← Eesti

3-12-1041/21

M Ä ÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2012, Tartu Haldusasja number 3-12-1041 Haldusasi Helgi Kreegi kaebus Rakvere Linnavalitsuse 16.04.
  2. a korralduse nr 276 ja 07.05.
  3. a korralduse nr 334 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.05.
  4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Helgi Kreegi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 22.05.
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7). Edasikaebamise kord ASJAOLUD
  6. Helgi Kreek esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Rakvere Linnavalitsuse 16.04.
  7. a korralduse nr 276 ja 07.05.
  8. a korralduse nr
  9. Lisaks taotles kaebaja korralduse nr 276 alusel välja antud ehitusloa täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras. Hädavajalik on peatada vaidlustatud korralduse alusel antud ehitusloa täitmine, kuna vastasel korral võib kolmas isik alustada ehitustöödega ning kaebaja õiguste kaitse võib osutuda võimatuks.
  10. Tartu Halduskohtu 22.05.
  11. a määrusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Ainult ehituslubade väljastamine ning nende alusel ehitamine ei too veel iseenesest kaasa kahjulikke tagajärgi. Sellised tagajärjed on võimalikud ainult siis, kui ehitised võetakse kasutusse. Võimalikke kahjulikke tagajärgi on võimalik vältida kasutuslubade väljaandmise protsessis. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ja võimalik ehitustegevuse alustamine ei ole selline asjaolu, mis muudaks kaebaja õiguste hilisema kaitse võimatuks või raskendaks seda oluliselt. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  12. H. Kreek esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 22.05.
  13. a määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tema kaebus rahuldada. Korterelamu XXX renoveerimistööde lõpptähtaeg on 01.09.2012 ning nimetatud ajaks on võimalik ka asjaolu, et ehitustööd vaidlustatud haldusakti alusel on juba lõppenud. Lähtedokumendis on hulgaliselt vormistusvigu, ülekirjutusi, puuduvaid kuupäevi ning neid arvestades on dokumendiga nõustunud kaasomanikke
  14. Rakvere Linnavalitsus ei kontrollinud ehitusloa väljastamisel nimetatud dokumendi õigsust ega ka tagastanud seda vastavalt ehitusseaduse § 24 punktile
  15. Rakvere Linnavalitsuse ehitusloa väljastamise aluseks olnud dokumendis on hulgaliselt allkirju parandatud. Dokumendil olevatest märkustest selgub, et nimetatud dokumenti tutvustati valikuliselt. KÜ juhatuse poolt on kaebaja ja teiste kaasomanike õigusi rikutud seoses nende kõrvaletõrjumisega energiaauditi arutelust ning projektide lähteülesannete püstitamisel. Nimetatud vaheetapis ei toimunud mingit arutelu ning kogu dokumentatsioon koostati puhtalt ja ainult KÜ juhatuse huvidest lähtuvana. Kaasomanikega vesteldes on selgunud asjaolu, et projektid on koostatud KÜ juhatuse poolt oma suvast lähtuvana ning energiaauditi arutelu ja projektilahenduse valik jäeti menetluslikult vahele. Projektilahenduse ohtlikkuse näitlikustamiseks on koostatud hulk dokumente, sealhulgas tänaseks energiaauditi ning projektidokumentatsiooni põhjalik analüüs. Renoveerimisjärgselt on elamu põhikonstruktsioonidele tekkinud külmakahjustused praktiliselt tagatud. Energiaauditis on tuvastatud elamu niigi hallitatavates korterites kuni 60% suhteline niiskus. Seda asjaolu võimendab ka see, et vahtpolüstüoreenist soojusmaterjalide niiskus on praktiliselt minimaalne ning betoonpaneel praktiliselt välistingimustest isoleeritud. Puuduste mittekõrvaldamisel muudetakse elamu sisuliselt talveperioodil elamiskõlbmatuks ning tulenevalt paneeli konstruktiivsesse ossa kondenseeruvast veest ning potentsiaalsest mittekütmisest tulenevatest paneelide külmumissulatamistsüklitest tulenevad ka otsesed paneelikahjustused. Korterelamu projektid vajavad sõltumatut ekspertiisi ja koostöös kaasomanikega neid lahendada ei ole võimalik. Käesoleval juhul on hädavajalik peatada haldusakti alusel välja antud ehitusloa kehtivus, kuna KÜ Rakvere Võidu 42 on ehitustöödega alustanud ning kaebaja õiguste kaitse, sealhulgas korteriomandi elamiskõlblikkus muutub sellega suure tõenäosusega võimatuks ning ehitus potentsiaalselt ohtlikuks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  16. Rakvere Linnavalitsus palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Ehitustöödega on elamus juba alustatud ning ehitustööd on järgus, kus nende peatamine toob kaasa pöördumatud tagajärjed omanikele, lahti on kaevatud vundament ning alustatud selle soojustamisega. Samuti on alanud küttesüsteemi väljavahetamine. Esialgse õiguskaitse vahendi kohaldamine toob kaasomanikele, sealhulgas ka kaebajale kaasa tagajärjed, mis ei kaalu üles kaebaja väidetavate õiguste rikkumist. Ehitusloa taotlemise aluseks olevad kaasomanike kokkulepped ning omanike vahelised vaidlused selle üle kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras ning teised elamu kaasomanikud ei ole mingil viisil vaidlustanud ehitusloa taotlemise aluseks olevat kaasomanike kokkulepet ega ehitusluba. Ekslik on kaebaja seisukoht, et juba ehitamise käigus ei ole võimalik muuta jooksvalt projektlahendust ning tulebki ehitada näiteks vigase projektlahenduse põhjal. Projektlahendust on võimalik muuta kogu ehitamise perioodil. Ehitusloa väljastamise aluseks olev ehitusprojekt on esitatud põhiprojekti staadiumis vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 a. määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ §-le
  17. Kaebuses ega ka määruskaebuses endas toodud kaebaja 2 väidetavad õiguste rikkumised ei ole sellised, mis oleksid kaalukamad kui teiste kaasomanike huvi ehitustegevust jätkata. Esialgse õiguskaitse vahendi kohaldamine eeldab vältimatult kaasomanike arvamuse ärakuulamist ning oleks õigustatud ainult juhul, kui täitmise peatamisest saadav kasu nii kaebajale endale kui teistele kaasomanikele oleks suurem kui õiguskaitse vahendi mitterakendamisest tekkiv kahju. Kaebaja poolt on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ka liiga hilja, kui kaebajal olid tekkinud kahtlused ehitusprojekti osas, oleks ta pidanud esitama esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal enne ehitustöödega alustamist. Ehitustööde peatamise tagajärjed praeguses olukorras ei ole teada. Senine asjade käik ning hetkeseis on olulisel määral tingitud korteriühistu ja korteriomanike vahelistest kommunikatsiooniprobleemidest ning ka tõusetunud vaidlus leiaks siiski parima lahenduse korteriomanike endi ja korteriühistu koostöös.
  18. KÜ Rakvere Võidu 42 palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Üldkoosolekutest osavõtnud ühistu liikmed on rõhuvas enamuses soovinud ja toetanud maja renoveerimist ning andnud ehitusloa taotlemiseks ja ehitise renoveerimiseks oma nõusoleku. Korteriühistu on sõlminud vastavad finantseerimise lepingud Swedpanga ja KredEx-iga ning ehituslepingu RevinGrupp OÜ-ga, millest tulenevalt on korteriühistul kohustused eelpool nimetatud ettevõtte ees kogusummas 292000 eurot. Kaebaja esindaja ei ole esitanud volikirju, et esindab teisi kaasomanikke peale kaebaja, seega esindab ta ainult kaebajat kui ühte kaasomanikku. Järeldused teiste kaasomanike otsuste ja arvamuste sisust on alusetud ning sisutühjad. Kuna rõhuvas enamuses kaasomanikest on soovinud maja renoveerimist ja seoses sellega võtnud ka endale täiendavaid kohustusi ning andnud ehitusloa taotlemiseks oma nõusoleku, siis puudub esialgse õiguskaitse kohaldamiseks avalik huvi. Pelgalt ehitusloa väljastamine ning selle alusel toimuv ehitustegevus ei too veel iseenesest kaasa kahjulikke tagajärgi. Korteriühistu on suuteline tagama ehitise nõuetekohase renoveerimise. Seoses avalikkuse huvi puudumisega ning asjaoluga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ja ehitustegevuse alustamine (või võimalik jätkamine) ei ole sellised asjaolud, mis muudaks kaebaja õiguste hilisema kaitse võimatuks või raskendaks seda oluliselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  19. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.05.
  20. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
  21. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha määruse kaebaja õiguste kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahv lg 3 alusel peab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestama avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi. Antud juhul on kaebaja palunud esialgse õiguskaitse korras Rakvere Linnavalitsuse 16.04.
  22. a korralduse täitmise nr 276 peatamist, millega anti ehitusluba Rakvere, Võidu 42 hoone rekonstrueerimiseks ja tehnosüsteemide muutmiseks, mille ühe korteri omanikuks on kaebaja. Kaebaja leiab, et tema õigusi rikutakse sellega, et rekonstrueerimise tulemusena muutub oluliselt terve maja seisukord ja see muutub talveperioodil elamiskõlbmatuks.
  23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud juhul puudub alus esialgse õiguskaitse korras ehitusloa täitmise peatamiseks. Ehitusloa täitmise peatamine oleks vastuolus puudutatud isikute õigustega. Nagu nähtub materjalidest, on otsus maja rekonstrueerimise kohta vastu võetud majaelanike enamuse otsusega. Selle alusel on väljastatud ka vaidlustatud ehitusluba. Ehitusloa alusel on alustatud ehitustegevusega ja renoveerimistööde lõpptähtaeg on 01.09.
  24. Nagu nähtub vastustaja vastusest on juba alustatud vundamendi soojustamisega ja küttesüsteemi väljavahetamisega. Ehitusloa täitmise peatamise korral tekib olukord, kus puudub võimalus juba alustatud tööde 3 lõpetamiseks enne kütteperioodi algust, mis võib kaasa tuua kahjulikke tagajärgi kõikidele antud maja elanikele. Pealegi on kaebaja poolt välja toodud tema õiguste rikkumised oletusliku iseloomuga ja kaebaja ei ole esitanud neid kinnitavaid tõendeid. Kaebaja on leidnud, et maja rekonstrueerimistöid viiakse läbi puudulike projektdokumentatsioonide alusel, kuid tegemist on ainult kaebaja subjektiivse arvamusega, mis ei saa olla ehitusloa tühistamise aluseks. Ehitusloa väljastamisel kontrollib haldusorgan ainult selle vastavust esitatud nõuetele. Seega on võimalik väita, et kaebaja kaebust ei saa pidada ka eriti perspektiivikaks ning ka see asjaolu oleks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks. Einar Vene Madis Ernits 4 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.