KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - 27. juuni 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja, kirjalik men

) § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja tunnistas, et tema võlgnevus 29.08.2011.a seisuga on 868,37 eurot. Kostja koondati ning alates 2009.a augustist puudusid tal tuluallikad. Alates 2011.a augustist on kostja pensionär. Kostjal on võimalus võla tagastamiseks maksta 5 eurot kuus või tagastada arvuti. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid kostja ET AS 14.11.2007.a müügilepingu, mille alusel ostis kostja sülearvuti. Kostja pidi müügihinna tasuma hagejale maksegraafiku alusel. Kostja kohustus tasuma ka intressi 17,9 % aastas. Kostja tunnistas, et tema lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on 868,37 eurot.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt

§ 113

lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 868,37 eurot. Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis tuleb kostjalt välja mõista ka viivis, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt (s.o 707,41 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.08.2011.a kuni põhivõla tasumiseni. 2 Kohus selgitab, et kostja halb majanduslik olukord ei saa olla aluseks temalt võlgnevuse väljamõistmata jätmiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 3