← Eesti

3-11-1677/21

M ÄÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1677 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. augusti
  3. a ja
  4. augusti
  5. a määrused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
  6. Rahuldada määruskaebused.
  7. Tühistada Tartu Halduskohtu
  8. augusti
  9. a ja
  10. augusti
  11. a määrused ning saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
  12. Aleksandr Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest 15 000 euro suurust hüvitist. Kaebuse kohaselt karistati A. Streltsovi Viru Vangla
  13. aprilli
  14. a käskkirjaga nr 6.-3/845-D, mille vangla hiljem kehtetuks tunnistas, ebaõiglaselt 10-päevase kartserikaristusega. Ebaõiglane karistus rikkus A. Streltsovi inimväärikust ja kartseritingimused kahjustasid tema tervist. A. Streltsov esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid vangla talle tähtaegselt ei vastanud.
  15. Tartu Halduskohtu
  16. augusti
  17. a määrusega tagastati A. Streltsovi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt tunnistas Viru Vangla
  18. juuni
  19. a käskkirjaga nr 6.-3/1073-D käskkirja nr 6.3/845-D kehtetuks ning samal päeval võttis A. Streltsov vanglale esitatud vaide tagasi. Pärast
  20. juunit 2011 ei ole A. Streltsov vanglale eelpool nimetatud käskkirjade kohta kahjunõuet esitanud. Seega on tal kahjunõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
  21. A. Streltsov esitas
  22. augustil 2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
  23. augusti
  24. a määruse tühistada ja tema kaebuse menetlusse võtta. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis halduskohus A. Streltsovi kaebuse põhjendamatult läbi vaatamata. A. Streltsov taotles vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses 15 000 eurose hüvitise määramist, kuid vangla rahuldas taotluse vaid osaliselt 44,73 euro suuruses osas. Määruskaebuses esitas A. Streltsov taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel maksejõuetuse tõttu.
  25. Tartu Halduskohtu
  26. augusti
  27. a määrusega jäeti A. Streltsovi taotlus riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel rahuldamata ja tagastati määruskaebus. Määruse põhjenduste kohaselt on esitatud määruskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Vangla rahuldas kaebaja kahju hüvitamise taotluse osaliselt summas 44,73 eurot lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest. A. Streltsov ei ole pärast kahjunõude rahuldamist uut kahju hüvitamise taotlust summas 15 000 eurot vanglale esitanud. A. Streltsovi poolt nõutud 15 000 eurot on ilmselt ebaproportsionaalne summa. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  28. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
  29. augusti
  30. a määruse tühistada ja teha asjas uus määrus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu määrus õigusvastane ja põhjendamata. Halduskohus menetleb A. Streltsovi kaebust ebaõiglaselt ja eksitab teda sihilikult. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et A. Streltsov ei ole vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  31. Määruskaebused tuleb rahuldada.
  32. Halduskohtu määrustest on võimalik järeldada, et halduskohus heidab kaebajale ette seda, et ta ei ole pärast kahju hüvitamise nõude osalist rahuldamist esitanud uut nõuet 15 000 euro hüvitamiseks. Sellest teeb kohus järelduse, et seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
  33. Sellise järeldusega ei saa nõustuda. Vaidlust ei ole selles, et vaides, kus A. Streltsov taotles distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist, taotles ta ka kartserisse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamist 15 000 euro suuruses summas (tl 17). Sellest, et Viru Vangla rahuldas
  34. juuli
  35. a otsusega taotluse osaliselt ja määras hüvitise suuruseks 44,73 eurot, ei saa teha järeldust, et kaebaja peab kohtusse pöördumiseks esitama uue taotluse kahju hüvitamiseks. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 annab isikule õiguse otse halduskohtusse pöördumiseks ka siis, kui ta ei ole nõus haldusorgani poolt määratud hüvitise suurusega. Seega oli kaebajal õigus pöörduda halduskohtusse hoolimata sellest, et tema kahju hüvitamise nõue oli osaliselt rahuldatud ning nõuda haldusorganilt taotletud hüvitise – 15 000 eurot – väljamõistmist täies ulatuses. Asjaolule, et isikul on õigus pöörduda kohtusse ka kohtueelses 2 menetluses esitatud taotluse osalise rahuldamise korral, viitab ka halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 3 (kuni
  36. detsembrini 2011 kehtinud redaktsioonis).
  37. Ringkonnakohtu jaoks arusaamatu on halduskohtu käsitlus, justkui oleks kaebuses toodud kahju hüvitamise nõue esitatud sellega tekitatud kahju väljamõistmiseks, et vangla viivitas kahju hüvitamise taotluse lahendamisega üle kahe kuu. Halduskohtule esitatud kaebusest seda ei nähtu. Kaebuses mainitakse küll ära, justkui poleks Viru Vangla vastanud kaebaja kahju hüvitamise taotlusele kahe kuu jooksul. Kuid samas öeldakse kaebuses selgelt, et 15 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist soovitakse „moraalse ja kehalise kahju eest, nende hingelise kannatuste ja üleelamiste eest, mis mul tuli välja kannatada kartsa jubedates tingimustes …“ (tl 4). Ka kaebaja määruskaebusest nähtub selgelt, et ta soovib just kartseris viibimisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses (tl 34). Halduskohtu selline väide on ka vastuoluline, kuna hilisemast, riigilõivust vabastamata jätmise määrusest, nähtub pigem, et selles määruses käsitas ka halduskohus kaebuses esitatud nõuet nõudena kartserisse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 37).
  38. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu
  39. augusti
  40. a määruse, millega jäeti määruskaebus perspektiivituse tõttu riigilõivust vabastamata. Nagu eelnevast näha, ei ole määruskaebus perspektiivitu, kuna halduskohtu seisukohad kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel on ekslikud. Asjaolu, et 15 000 euro suuruse hüvitise nõue võib olla lõppkokkuvõttes tõesti põhjendamatu, ei õigusta määruskaebuse esitamisel riigilõivust mittevabastamist. Lisaks ei tähenda see, et 15 000 euro suurune nõue tervikuna võib olla perspektiivitu, seda, et kaebus osaliselt rahuldamisele ei kuuluks. Halduskohtu määrusest ei nähtu põhjendusi, miks on vangla poolt juba makstud hüvitis ainuvõimalik ning kõrgema hüvitise maksmine ilmselgelt välistatud. Seda eriti arvestades kaebuse põhjendusi, millest võib järeldada ka kartseritingimuste nõuetele mittevastavust.
  41. Menetlusökonoomia põhimõttest ning kehtiva HKMS § 207 lg-st 1 tulenevalt lahendab ringkonnakohus ka määruskaebuse halduskohtu
  42. augusti
  43. a määruse peale, millega tagastati kaebus HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Nagu eelnevalt märgitud, oli selle määruse tegemise hetkeks vastustaja kaebaja kahju hüvitamise nõude osaliselt rahuldanud ning seega oli kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse selleks hetkeks läbinud. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 18 lg-st 2 on isikul õigus kohtusse pöörduda ka nõude osalise rahuldamise korral, ilma et ta oleks esitanud uue kahju hüvitamise nõude haldusorganile. Seetõttu tuleb ka halduskohtu
  44. augusti
  45. a määrus tühistada ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Agu Timmi Maili Lokk 3 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.