3-12-218/15

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-218 Otsuse kuupäev

1. august 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi R.E.e kaebus Ida Prefektuuri Rakvere arestimaja poolt tekitatud 5000 euro suuruse kahju hüvitamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 12.07.2012 Menetlusosalised Kaebaja: R.E. /isikukood xxx/, Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet /registrikood 70008747/, esindaja Agne Niido Resolutsioon
2. Rahuldada kaebus osaliselt.
3. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt R.E.e kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 100 (ükssada) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 10.09.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
5. 02.12.2012 edastas R.E. Ida Prefektuurile kaebuse (tl 10-14) 5000 euro suuruse kahjutasu saamiseks Rakvere arestimajas ajavahemikul 09.04.2009 kuni 03.06.2009 veedetud 56 ööpäeva eest. Vangistusseaduse § 93 lg 5 ja arestimaja sisekorraeeskirja § 15 lg 1 p 4 tuginedes väitis ta, et tegemist oli tema inimväärikust alandava kohtlemisega, sest tooli ja laua puudumisse, nõrga valgustuse ja kohe voodi juures asunud lahtise ilma veeta WC tõttu ei vastanud kamber eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele ning vaatamata korduvatele palvetele keelduti läbi viimast jalutuskäike värskes õhus. 29.12.2011 vastusega nr 9.1-06/35430 (tl 15-16) jäeti taotlus rahuldamata ning teatati, et kaebaja õiguste riive oli tingitud arestimaja eripäradest ja kõik kinnipeetavad olid samades tingimustes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
6. 01.02.2012 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja R.E.e kaebus (tl 1-2), milles ta palus EIÕK artikkel 3 tuginedes tunnistada tema suhtes Rakvere arestimajas kohaldatud tingimused õigusevastaseks ning mõista välja 5000 euro suurune valuraha. Kaebaja väitis, et pole nõus Ida Prefektuuri 29.12.2011 vastuskirjaga, millega jäeti tema kahjunõue rahuldamata.
7. Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikus vastuses (tl 36-39) paluti kaebus rahuldamata jätta, selgitati oma seisukohti hüvitise väljamõistmise võimalikkuse suhtes ning leiti, et kaebaja nõue on kantud soovist vastustaja arvel alusetult rikastuda. Seejuures nõustuti asjaoluga, et Rakvere arestimajas polnud jalutamise võimalust, kuid märgiti, et seaduses ettenähtud kinnipidamistingimuste tagamine ei ole otseselt prefektuuri mõjusfääris. Veel märgiti, et kaebaja väited halva valgustuse tõttu tekkinud tervisekahju ja WC-s vee ja eraldatuse puudumise kohta ei vasta tõele ning lisati, et tema vahi alla võtmine ei olnud tingitud prefektuuri õigusvastasest käitumisest ja seetõttu ei saa ta ka vastutada mugavuste puudumise eest.
8. Kohtuistungil jäi R.E. kaebuse väidete ja nõude juurde väites täiendavalt, et tal olid Rakvere arestimaja ilma õhu ja valguseta kambris viibimise tõttu pidevad peavalud ning vilin kõrvades kestab siiani. Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Agne Niido jäi samuti kirjalikult esitatu juurde, ei pidanud nii suurt hüvitist põhjendatuks ning väitis, et prefektuur ei ole süüdi kaebaja arestimajja paigutamises. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimist reguleerivad vangistusseadus ja selle alusel vastu võetud muud õigusaktid. Vangistusseaduse § 45 lg 1 on kinnipeetava eluruumi suhtes sätestatud, et see peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud nõuetele, mis tagavad elutegevuseks vajaliku õhuhulga, selle ringluse ja temperatuuri ning kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustavad ruumi piisava valgustatuse. Siseministri 08.01.2008 määrusega nr 3 kehtestatud ja kuni 24.10.2011 kehtinud „Arestimaja sisekorraeeskirja“ § 9 lg 1, 2, 3 ja § 10 lg 1 kohaselt võis kamber olla ühe- või mitmekohaline, sellel pidi olema väljastpoolt lukustatav uks ja 2,5 m2 põrandapinda iga kinnipeetu kohta, ühe-või kahekordsed voodid, laud, istekoht igale kinnipeetavale ning võimalusel valjuhääldi, riidenagi, pesemiskoht ja WC. Õigus soovi korral vähemalt tund päevas valve all vabas õhus viibida oli ette nähtud sama sisekorraeeskirja § 31 p
10. Politsei- ja Piirivalveamet on kaebajale (tl 15-16) ja kohtule (tl 36-39) antud vastustes omaks võtnud, et Rakvere arestimajas puudus jalutamisvõimalus ning R.E. ei saanud seetõttu seal viibimise ajal värskes õhus jalutamas käia. Ümber pole ta lükanud ka väiteid laua ja tooli puudumise ning loomulikku valgustatust mittevõimaldava akna kohta, kuid on seisukohal, et kõik need asjaolud ei anna piisavat alust kaebaja poolt soovitud suurusega hüvitise saamiseks.
11. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud sama seaduse § 9 lg
12. Nende kohaselt saab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. R.E. viitab oma kohtuistungil esitatud seletustes (tl 57) nii tervise kahjustamisele kui inimväärikuse alandamisele. 2
13. Kohtutoimikusse edastatud meditsiiniliste dokumentide (tl 42-44) andmetel on R.E. küll kaevanud peavalu üle, kuid talle 15.07.2009 tehtud kompuutertomograafiline uuring mingit aktuaalset leidu ei tuvastanud (tl 41). Seda, et tervisekahjustusi tuvastavat otsust pole olemas, möönis kaebaja kohtuistungil ka ise (tl 57). Samas möönis ta veel seda, et suitsetas kambris viibides ja seda tegi enamasti ka kambrikaaslane (tl 57-58). Seega võis peavalu põhjuseks olla hoopis asjaolu, et väikeses ja väidetavalt niigi umbses ruumis suitsetati ning miski ei kinnita hüvitamisele kuuluva tervisekahjustuse tekkimist ega seda, et selle põhjuseks oli just Rakvere arestimajas viibimine. Kaebaja enda vastavad väited on paljasõnalised, ebausaldusväärsed ega ole piisavad, muude tõendite kogumine pole aga möödunud aja tõttu enam võimalik.
14. Piisavat loomulikku valgust mittevõimaldava akna, laua ja tooli ning värskes õhus jalutamise võimaluse puudumine rikkusid vaieldamatult R.E.e vastavaid õigusi ja põhjustasid suuremaid kannatusi, kui need, mis arestimajas viibimisega paratamatult kaasnema pidid. Kindlasti võis kannatusi põhjustada ka vähest või olematut privaatsust tagav ja tavapärasest mõnevõrra erineva veevarustusega WC. See kõik ei anna aga piisavat alust kaebuse rahuldamiseks selle esitaja poolt soovitud ulatuses. Prefektuurile esitatud kaebuse (tl 10-13) ja kohtule antud vastuse (tl 36-39) väidetel viibis R.E. Rakvere arestimajas 09.04.2009 – 03.06.2009, seega veidi vähem kui kaks kuud. See on küll piisavalt pikk aeg, et lugeda temaga toimunu rahalist hüvitist kaasa toovaks väärkohtlemiseks, kuid mitte küllaldane, et pidada mõnda nimetatud rikkumistest eraldi võetuna või kogumis niisuguseks, mis õigustaks 5000 euro suuruse hüvitise saamist. Kohtupraktikas on peetud õigeks määrata sama arestimaja sarnastes oludes viie ja poole kuu pikkuse viibimise eest 300 euro suurune hüvitis. Kuna R.E. oli Rakvere arestimajas vähem kui kaks kuud, on 100 eurot igati mõistlik ja piisav, et heastada seda mittevaralist kahju, mis selle arestimaja tingimused tema inimväärikusele tekitasid.
15. Eeltoodud järeldustel on R.E.e kaebus põhjendatud vaid osaliselt ning tuleb rahuldada 100 euro suuruse hüvitise väljamõistmisega. Kaebaja on kohtumääruse (tl 17) alusel vabastatud 250 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Politsei- ja Piirivalveamet oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ei esitanud (tl 59). Seega jäävad vastustaja võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 3