3-10-1703/24

M ÄÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1703 Haldusasi Sergei Jerini kaebus Tallinna Vangla toimingutele Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. aprilli
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. aprilli
6. a määrus muutmata.
7. Jätta Sergei Jerini taotlus juhendi saamiseks, millele vastavalt kohus tema kaebuse läbi vaatas, rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
8. Sergei Jerin esitas
9. juunil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles väitis, et Tallinna Vangla jättis talle teatavaks tegemata Justiitsministri
10. novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja § 741 muudatuse, millega rikkus S. Jerini õigusi. Tallinna Halduskohtu
11. oktoobri
12. a määrusega jäeti S. Jerini kaebus käiguta ja anti tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt jäi kaebusest selgusetuks, millist nõuet S. Jerin esitada soovib. S. Jerin esitas kaebuse täienduse, milles teatas, et vastavalt Euroopa Liidu normidele on tal õigus esitada ainult teda isiklikult puudutavat informatsiooni ja palus sooritada toimingud vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 5, et ka tema saaks kaasa aidata kaebuse kiiremale lahendamisele. Ühtlasi taotles S. Jerin koopiat oma esialgsest kaebusest ja soovis, et puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega hakataks arvestama soovitud koopia saamisest. Tallinna Halduskohtu
13. novembri
14. a määrusega jäeti S. Jerini kaebus uuesti käiguta ja anti tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt jäi kaebuses esitatud taotlus jätkuvalt ebaselgeks. Halduskohus jättis S. Jerini taotluse koopia saamiseks oma esialgsest kaebusest rahuldamata, leides, et kaebajal on võimalik enda koostatud dokumentidest teha välja- või ümberkirjutisi. S. Jerin esitas kaebuse täienduse, milles viitas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-tele 6, 13 ja 55 ning vangistusseaduse §-le 18 ning nendes sisalduvatele menetlustähtaegadele. Lisaks palus S. Jerin selgitust koopia saamata jätmise osas. Tallinna Halduskohtu
15. novembri
16. a määrusega anti kaebus kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohtu
17. detsembri
18. a määrusega jäeti S. Jerini kaebus uuesti käiguta ja anti tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt ei selgunud kaebusest, milline on konkreetne kohtule esitatav taotlus. S. Jerin esitas
19. jaanuaril 2011 kaebuse täienduse, milles muuhulgas väitis, et ta ei ole kohustatud esitama täpselt väljendatud taotlust lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st
20. Tal on kohustus täpselt kirjeldada asjaolusid, aga kohus otsustab, mida ja millistes piirides on rikutud. S. Jerin on esitanud kohtule kõik vajalikud taotlused, kuid kohus ei ole realiseerinud S. Jerini õigust kaitsele ega nõudnud Tallinna Vanglalt välja tõendeid ja seletusi kaebuses kirjeldatud asjaolude suhtes. Antud asja tuleb läbi vaadata kui kahte erinevat taotlust – seadusevastasuse tuvastamine ja sellega seoses kahju hüvitamine.
21. Tartu Halduskohtu
22. aprilli
23. a määrusega tagastati S. Jerini kaebus HKMS § 11 lg 3 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt nähtub S. Jerini kaebusest ja selle täiendustest vaid, et ta palub tunnistada seadusevastaseks Tallinna Vangla toimingu, mille käigus võeti temalt ära talle kuuluvad asjad. Ka vastuses halduskohtu
24. detsembri
25. a määrusele ei ole kaebaja kõrvaldanud kaebuses esinevaid puudusi. Vastustes puuduste kõrvaldamise määrustele S. Jerin ainult süüdistab kohut ja teeb ettepanekuid, kuidas kohus peaks tema kaebuse läbi vaatama, kuid ei kõrvalda kaebuses esinevaid puudusi. Kuna kaebajale on kolmel korral antud võimalus kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, siis ei ole kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks otstarbekas anda uut tähtaega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
26. S. Jerin esitas määruskaebuse, milles palus saata tema kaebus läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta Eesti esimese ja teise astme kohtud EIÕK art-tes 6 ja 55 sätestatud kohustuslikule garantiile. Halduskohtu
27. detsembri
28. a määruses on kohus kirjeldanud S. Jerini õiguste rikkumist. Asjade äravõtmine
29. juuni
30. a postipakist ja nende hävitamine oli õigusvastane. Puudusi S. Jerini kaebuses ei esinenud. Kohtul oli kohustus konkreetselt märkida kaebuse puudused. Kohus oli kohustatud vastama, kas on olemas Riigikohtu otsus selle kohta, et S. Jerin ei ole kohustatud esitama taotlust vastavalt HKMS §-le 6 või on kohustatud esitama oma õiguste rikkumise asjaolud. Halduskohtu seisukoht, et S. Jerin ei kõrvaldanud kaebuses puudusi on paljasõnaline ja kaebuse tagastamine õigusvastane. Halduskohus oleks pidanud välja selgitama Tallinna Vangla seisukohad antud asjas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
31. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et S. Jerin jättis kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ning tema kaebus kuulus seetõttu HKMS § 11 lg 3 alusel tagastamisele. 2
32. Tallinna Halduskohus jättis S. Jerini kaebuse käiguta kahel korral (
33. oktoobri ja
34. novembri
35. a määrustega), andes S. Jerinile võimaluse oma kaebust täpsustada konkreetse nõude osas. Määrustes oli selgesõnaliselt öeldud, et S. Jerin peab täpsustama, millist haldusakti või toimingut ta vaidlustada soovib ning peab märkima selgelt väljendatud taotluse vastavalt HKMS §-le
36. Samuti on Tallinna Halduskohus määrustes selgitanud, millistele teistele seaduses sätestatud nõuetele peab kaebus vastama. Vaatamata kohtu selgitustele S. Jerin kohtu poolt nimetatud puudusi kaebuses
37. oktoobri ja
38. novembri
39. a kaebuse täiendustes ei kõrvaldanud. Seetõttu jättis ka Tartu Halduskohus S. Jerini kaebuse
40. detsembri
41. a määrusega käiguta ning selgitas veelkord, et S. Jerinil tuleb esitada selgelt väljendatud taotlus vastavalt HKMS §-le
42. Samuti on nii Tallinna kui Tartu Halduskohus selgitanud S. Jerinile, et tulenevalt vangistusseadusest tuleb tal enne kohustamis- või hüvitamiskaebuse esitamist halduskohtule läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Puudusi ei kõrvaldanud S. Jerin ka oma Tartu Halduskohtule esitatud
43. jaanuari
44. a kaebuse täienduses. Ta on märkinud, et antud asja tuleb vaadelda õigusvastasuse tuvastamise ja sellega seoses kahju hüvitamise kaebusena. Et tuvastamiskaebus on antud juhul hõlmatud kahju hüvitamise kaebusega, saab S. Jerini kaebust seega vaadelda hüvitamiskaebusena. Kuigi kohtud on S. Jerinile korduvalt selgitanud, et hüvitamiskaebuse esitamiseks tuleb tal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, ei ole S. Jerin vastava menetluse läbimist kinnitavaid dokumente esitanud ega neile viidanud. Seega ei ole S. Jerin vaatamata korduvatele selgitustele kõrvaldanud kaebuse puudusi ka
45. jaanuari
46. a kaebuse täienduses ja halduskohus on kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu seega õigesti tagastanud.
47. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka teised S. Jerini määruskaebuses toodud väited. Põhjendamatud on S. Jerini määruskaebuses toodud väited, et kohtutel oli kohustus konkreetselt märkida kaebuse puudused, ja et puudusi S. Jerini kaebuses ei esinenud. Nagu eelnevalt selgitatud, on nii Tallinna kui Tartu Halduskohus kaebuse käiguta jätmise määrustes põhjalikult selgitanud, milles S. Jerini kaebuse puudused seisnesid. Olukorras, kus S. Jerin ei olnud oma kaebuses puudusi kõrvaldanud, oli halduskohtult põhjendamatu nõuda, et ta oleks pidanud välja selgitama Tallinna Vangla seisukohad antud asjas. Ebaõige on S. Jerini väide, et tal puudus kohustus esitada kaebuses taotlus vastavalt HKMS §-le
48. Nõue esitada kaebuses taotlus vastavalt HKMS §-le 6 tuleneb HKMS § 10 lg 1 p-st
49. Et S. Jerinile oli käiguta jätmise määrustes konkreetse taotluse esitamisega seonduvat korduvalt selgitatud, ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et ta ei saanud antud nõudest aru. Paljasõnaline ja põhjendamata on S. Jerini väide, et Eesti esimese ja teise astme kohtud ei vasta EIÕK art-tes 6 ja 55 sätestatud kohustuslikule garantiile.
50. Määruskaebuses on S. Jerin taotlenud, et talle saadetaks asjaajamise juhend, vastavalt millele kohus tema kaebuse läbi vaatas. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtule esitatud kaebuse vaatab kohus läbi vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule. Teda huvitavate õigusaktidega võib S. Jerin vanglas tutvuda vastavalt vangla kodukorrale. Näiteks Viru Vangla kodukorra p 12.17 kohaselt võib kinnipeetav interneti vahendusel õigusaktidega tutvuda vähemalt kaks päeva varem esitatud kirjaliku taotluse alusel. Neil põhjustel jääb S. Jerini taotlus rahuldamata. Agu Timmi Maili Lokk 3 Einar Vene