Obsah (4)

§ 4771§ 377§ 6183§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-61250 Tsiviilasi Valter

§ 4771

lg-st 1 saab hagita menetluses esialgset õiguskaitset kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Tulenevalt

§ 377

lg 2 võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Vastavalt

§ 6183

võib kohus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel kohaldada määrusega esialgset õiguskaitset. Avalduses märgitu kohaselt on puudutatud isikud M. Manglus ja A. Manglus juurdepääsutee üles kaevanud, teekruusa ära vedanud ning mulla asemele toonud, mistõttu on täielikult takistatud avaldaja juurdepääs oma kinnistule läbi puudutatud isikute kinnistu. Kinnistule teist juurdepääsuteed ei ole. Maakohus leidis, et hoidmaks ära olukorda, kus õigusvaidluse lahendamise eelselt on takistatud avalikult kasutatavale teele juurdepääs avaldaja ja kolmandate isikute poolt, ning raskendatud võib olla ka hilisema kohtuotsuse täitmine, on asjas esialgse õiguskaitse rakendamine taotletud viisil ja mahus põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Puudutatud isikud M. Manglus ja A. Manglus esitasid määruskaebuse, milles taotlevad enne määruskaebuse lahendamist esialgse õiguskaitse vahendi kohaldamist, Tartu Maakohtu
2. mai 2012 määruse täitmise peatamist ning Tartu Maakohtu
3. mai 2012 kohtumääruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud tuvastamata, kas avaldajal oli enne teele mulla toomist takistatud juurdepääs oma kinnistule läbi puudutatud isikutele kuuluva kinnistu. Lähtuvalt menetluse käigus esitatud tõenditest ning avaldaja avaldustest („Tee läbimine ilma selle renoveerimiseta ei ole võimalik“) 2 saab järeldada, et tee ei olnud lähtuvalt tee olukorrast kasutatav ja avaldajal puudus enne mulla teele toomist sõidukiga juurdepääs oma kinnistule läbi puudutatud isikute kinnistu; 2) on kohus jätnud tähelepanuta, et ka endise olukorra taastamisel ei ole avaldajale tagatud sõidukiga juurdepääs oma kinnisasjale; 3) on kohus ebaõigesti tuvastanud, et vaidlusalusel teel oli kruus. Asjast puudutatud isikud pole kruusa teelt ära vedanud, sest faktiliselt pole kruusa teel olnud. Ära on veetud savine muld ning selle asemele on toodud põllumuld, kuna puudutatud isikud tahavad maad sihipäraselt kasutama hakata; 4) pole kohus põhjendanud, kuidas võib teele põllumulla toomine (võttes arvesse tee eelnevat ja praegust olukorda) raskendada hilisemat kohtuotsuse täitmist. Ka eelneva tee seisukorra puhul oleks tulnud tee savisest mullast koorida ja alles seejärel kruusaga katta. Käesoleval juhul on puudutatud isikud teelt mullase savi koorinud ning katnud puhta põllumullaga; 5) saavad puudutatud isikud nõuda tee renoveerimise eest avaldajalt hüvitist ulatuses, mis ei tulenenud nende endi tegevusest tee olukorra halvendamisel, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse mitterakendamine avaldajale olulist kahju tekitada; 6) ei raskenda asjaolu, et tee on mullaga kaetud, avaldaja esialgse taotluse rahuldamist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-21-42-10 leidnud, et juurdepääsu määramist ei välista see, kui kinnisasjale, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, on omanik naaberkinnisasja omaniku juurdepääsu soovist teades rajanud juurdepääsu takistavaid rajatisi, istutanud puid vms; 7) on ebaõige kohtu hinnang, et avaldaja kinnistule teist juurdepääsuteed ei ole. Kohus on jätnud tähelepanuta, et avaldajal on võimalus ehitada tee riigimaale, mis kulgeb mõne meetri kaugusel paralleelselt avaldaja poolt taotletava juurdepääsuteega ning kus asub metsatee. Juurdepääsutee rajamine riigimaale ei saa olla avaldajale koormavam, kuna ka avaldaja poolt taotletav juurdepääsutee tuleb ehitada ja asjast puudutatud isikud on nõus hüvitama vahe, mille võrra tee ehitamine riigimaale on kallim hetkel taotletava juurdepääsutee ehitamisest. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4. Vastustaja V. Lang vaidleb puudutatud isikute määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebuses esitatud väited mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega vastuolus. Loogiline ei ole seisukoht, et kehvas olukorras olnud tee (mis võimaldas siiski teatud läbipääsu) üleskaevamine ei kahjusta vastustajate huve. Kui varasemalt oli võimalik mingilgi moel kinnistule liikuda, siis pärast tee üleskaevamist ja mulla asemele toomist puudub vastustajal üldse võimalus oma kinnisasjale pääseda. Puudutatud isikud olid sellistest tagajärgedest teadlikud, mistõttu on nende käitumine pahatahtlik ja vastuolus hea usuga. Pahatahtlik on käitumine ka seetõttu, et poolte vahel olid pooleli kompromissläbirääkimised ning nende lõppfaasis, kui polnud jäänud enam ühtki vaidlusalust küsimust, otsustasid kaebajad tee üles kaevata; 2) on asjas tuvastatud, et teed oli võimalik läbida – küll mitte alati sõiduautoga, kuid maasturiga oli tee läbimine võimalik. Asjaolu, et vastustaja on olemasolevat teed kasutanud läbipääsuks oma kinnistule, oli puudutatud isikutele teada. Tee halva olukorra on tinginud puudutatud isikute käitumine – vastustajal pole võimaldatud teha tegusid, mis tagaksid korrektse läbipääsu tema kinnistule. Puudutatud isikute viide, et kohus pole tuvastanud, kas teelt on ära viidud kruus või 3 savi, ei oma antud asjas tähtsust. Varasemalt oli tee läbimine ikkagi võimalik, kuid üles kaevatud maal ei saa vastustaja oma läbipääsuõigust üldse teostada; 3) on vastustaja seisukohal, et tee omavolilise üleskaevamise puhul tuleb esialgset õigussuhet reguleerida selliselt, et vastustajal oleks tagatud seadusest tulenev õigus pääseda oma kinnistule. See, kas läbipääs määratakse läbi riigimaa või läbi puudutatud isikute kinnistu, omab tähtsust põhivaidluse lahendamise puhul, mistõttu ei ole määruskaebuses esitatud põhjendused aluseks
5. mai 2012 kohtumääruse tühistamiseks. Siiski on juba paikvaatlusel tuvastatud ja läbirääkimistel saanud kinnitust asjaolu, et olemasoleva tee kasutamine on kõige otstarbekam lahendus; 4) ei välista juurdepääsutee määramist see, kui omanik on naaberkinnisasja omaniku juurdepääsusoovist teadlik olles rajanud juurdepääsu takistavaid rajatisi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-42-10 asunud seisukohale, et sellist tegevust saab hinnata pahauskse käitumisena AÕS § 156 lg 1 järgse nõude realiseerimiseks. Puudutatud isikud on käesolevaga tunnistanud, et nad on pahausksed. Arvestades puudutatud isikute käitumist on eluliselt väheusutav, et nad nõustuksid mingisugusegi kompromissiga; 5) on kinnistule juurdepääsu mitteomamine oluline omandiõiguse piiramine, mistõttu on käesoleval juhul põhjendatud olukorra reguleerimine esialgse õiguskaitse korras selliselt, et juurdepääs on tagatud. Ohtlikku ja soist põlluserva, mida oma laiakummiliste maasturitega kasutavad jahimehed, ei saa pidada läbipääsuks kinnistule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
7. mai 2012 määrus muutmata. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale. 6.

§ 4771

lg 1 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul ning sama paragrahvi lg 2 järgi kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti; esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§-le 6183 võib kohus asja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel kohaldada määrusega esialgset õiguskaitset. Antud juhul on tegemist hagita asjaga ning esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada

§ 6183alusel selleks, et olemasolevat olukorda või seisundit säilitada.

1. Asja materjalidest nähtuvalt esitas V. Lang avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seetõttu, et puudutatud isikud menetluse kestel kaevasid üles juurdepääsutee, vedasid ära teekruusa ning tõid asemele mulla. Puudatud isikud määruskaebuses ei ole eitanud seda, et nad on menetluse kestel juurdepääsuteelt ära vedanud savise mulla ja asemele toonud põllumulla, sest tahavad hakata maad sihipäraselt kasutama, s.o puudutatud isikud ei vaidlusta asjaolu, et nad on menetluse kestel muutnud juurdepääsutee seisundit eesmärgiga hakata kasutama juurdepääsuteed põllumaana. Arvestades eeltoodut on maakohus õigesti esialgse õiguskaitse korras juurdepääsutee olemasoleva seisundi säilitamiseks keelanud puudutatud isikutel M. Manglusel ja A. Manglusel kuni avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise menetluses tehtava lahendi jõustumiseni 4 igasuguste toimingute sooritamise, mis võiksid kahjustada vaidlusalusel kinnistul oleva tee olukorda. Samuti kohustas maakohus õigesti puudutatud isikuid taastama tee endine olukord. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista määruskaebuse esitajate väide, et ka endise olukorra taastamisel ei ole avaldajale tagatud sõidukiga juurdepääs oma kinnisasjale. Avaldaja seisukoha kohaselt pääses ta enne, kui puudutatud isikud tee üles kaevasid ja mulla tõid, oma kinnistule küll mitte alati sõiduautoga, kuid maasturiga oli see võimalik. Pärast tee üleskaevamist ja mulla toomist ei pääse aga avaldaja üldse enam oma kinnistule. Esialgse õiguskaitse kohaldamise seisukohalt ei oma tähtsust see asjaolu, kas puudutatud isikud viisid ära kruusa või savi.
2. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuses esitatud väited, mis puudutavad asja sisulist lahendamist. 9.

§ 4771

lg 2 viimase lause järgi esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 390

lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Lähtudes

§ 390lg-st 1 ei ole käesolev määrus edasikaevatav Riigikohtule.

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 5 Viivi Tomson