) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
MS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 kohaselt osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 3 2-11-27930 15.06.2011 esitasid XxxTallinn hoone korteriomanikud avalduse FK osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik jätnud tasumata talle kuuluva korteriomandi kaasomandiosa maksud, avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja majandamisega seotud kulutused ning võlgneb pankrotiavalduse esitamise seisuga 3 223.32 eurot. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduse esitamisel
Võlausaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning tema pankrot tuleb välja kuulutada. 03.10.2011 toimunud kohtuistungil tunnistas võlgnik võlausaldaja nõuet. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on tõendanud nõude olemasolu ja võlgnik on selle õigeks võtnud, siis on võlausaldaja nõue selge. Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetust põhistanud asjaoluga, et on esitanud võlgnikule tulenevalt
lg 2 p 1 pankrotihoiatuse ja võlgnik ei ole oma kohustust vaatamata korduvatele meeldetuletustele täitnud. Võlgnik ei ole pankrotihoiatuse kättesaamisele vastuväiteid esitanud. Võlgnikul on vara kokku 300 000 eurot, mis koosneb võlgnikule kuuluvast kinnistust asukohaga Uus Sadama 21/23/25 Tallinnas ning nõuetest eraisikute vastu. Kohustusi on võlgnikul kokku 519 149.07 eurot, suurimaks võlausaldajaks on aktsiaselts Swedbank. Võlgnik on asutatud osaühingu FTjagunemise teel. Jagunemislepingust tulenevalt on võlgnik omandanud vara ja kohustused aktsiaselts Swedbank ees. Võlgniku sisuline majandustegevus on kogu eksisteerimise ajal puudunud. Võlgniku raamatupidamist ei ole nõuetekohaselt korraldatud, mistõttu võlgniku raamatupidamisdokumente ei ole kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile esitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevust ei toimu ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt
lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks jagunemislepingust tulenevate varade ja kohustuste üleminek, s.h kinnisvarahindade langus, mistõttu võlgniku vara arvelt ei ole enam võimalik täita kohustusi eelkõige aktsiaselts Swedbank ees. Ajutise pankrotihalduri selgituste kohaselt ei saa ta anda lõpplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjustele, kuna ajutisel pankrotihalduril puudub täielik ülevaade kogu äriühingu senisest majandustegevusest ja seda kajastavatest algdokumentidest. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetus põhjustatud ka võlgniku juhatuse poolsetest valedest juhtimis- ja majandusotsustest.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. 4 2-11-27930
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes märkinud, et vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused võivad pankrotimenetluses esineda seoses võlgniku poolt antud laenudega, kuid nimetatud asjaolud vajavad täiendavat väljaselgitamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitama vastavad nõuded. Indrek Leppsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks osaühingu FK pankrotihalduriks. Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.