead Ehitus registriaadressiks ning kuna võlausaldajal puudus info võlgniku reaalse viibimiskoha kohta, saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse aadressile XXX, kuhu oli registreeritud ettevõte, mille juhatuses võlgnik on ja võlgnik pidi ainukese juhatuse liikmena sel aadressil saadetud dokumendid ka kätte saama. Võlgnik on kinnitanud 02.11.2011 eelistungil, et OÜ Westhead on tema töökohaks, mis tähendab, et ka tänasel päeval peab võlgnikul olema võimalus sealt dokumente kätte saada. Võlausaldaja poolt on lisatud postikviitung, mis tõendab, et pankrotihoiatus oli võlgnikule saadetud aadressile XXX. Võlausaldaja on võlgnikule üritanud ka pankrotihoiatust kohtutäituri vahendusel kätte toimetada. Kohtutäitur on olnud võlgnikuga telefonikontaktis ja teavitanud võlgnikku, et ta tuleks pankrotihoiatusele järele. Võlgnik lubas kohtutäituri büroosse pankrotihoiatusele järele minna 28-29. september. Kohtutäitur üritas pankrotihoiatust 22.09.2011 ja 11.10.2011 kätte toimetada võlgnikule neile teadaoleval võimalikul võlgniku viibimiskoha aadressile XXX, kuid väravakella helistades ust ei avatud. Samuti on kohtutäitur oma aruandes kinnitanud, et XXX alevik värava küljes puudus postkast, mistõttu ei saanud kohtutäitur pankrotihoiatust sinna jätta ning võlausaldajal ei ole ja ei olnud põhjust tema sellekohases kinnituses kahelda. Kohus on otsuse tegemisel lähtunud võlgniku istungil esitatud väitest, et postkast on antud aadressil olemas. Kohtutäiturile on seadusega antud õigus sarnaseid tahteavaldusi, sh pankrotihoiatusi, kätte toimetada ja kui isik, kelle tööülesandeks on posti kättetoimetamine, ei suuda leida maja või maja värava küljest postkasti, tähendab, et postkasti ei ole võimalik normaalsel viisil leida. Samuti ei saanud kohtutäitur faktiliselt teada, kas tahteavalduse saaja elab antud aadressil, mistõttu ei ole võlausaldaja nõus kohtu seisukohaga et M. Merilainen on oma elukohana kohtule määratlenud XXX vald ja ka kinnitanud selles kinnistul postkasti olemasolu. Samuti ei ole nõus võlausaldaja maakohtu etteheitega, et võlausaldaja ei ole väitnud, et nimetatud võlgniku elukohta on pankrotihoiatus kohale jõudnud (näiteks postkasti panekuga). Kohtutäitur on oma aruandes kinnitanud, et maja ja maja värava külas postkast puudus. Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et võlgnik on ilmselt tahtlikult hoidunud talle edastatud tahteavalduste/dokumentide vastuvõtmisest, millisel juhul tuleb aga tahteavalduse sisust mitte teadasaamise risk jätta võlgniku kanda. Võlausaldajal ei ole ei lepingust ega seadusest tulenevat kohustust lisaks tähitult võlgniku teadaolevale elu- või viibimiskohta saadetud kirjale, millega võlgnikul on olnud võimalik tutvuda ja mis tuleb TsÜS § 69 lg 2 kohaselt lugeda võlgnikule kättetoimetatuks, saata sama kirja võlgnikule veel täiendavate toimingutega. Koos pankrotiavaldusega sai võlgnik 28.10.2011 täiendavalt kätte ka 19.04.2011, 24.05.2011, 15.08.2011 ja 14.09.2011 edastatud pankrotihoiatused. Seisuga 09.11.2011 möödus
Maakohus jättis analüüsimata asjaolu, et kohtutäituri aruandest nähtub, et 11.10.2011 kell 11.30 aadressil XXX asub ilusalong, kus M. Merilainen on osanik. Samas salongis töötab M. Merilaineni elukaaslane R.S. , kes keeldus kirja vastu võtmast. Tulenevalt eeltoodust on tõendatud asjaolu, et M. Merilaineni elukaaslasele ei oleks ka M. Merilaineni elukohas pankrotihoiatuse saamisele alla kirjutanud, mis tähendab, et M. Merilainen soovis isiklikult kõik tahteavaldused allkirjastada. Samuti selgub kohtutäituri aruandest, et M. Merilainen oli teadlik teda ootavast taheavaldusest kohtutäituri juures, mistõttu on võlausaldaja seisukohal, et on 4 tõendatud võlgniku pahatahtlikkus pankrotihoiatuse kättesaamisest kõrvalehoidmisel ja maakohus oleks pidanud otsuse tegemisel lähtuma TsÜS § 69 lg-st 2; 2) ei ole võlgnik nõudele põhjendatult vastu vaielnud ja võlausaldaja nõue on selge.
lg 3 p-st 1 tulenevalt võib kohus jätta ajutise halduri nimetamata vaid juhul, kui võlgniku vastuväiteid saab lugeda põhjendatuks ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Käesoleval juhul ei ole võlgnik esitanud nõudele mitte ühtegi põhjendatud vastuväidet, mille alusel saaks väita, et võlausaldaja nõue ei ole selge, samuti ei ole võlgnik esitanud mitte ühtegi sellist vastuväidet/tõendit, mis eeldaks asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Võlgnik on korduvalt tunnistanud võlgnevust ja lubanud selle tasuda enne pankrotiavalduse esitamist ning nõue on sissenõutav, kuna arvetel on märgitud tasumise tähtaeg, mille kohus on jätnud analüüsimata. Samuti on jätnud kohus tähelepanuta asjaolu, et võlgnik on lubanud võlgnevuse osade kaupa tasuda, ning saatnud põhivõlgniku nimel väljavõtte raamatpidamisest, mis ühtib 100 % põhivõla summaga. Samuti 05.07.2011 e-kiri võlausaldaja esindaja poolt saadetud e-kiri M. Merilainenile, kus M. Merilainen vastab võlausaldaja esindaja küsimusele, kas on mingi nägemus võla tasumise kohta, et on järgmine nädal puhkuselt tagasi. Kirjast nähtub selgelt, et võla tasumisest räägiti M. Merilaineniga ning võlgnik ei saa väita, et sai nõudest ja selle sissenõutavusest teada alles pankrotiavalduse esitamisel; 3) ei ole käendusleping tühine. Käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 tähenduses. Võlgnik oli käenduslepingu sõlmimisel OÜ Westhead ainuke juhatuse liige ja tal oli otsene huvi äriühingu majandustegevuse vastu. Samuti ei sõlminud võlgnik lepingut oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks. Võlgnik pidi OÜ Westhead ainukese juhatuse liikmena teadma OÜ Westhead kohustuste hulka käenduslepingu sõlmimisel, mistõttu ei ole võlgniku väide, et kohustuste hulk ei olnud käenduslepingus piisavalt määratletud, asjakohane. Antud asjaolu kinnitab ka võlgniku 03.05.2011 poolt saadetud e-kiri võlausaldajale esindajale, kus võlgnik avaldab talle teadaoleva informatsiooni kohustuste hulgast võlausaldaja ees, mistõttu ei saa olla tõene võlgniku väide, et talle polnud kohustuste hulk võlausaldaja ees teada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. M. Merilainen vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) puudub võlausaldajal M. Merilaineni vastu mistahes sissenõutavaks muutunud ja tõendatud nõue, mis saaks olla pankrotiavalduse esitamise aluseks. VÕS § 143 lg-s 2 on sätestatud, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selle üle, et võlgnik on suhetes võlausaldajaga, kes tegutseb oma igapäevases majandustegevuses, tarbija. Kuna määruskaebuse esitaja väidetava nõude aluseks on just käendusleping, mis on tühine, siis puudub määruskaebuse esitajal nõude alus. Isegi, kui määruskaebuse esitaja ja võlgniku vahel oleks kehtiv tarbijakäendusleping, mida ei ole, siis oleks ka selles mitmeid kehtiva õigusega vastuolus olevaid regulatsioone ning küsitavusi. Võlgniku arvates esineb käenduslepingu tühistamise alus VÕS § 142 lg 2 ja lg 6 alusel, kuna käendatav kohustus ei ole piisavalt määratletav, mistõttu on tegemist õiguskindluse põhimõtte ja võlaõigusseaduses sätestatud kohutuse rikkumisega. Käenduslepingu p-i 2 kohaselt saab käendajal esitatud tühise lepingu alusel tekkida nõude rahuldamise kohustus üksnes juhul, kui käendajale on nõue esitatud ja nõude tähitud kirjana postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. Määruskaebuse esitaja nõude esitamist 5 tõendanud ei ole, mistõttu on põhjendatud asuda seisukohale, et isegi juhul, kui tühine käendusleping oleks kehtiv, siis puudub määruskaebuse esitajal M. Merilaineni vastu sissenõutavaks muutnud nõue. Määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud OÜ-le Westhead kaubabetooni tarbimist, mis saaks olla määruskaebuse esitaja nõude tekkimise aluseks. Määruskaebuse esitaja poolt OÜ-le Westhead kaubabetooni müümist ja tarnimist ei tõenda esitatud allkirjastamata arved. Kaubabetooni üleandmine on faktiline olukord, mis fikseeritakse saatelehel ning ainult see saab olla arvete esitamise aluseks. Määruskaebuse esitaja seda tõendanud ei ole. Määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud OÜ-le Westhead arvete esitamist. Määruskaebuse esitaja ja OÜ Westhead vahel 19.11.2009 sõlmitud lepingu nr 19112009R p-s 5.1 ei ole sätestatud kaubabetooni eest tasumise aega, mistõttu peab määruskaebuse esitaja tõendama, millal ja kas üldse muutus tema nõue OÜ-u Westhead vastu sissenõutavaks. Sellest sõltub ka määruskaebuse esitaja viivise või leppetrahvi nõue ja selle võimalik suurus; 2) ei ole määruskaebuse esitaja tõendanud
Merilaineni maksejõuetust. Määruskaebuse esitaja ei ole võlgnikule pankrotihoiatust kätte toimetanud. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja käesoleva ajani tõendanud võlgnikule pankrotihoiatuse kättetoimetamist. Väidetav võlgnik ei ole pankrotihoiatust e-kirja teel saanud. Elektrooniline kiri on saadetud OÜ Westhead meiliaadressile, mitte väidetava võlgniku meiliaadressile. Kirjale lisatud manuse sisu on teadmata ning seda ei ole võimalik tuvastada. Manuse pealkiri on 266990, mida ei saa kuidagi seostada pankrotihoiatuse esitamisega. Arusaamatuks jääb määruskaebuse esitaja väide, justkui oleks vastustaja pidanud väidetava pankrotihoiatuse saama kätte OÜ Westhead Ehitus aadressilt. Isegi, kui määruskaebuse esitaja oleks OÜ-le Westhead Ehitus kirja saatnud, siis ei saa eeldada, et OÜ Westhead Ehitus võtaks vastu kolmandalt isikult saadetud kirja, kellega OÜ-l Westhead Ehitus puuduvad mistahes suhted. Tõsiseltvõetav ei ole ka määruskaebuse esitaja väide, justkui tuleks lugeda pankrotihoiatus võlgnikule kätteantuks pankrotiavalduse esitamisega kohtule. Nimetatud tõlgendus on väär ning muudaks sisutühjaks
§-s 10 sätestatu ehk maksejõuetuse põhistamise kohustuse täitmise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Vastavalt
lg-le 1 peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlgniku maksejõutuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele
Antud juhul tugineb võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel
lg 2 p-le 1 (võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul). 8. Võlgniku väite kohaselt ei ole ta pankrotihoiatust kätte saanud ning seetõttu ei ole võlausaldaja põhistanud tema maksejõuetust
ÜS § 69 lg 1 esimene lause sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud; eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja proovinud toimetada pankrotihoiatust võlgnikule kätte kolmel korral: 1) e-kirjaga saatmisega; 2) tähitud kirjaga OÜ Westhead Ehitus registriaadressile saatmisega; 3) kohtutäituri vahendusel. Võlausaldaja väitel saatis tema esindaja 24. mail 2011 võlgnikule pankrotihoiatuse e-kirjaga aadressile XXXX. E-kirja pealkirjaks on märgitud „pankrotihoiatus“ ja manusena on lisatud fail „266990.pdf.“ Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et saades sellise kirja, ei saanud võlgnikul jääda arusaamatuks, millise kirjaga tegu on. E-kiri oli saadetud võlgniku mitte isiklikule aadressile, vaid juriidilise isiku aadressile, kus võlgnik on ainuke osanik ja juhatuse liige, seega ei selgu kirjast, kas väidetav pankrotihoiatus on saadetud võlgnikule kui füüsilisele isikule isiklikult või kui juriidilise isiku esindajale, ja sellisel juhul oleks pankrotihoiatuse adressaadiks juriidiline isik. Manusena lisatud fail ega selle nimetus ei kinnita, et e-kirjaga oli saadutud nimelt pankrotihoiatus, mitte aga mingu muu dokument. Samuti tõlgendades võlgniku vastust võlausaldaja e-kirjale, ei saa asuda seisukohale, et vastus on esitatud võlgniku kui füüsilise isiku nimel, vaid vastust saab lugeda esitatuks M. Merilaineni kui juriidilise isiku esindaja poolt. Samuti on ebaõige määruskaebuses esitatud seisukoht, et võlgnikul oli võimalus saada pankrotihoiatus kätte OÜ Westhead Ehitus aadressil, sest võlgnik on nimetatud osaühingu ainukeseks juhatuse liikmeks ja ta pidi kõiki kirju kätte saama. Poolte vahel puudub vaidlus, et OÜ Westhead Ehitus aadressile XXXX saadetud kiri pankrotihoiatusega tagastati võlausaldajale hoiutähtaja möödumisel. Seega ei ole tõendatud, et võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte OÜ Westhead Ehitus aadressil. Määruskaebuse esitaja on proovinud pankrotihoiatust võlgnikule kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Kohtutäituri aruande kättetoimetamise ebaõnnestumise põhjuste kohta (tl 50) kohaselt ei õnnestunud kohtutäituril M. Merilainenile pankrotihoiatust kätte toimetada. Kättetoimetamise seisukohalt ei oma tähtsust see asjaolu, miks ei õnnestunud kohtutäituril pankrotihoiatust võlgnikule kätte toimetada. Määrava tähtsusega on siiski pankrotihoiatuse kättetoimetatuks lugemisel kättetoimetamise fakti tõendamine, mitte aga võlgniku väidetav teadmine või teadma pidamine, et võlausaldaja soovib esitada tema vastu pankrotihoiatuse kohtutäituri vahendusel. Antud juhul on kohtutäitur teatanud võlausaldajale, et pankrotihoiatuse kättetoimetamine võlgnikule ebaõnnestus, s.o pankrotihoiatus ei ole kohtutäituri vahendusel võlgnikule kätte toimetatud. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt on jätnud maakohus analüüsimata asjaolu, et võlgniku elukaaslane R. S. keeldus pankrotihoiatust vastu võtmast OÜ Magnoolia tööruumides. TsMS § 322 lg 1 kohaselt on võimalik lugeda dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Antud juhul OÜ Magnoolia tööruumid XXXX (ka OÜ Westhead Ehitus aadress) ei olnud võlgniku eluruumideks ja seetõttu ei saanud dokumenti kätte toimetada võlgnikuga koos elavale isikule. Seega ei ole määruskaebuse esitaja tõendanud, et pankrotihoiatus oli jõudnud võlgniku elu- või asukohta või, et pankrotihoiatus oleks toimetatud võlgnikule isiklikult kätte või, et see oleks 7 toimetatud võlgnikuga koos elavatele isikutele kätte ja võlgnikul oli mõistlik võimalus pankrothoiatusega tutvuda. Lähtudes eeltoodust ei ole määruskaebuse esitaja põhistanud
lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetust, sest võlausaldaja ei ole kirjalikult hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus. 9. Nähtuvalt asja materjalidest esitas HC Betoon AS pankrotiavalduse M. Merilaineni vastu ning taotles ajutise pankrotihalduri nimetamist. Pankrotiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid HC Betoon AS ja OÜ Westhead 19.11.2009 kaubabetooni müügilepingu. Samal kuupäeval sõlmisid HC Betoon AS ja M. Merilainen käenduslepingu, millega viimane kohustus HC Betoon AS ees solidaarselt OÜ-ga Westhead vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kuna OÜ Westhead ei ole esitatud arved tasunud, pöördus HC Betoon AS nõudega M. Merilaineni vastu. Seega võlausaldaja nõude aluseks on HC Betoon AS ja M. Merilaineni vahel 19.11.2009 sõlmitud käendusleping. Võlgnikul kui käendajal on VÕS § 149 lg 1 alusel võimalik esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Antud juhul vaidlevad võlgnik ja võlausaldaja muuhulgas käenduslepingu kehtivuse üle; kaubabetooni tarnimise OÜ-le Westhead ja selle eest arvete esitamise üle; arvete esitamise aluseks olnud saatelehtedel kajastatud allkirjade ehtsuse ja võlausaldaja kaubabetooni tasumise nõude sissenõutavaks muutumise üle. Ringkonnakohus leiab, et arvestades võlgniku vastuväiteid, on maakohus õigesti asunud seisukohale, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, s.o esineb
Võlgnik on nõudele vastu vaielnud ja esitanud oma põhjendused ning nõude olemasolu ja suuruse kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ning õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. 10. Kuna määruskaebus jäetakse rahuldamata, siis tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud ringkonnakohtus HC Betoon AS kanda.
lg 5 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse.
lg 2 kohaselt ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud. Viidatud sätted ei näe ette võimalust esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega on lahendatud määruskaebus maakohtu määrusele ajutise halduri nimetamata jätmise kohta. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 8 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.