← Eesti

3-11-781/39

OTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laat

§ 31lg 1 ja 4).

Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päev on

  1. oktoober
  2. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Maksuhaldur viis läbi revisjoni, mille käigus kontrollis muuhulgas Lodiko OÜ käibe- ja tulumaksu tasumise õigsust perioodil
  4. märts 2007 kuni
  5. veebruar
  6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kohustas
  7. veebruari
  8. a maksuotsusega nr 12.2-3/2475-24 Lodiko OÜ-d tasuma täiendavat käibemaksu 472 140 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 675 921 krooni. Maksu- ja Tolliamet (MTA) rahuldas
  9. aprilli
  10. a vaideotsusega Lodiko OÜ vaide, tunnistas
  11. veebruari
  12. a maksuotsuse kehtetuks ning tegi PMTK-le ettekirjutuse täiendavate tõendite kogumiseks ja asja uueks otsustamiseks.
  13. detsembri
  14. a maksuotsusega nr 12.2-3/2475-32 (maksuotsus) kohustas PMTK Lodiko OÜ-d tasuma käibemaksu 472 140 krooni ja tulumaksu 675 921 krooni. Maksuotsuse kohaselt ei saanud Lodiko OÜ tegelikult ehitusteenuseid OÜ-lt Dreivex Baltic Investeering Grupp (OÜ DBIG), seega puudub Lodiko OÜ-l õigus OÜ DBIG arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. OÜ DBIG arved olid fiktiivsed ja Lodiko OÜ oli sellest 1

(11)teadlik, seega on Lodiko OÜ tahtlikult osalenud maksupettuses kasu saamise eesmärgil. OÜ-le DBIG tehtud väljamaksed tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks.
  1. Lodiko OÜ esitas maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis
  2. veebruari
  3. a vaideotsusega nr 6-1/45-2 rahuldamata. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  4. Lodiko OÜ taotleb maksuotsuse tühistamist järgmistel põhjustel. Esimese maksuotsuse tühistamise järel täiendavalt kogutud seletused ja muud tõendid ei anna alust järelduseks, et Lodiko OÜ ei saanud ehitusteenuseid OÜ-lt DBIG. Kontrollitav periood oli ca 3 aastat tagasi ja kõigil seletusi andnud isikutel ei tulnud lihtsalt meelde vaidlusalustel objektidel töötanud isikute näod, sest objektidel töötas palju mehi. Seega ei saa tunnistajate seletused olla usaldusväärsed. Maksuotsuses on viidatud peamiselt puudustele OÜ DBIG, mitte kaebuse esitaja tegevuses. Maksuotsusest ei nähtu, et Lodiko OÜ või tema seaduslikud esindajad oleks olnud osalised tehingutes, mis puudutavad OÜ DBIG varade kasutamist või võimalikku maksukorralduse seaduse rikkumist OÜ DBIG poolt. Maksuotsusest ega muudest dokumentidest ei nähtu, et Lodiko OÜ oleks teinud OÜ-le DBIG või muudele isikutele väljamakseid, mille eest ta ei ole vastu saanud ettevõtluseks vajalikke teenuseid. PMTK ei ole selgitanud, kas Lodiko OÜ on tegelikult saanud teenuseid OÜ-lt DBIG või mitte, vaid on kirjeldanud tehinguväliseid kõrvalisi asjaolusid, millest on tehtud järeldus ehitusteenuste mittesoetamise kohta OÜ-lt DBIG. Teenuste tegelik kättesaamine OÜ-lt DBIG nähtub nii Lodiko OÜ juhatuse liikme Igor Tominga kui OÜ DBIG juhatuse liikme Mati Salumetsa (uus perekonnanimi Seisler) antud seletustest. Teenuste osutamine on tõendatud ka teenuste tegeliku vastuvõtuga, selle kohta vastava raamatupidamisarvestuse pidamisega ja käibemaksuseaduse (KMS) nõuetele vastava arvega. KMS ei näe sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ette muud dokumenti peale arve. Seega on PMTK rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 11 tulenevat uurimispõhimõtet ja jätnud väljaselgitamata Lodiko OÜ maksustamist puudutavad olulised asjaolud. Maksuhaldur on teinud arusaamatu järelduse Lodiko OÜ ja OÜ DBIG vaheliste tehingute puudumise kohta tulenevalt asjaolust, et Lodiko OÜ juhatuse liige I. Toming ei nimetanud seletuses OÜ-d DBIG põhipartnerina. Otsusest ei nähtu, millistest asjaoludest ilmneb Lodiko OÜ pahauskne käitumine, arvestades, et antud seletuse andmise momendil oli Lodiko OÜ äritegevuse OÜ-ga DBIG lõpetanud. Samuti ei tulene ühestki maksuseadusest ega kohtupraktikast, et müüja majandustegevuse registri registreeringu puudumine või töötajate miinimumpalk oleks alus keelata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamine. See ei saa olla aluseks ka tegeliku ehitustööde teostamise tehingu lugemiseks ettevõtlusega mitteseotud tehinguks või ettevõtluseks vajaliku ehitusteenuse eest tasumise lugemiseks ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks. Lodiko OÜ on tegutsenud korrektselt, teinud regulaarselt varude inventuure, pidanud ostetud kauba ja materjalide kasutamise arvestust ning vormistanud korrektselt ehituspäevikuid ja muid vajalikke ehitusdokumente. Lodiko OÜ on tegutsev äriühing, kes on ise makse deklareerinud ja tasunud. Maksuhalduril tuleks välja selgitada OÜ DBIG tegelik maksukohustus ja esitada vastav nõue tema vastu, mitte asuda ebaseaduslikult nõudma Lodiko 2
(11)OÜ-lt teise isiku eest maksude tasumist. PMTK käsitlusest tuleneb ilmne käibemaksu neutraalsuse põhimõtte rikkumine, mis on vastuolus KMS põhimõtetega. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  1. PMTK palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel. KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 tulenevalt saab sisendkäibemaksu maha arvata vaid juhul, kui kaup või teenus on saadud teiselt käibemaksukohustuslaselt, kaup või teenus on soetatud maksustatava käibe tarbeks, kauba või teenuse kohta on esitatud nõuetekohane arve ning kaup või teenus on ka reaalselt soetatud. Maksuhaldur on maksuotsuse koostamisel kohaldanud uurimispõhimõtet piisava põhjalikkusega ning jõudnud kõiki kogutud tõendeid analüüsides õige järelduseni, et Lodiko OÜ ei ole OÜ-lt DBIG viimase arvetel näidatud kaupa ega teenuseid soetanud. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ DBIG arved olid fiktiivsed ja kaebaja teostas arvetel näidatud ehitustööd ise. Maksuhalduri järeldused sisalduvad maksuotsuse punktis
  2. Vastuseks kaebusele märgib maksuhaldur, et I. Tominga täiendav selgitus (
  3. mai
  4. a) ning Lodiko OÜ töötajate seletused ei ole usaldusväärsed, kuna on vastuolus OÜ DBIG juhatuse liikme selgitustega ning menetluses kogutud teiste asjaolude ja tõenditega. Arvestada tuleb ka sellega, et Lodiko OÜ töötajad võisid anda seletusi vastavalt tööandja juhistele. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise aluseks ei ole üksnes asjaolu, et maksuhaldur on tuvastanud puudusi OÜ DBIG tegevuses. OÜ-ga DBIG kui müüjaga seotud asjaolude väljaselgitamine on olulise tähtsusega tuvastamaks väidetavate tehingute toimumist. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ DBIG poolt teenuste osutamine Lodiko OÜ-le ei olnud võimalik ega leidnud ka aset, kuna OÜ DBIG igapäevases tegevuses ei nähtunud kontrollitaval perioodil reaalset tegutsemist, sh ehitusteenuse pakkumisega seonduvalt. See, et OÜ DBIG ei omanud registreeringut majandustegevuse registris, on vaid üks asjaolu tõendite kogumis tehingute toimumise tuvastamisel. Lodiko OÜ-l võivad olemas olla viidatud arvestused, inventuurid, ehituspäevikud ja muud dokumendid, kuid Lodiko OÜ dokumentatsioon on puudulik seoses väidetava teenuse pakkujaga OÜ DBIG, sest dokumentidest ei nähtu, et Lodiko OÜ oleks kasutanud OÜ DBIG teenuseid ning faktilised asjaolud räägivad tehingute toimumise vastu. Tehingupartnerite kinnitused tehingute toimumise kohta ei ole aluseks tehingute toimumise tõendamisel, kui muud asjas kogutud tõendid ja tuvastatud faktilised asjaolud kinnitavad maksuhalduri kahtlusi tehingute mittetoimumise kohta. Käesoleval juhul teostas Lodiko OÜ ise kõiki ehitustöid, seega ei ole vaidlust ka teenuste olemasolus. See, et OÜ Lodiko juhatuse liige I. Toming ei maininud OÜ-d DBIG põhipartnerite hulgas, võib viidata arvete ja lepingute tagantjärgi koostamisele. KOHTU SEISUKOHT
  5. Pooltel on vaidlus eelkõige selle üle, kas tehingud Lodiko OÜ ja OÜ DBIG vahel on tegelikult toimunud. Sellest sõltub Lodiko OÜ õigus arvata OÜ DBIG arvete alusel maha sisendkäibemaksu. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas Lodiko OÜ poolt OÜ-le DBIG tehtud väljamaksed saab maksustada tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.
  6. OÜ DBIG esitas kontrollitaval perioodil Lodiko OÜ-le arved katuse ehitus- soojustus- ja remonditööde teostamise kohta järgmistel ehitusobjektidel: Heki 10, Kärberi 39, Õismäe 91, Õismäe 93, Läänemere 2, Marati 5, Pae 55, Paekaare 8, Anni 8, Läänemere 17, Linnamäe 79 ja Kopli 70A (vt arvete loetelu maksuotsuse p-s 1.2, maksuotsuse lk 3; arved I kd, tl 139, 147- 3
(11)149, 172, 192, 193, 216, 224, 228, 242, 248, 251, 258, 259). Vaidlust ei ole selle üle, et Lodiko OÜ esitas eespool nimetatud objektide kohta maksuhaldurile kontrollimiseks OÜ-ga DBIG sõlmitud tööettevõtulepingud ning lepingutega seotud tööde eelarved ja tööde üleandmisevastuvõtmise aktid, samuti tõendid Lodiko OÜ ja eespool nimetatud objektide tööde tellijate vaheliste tehingute kohta (vt tõendite loetelu objektide kaupa maksuotsuse p 2, lk 5-12; tõendid I kd tl 104-257). Lodiko OÜ seaduslik esindaja Igor Toming ja OÜ DBIG seaduslik esindaja Mati Salumets (uue nimega Seisler) on korduvalt kinnitanud arvel näidatud tehingute tegelikku toimumist (I. Tominga seletused II kd, tl 18, 61 ja 110; M. Salumetsa seletused II kd, tl 32 ja 56). Kaebuse esitaja arvates kinnitab eeltoodu, et arvetel näidatud tehingud on tõepoolest toimunud. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ DBIG esitatud arved on fiktiivsed ja tegelikult teostas arvel näidatud tööd Lodiko OÜ ise. Maksuotsuse kohaselt on kaebaja osalenud käibemaksupettuses.
  1. Kohus märgib esmalt, et ainuüksi arvete olemasolu ei anna kaebajale õigust sisendkäibemaksu maha arvata. KMS § 29 lg 1 järgi on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, mis KMS § 31 lg 1 alusel arvatakse maha teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral § 37 nõuetele vastava arve alusel. Seega on maksukohustuslasel õigus maha arvata sisendkäibemaks juhul, kui on täidetud kõik eeltoodud tingimused – kaup või teenus on saadud teiselt käibemaksukohustuslaselt, kaup või teenus on soetatud maksustatava käibe tarbeks, kauba või teenuse kohta on esitatud nõuetekohane arve ning kaup või teenus on ka reaalselt soetatud. Praegusel juhul väidabki maksuhaldur, et Lodiko OÜ ei ole OÜ-lt DBIG arvel märgitud teenuseid tegelikult soetanud.
  2. Sisendkäibemaksu õigust ei anna kaebajale ka pelgalt see, et lisaks arvetele on iga vaidlusaluse objekti kohta vormistatud käesoleva otsuse p-s 6 viidatud lepingud koos tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide ja muude asjakohaste dokumentidega ning tehingu pooled kinnitavad tehingu toimumist. MKS § 82 sätestab, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lg 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Seega pidi maksuhaldur tehingute tegeliku mittetoimumise kahtluse korral koguma täiendavaid tõendeid, mis kahtlusi kinnitaks või ümber lükkaks. See tähendab ühtlasi, et maksuotsuse tegemisel tuleb kaebaja enda esitatud tõendeid hinnata kogumis muude maksumenetluses kogutud tõenditega.
  3. Kohtupraktika kohaselt peab maksuhaldur järelduse tegemiseks, et tehinguid tegelikkuses ei tehtud, tõendama kaebaja osavõtu maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksuse või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Seejuures ei saa nõuda, et maksuhaldur, tuginemaks ostja osalusele maksupettuses, tõendaks ära kõik ostja poolt maksupettuse toimepanemisega seonduva tegevuse faktilised asjaolud ja seda otseste tõenditega. Nõuetekohaselt motiveeritud maksuotsuse puhul läheb kohustus tõendada maksu määramise ekslikkust MKS § 150 lg 1 kohaselt üle maksukohustuslasele. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus kõigepealt, kas maksuhaldur on 4
(11)kogunud piisavalt tõendeid ja neid õigesti hinnanud ning kas maksuotsus on vajalikul määral motiveeritud.
  1. OÜ DBIG juhatuse liige M. Salumets kinnitas arvetel märgitud tehingute toimumist. Maksuhaldur ei pidanud M. Salumetsa seletust usaldusväärseks ja leidis, et M. Salumetsa seletused ei tõenda Lodiko OÜ ja OÜ DBIG vaheliste tehingute tegelikku toimumist. Kohus nõustub maksuhalduriga. Esiteks, maksuotsuses tuvastatu kohaselt ei ole OÜ DBIG reaalset majandustegevust omav äriühing (vt maksuotsuse p 1.2.
  2. ja p 5.7.) – näiteks ei ole äriühing teinud kulutusi ehitusmaterjalide eest tasumiseks, puuduvad kulutused ruumide rendile vms igapäevast majandustegevust iseloomustavad väljaminekud; samuti ei nähtu töötajatele töötasu maksmist Lodiko OÜ-le teostatud alltöövõtu eest. Lodiko OÜ-lt nimetatud äriühingule ülekantud summad on kohe sularahas välja võetud. OÜ-l DBIG ei olnud kontrollitaval perioodil ka majandustegevuse registri registreeringut ning seega puudus tal õigus ehitusalal tegutseda (ehitusseaduse § 41 lg 1). Kohus nõustub maksuhalduriga, et tavapärase majandustegevuse ja ehitustegevuseks vajalike lubade puudumine seab tõsise kahtluse alla M. Salumetsa väite, et OÜ DBIG osutas kaebuse esitajale arvetel märgitud teenuseid. Teiseks on M. Salumetsa maksuhaldurile antud seletused vastuolulised. Näiteks selgitas M. Salumets OÜ DBIG suhtes läbiviidud maksumenetluses, et äriühingu põhitegevuseks on teenuste osutamine ehitusvaldkonnas, mis hõlmab materjalide varustust, vahendamist jne; OÜ DBIG ise ei ehita, kuna puudub litsents (I kd, tl 260). See on vastuolus OÜ Lodiko maksumenetluses väidetuga, mille kohaselt osutati kaebajale ehitusteenuseid. M. Salumets väitis
  3. mai
  4. a e-kirjas ja
  5. mail 2009 antud seletustes maksuhaldurile, et ta teostas Lodiko OÜ objektidel kõik tööd isiklikult koos vennaga (II kd, tl 32 ja 56). Teisalt viitas ta
  6. mai
  7. a seletuses veel kahele isikule – J. R.le ja J. O.le, kes M. Salumetsa sõnul teostasid Lodiko OÜ objektidel ehitusjärelvalvet (II kd, tl 56). J. R. pole aga enda sõnul kunagi kuulnud Lodiko OÜ-st või OÜst DBIG ega kummagi ehitusobjektidel järelevalvet teostanud (II kd, tl 65). Sama väidab ka J. O. (II kd, tl 66). M. Salumetsa ütlused on ka liialt üldsõnalised, et omistada neile määravat tähtsust – näiteks teadis M. Salumets kinnitada, et on osutanud Lodiko OÜ-le kõiki arvetel näidatud teenuseid, kuid ei osanud maksuhaldurile nimetada Lodiko OÜ juhatuse liikme nime ega ühtki konkreetset objekti, kus ta Lodiko OÜ-le koos oma vennaga töid teostas (II kd, tl 56). Kohus rõhutab, et eeltoodu ei tähenda Lodiko OÜ maksustamist OÜ DBIG või M. Salumetsa võimalike eksimuste või rikkumiste tõttu, nagu kaebaja näib arvavat. Kirjeldatud asjaolud viitavad üksnes sellele, et M. Salumetsa kinnitus tehingute tegeliku toimumise kohta ei ole kuigi usutav.
  8. Lisaks on maksuhaldur välja toonud, et tehingu poolte seaduslike esindajate M. Salumetsa ja I. Tominga seletused tehingute toimumise asjaolude kohta ei ole omavahel kooskõlas. Kuigi M. Salumets kinnitas, et tegi vaidlusalustel objektidel kõik vajalikud tööd ise koos oma vennaga, selgub I. Tominga
  9. märtsi
  10. a seletusest, et ta ei tea OÜ DBIG poolt ehitusobjektidel töötanud isikute nimesid põhjusel, et objektil olid kogu aeg erinevad isikud (II kd, tl 18). I. Toming väitis
  11. septembril 2009 antud seletuses, et OÜ DBIG teostas ehitusobjektidel põhitöid ja Lodiko OÜ abitöid (II kd, tl 61), M. Salumets kinnitas vastupidist töökorraldust (II kd, tl 56). Samuti kinnitas I. Toming erinevalt M. Salumetsast, et järelevalvet OÜ DBIG tööde üle teostas I. Toming (II kd, tl 61). Kohtu arvates puudutavad need vastuolud põhimõttelisi töökorralduslikke küsimusi, millest pooltel peaks tehingute reaalse toimumise korral olema ühesugune arusaam. I. Toming väitis ka seda, et ta ei kontrollinud enne tööde tellimist OÜ DBIG tausta (nt majandustegevuse registreeringu olemasolu), sest temale oli teada, et OÜ DBIG osutab ehitusteenuseid ja äriühingu tööde kvaliteet on hea (II kd, tl 18). M. Salumets on aga väitnud, et ta ei ole peale Lodiko OÜ teistele isikutele katuse remonditöid teostanud ja ka seda, et äriühing ise ei ehita, sest pole litsentsi (I kd, tl 260 ja II kd, tl 56). 5
(11)Seega jääb arusaamatuks, milliste tööde põhjal I. Toming oma arvamuse kujundas. Kohtu arvates vähendab poolte seletuste vastuolulisus tehingu tegeliku toimumise kohta antud kinnituste usaldusväärsust.
  1. Tähelepanuta ei saa jätta ka Lodiko OÜ töötajate maksumenetluses antud seletusi. N. P. ei osanud maksuhaldurile nimetada kõikide ehitusobjektide aadresse, kus ta Lodiko OÜ töötajana katusetöid tegi, kuid oskas nimetada vähemalt Paekaare 8, Kärberi 39 ja Läänemere
  2. Samas ei tundnud N. P. pildilt ära näiteks M. Salumetsa, kes väidetavalt töötas isiklikult samadel objektidel koos Lodiko OÜ-ga (maksuotsus lk 17 ja II kd, tl 27). O. L. ja S. T. on küll väitnud, et Lodiko OÜ objektidel töötas samal ajal teine brigaad ja nad tundsid fotolt ära ka M. Salumetsa, kuid mõlemad kinnitasid, et M. Salumets käis objektil koos I. Tomingaga, kuid ise katusel tööd ei teinud (maksuotsus lk 18-19 ja II kd, tl 29, 31, 135). Seega on töötajate seletused vastuolus M. Salumetsa väidetuga, et ta tegi arvetel näidatud töid isiklikult koos oma vennaga. Mis puudutab Lodiko OÜ töötajate väiteid nendega koos katusel töötanud teise brigaadi kohta, siis tuleb nende väidete hindamisel arvestada, et töösuhte kestel on töötajal keeruline oma tööandja vastu ütlusi anda, sest see võib kaasa tuua tööalaste suhete pingestumise ja halvemal juhul viia töö kaotamiseni. Samas on maksuhaldur kindlaks teinud, et põhimõtteliselt olid Lodiko OÜ töötajatel endal olemas vaidlusalustel arvetel näidatud tööde tegemiseks vajalikud oskused (vt maksuotsuse lk 30-31).
  3. Maksuotsuses on lisaks välja toodud vastuolud tehingu dokumentatsioonis. Muuhulgas on maksuhaldur tuvastanud, et mitmete OÜ-lt DBIG ehitustööde vastuvõtmise aktide kuupäevad on hilisemad kui Lodiko OÜ poolt tellijale ehitustööde üleandmise aktide kuupäevad (vt nt Kärberi 39 objekti kohta I kd, tl 150-152 ja 170 ning tl 115; Paekaare 8 objekti kohta I kd, tl 167 ja 215; vt ka kokkuvõtlik tabel maksuotsuse lk 29). Kaebaja ei ole selgitanud, miks oli mõistlik, vajalik või võimalik anda töö lõpptellijale üle enne, kui see oli alltöövõtjalt vastu võetud, sest Lodiko OÜ võttis sel viisil enda kanda kõik riskid allhankija ebakvaliteetse töö eest. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et Lodiko OÜ poolt katuse ehitus- ja soojustustööde tellijatele koostatud eelarved sisaldavad ehitustööde detailseid kirjeldusi teenuste ja materjalide maksumuse ning tööde mahu osas, kuid OÜ DBIG koostatud ehitustööde eelarved on üldsõnalised ja koosnevad reeglina ühest reast “SBS materjali ja soojustuse paigaldamine katusele” (vt nt Kärberi 39 objekt - I kd, tl 113 ja tl 115 või Läänemere 2 objekt – I kd, tl 154 ja 158). Maksuhaldur on võrrelnud OÜ-lt DBIG allhanke korras tellitud ehitustööde mahtusid Lodiko OÜ poolt tellijale koostatud eelarvetes sisalduvate mahtudega ja jõudnud kohtu arvates õigele järeldusele, et Lodiko OÜ pidi osadel objektidel (nt Paekaare 8, Läänemere 2, Kärberi 39, Õismäe 93 jne) suurema osa töödeks vajalikku materjali ise lisaks hankima ning osal objektidest (nt Kopli 70A) soetas OÜ DBIG väidetavalt rohkem materjali, kui objekti tarbeks oli vaja (vt kokkuvõtlik tabel maksuotsuse lk 30). Lodiko OÜ ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks mujalt hinnapakkumistes nimetatud materjali soetanud, samuti tõendeid materjalide jääkide olemasolu või kolmandale isikule edasimüügi kohta. Kohtu arvates kinnitavad need vastuolud samuti maksuhalduri kahtlust, et dokumendid Lodiko OÜ ja OÜ DBIG vaheliste tehingute kohta on vormistatud tagantjärele ega kajasta tegelikke asjaolusid.
  4. Lisaks eespool kirjeldatud ja kõiki vaidlusaluseid tehinguid puudutavatele tähelepanekutele on maksuhaldur tuvastanud konkreetsed vastuolud ühelt poolt vaidlusaluste objektide esindajate seletuste ja konkreetse objekti kohta vormistatud dokumentide ning teiselt poolt I. Tominga ja M. Salumetsa väidetu vahel.
  5. Almermen Kinnisvara OÜ (tellija) ja Lodiko OÜ (allhankija) sõlmisid
  6. detsembril 2006 alltöövõtulepingu (I kd, tl 104-106) ja ehitusplatsi ühistegevuse kokkulepe (I kd, tl 107-108) 6
(11)seoses objektil Heki 10 teostatavate töödega. Alltöövõtulepingu p 16.4 kohaselt on alltöövõtja tööde juht ehitusplatsil Lodiko OÜ töötaja O. L.; sama lepingu p 4.
  1. kohaselt ei tohtinud alltöövõtja tööde juhti ilma tellija kirjaliku nõusolekuta vahetada. Ühistegevuse kokkuleppe V osa p 2 kohaselt pidi alltöövõtja kooskõlastama tellijaga kõik tööde teostamisel kasutatavad alltöövõtjad. Lodiko OÜ-lt Heki 10 tööd tellinud Almermen Kinnisavara OÜ juhatuse liige Meelis Uuk väitis maksuhaldurile, et OÜ Lodiko alltöövõtjate kasutamist ei kooskõlastanud ja väljaspool töövõtulepingut Lodiko OÜ-ga mingeid täiendavaid suulisi kokkuleppeid ei olnud. Samuti väitis M. Uuk, et ei tea midagi OÜ-st DBIG ja kinnitas, et Heki 10 ehitusobjektile võõrad isikud ligi ei pääsenud (II kd, tl 46). Teine Almermen Kinnisvara OÜ juhatuse liige Eduard Kozlik selgitas, et käis Heki 10 ehitusobjektil tihti; ehitajate koosseis oli kogu aeg sama ning Lodiko OÜ alltöövõtjaid ei kasutanud. E. Kozlik tundis maksuhalduri näidatud fotodelt (Lodiko OÜ ja OÜ DBIG töötajad ning J. O. ja J. R. – vt maksuotsuse lk 20) ära vaid I. Tominga (II kd, tl 116). Ka Heki 10 objektil omanikujärelevalvet teostanud isik A. D. kinnitas, et OÜ-st DBIG ei ole ta midagi kuulnud ja objektile võõrad isikud ligi ei pääsenud (II kd, tl 48). Heki 10 objektil Almermen Kinnisvara OÜ-le ehitustööde koordineerimise teenust pakkunud I. U., kes oma sõnul viibis objektil praktiliselt iga päev, selgitas, et Lodiko OÜ teostas kindlasti ise kõik SBS-materjalist tööd ja tõenäoliselt ka kõik ülejäänud tööd (II kd, tl 125). Seega pidasid objektil sageli käinud ja tööde edenemist jälginud E. Kozlik ja I. U. tõenäoliseks, et kõik tööd teostas Lodiko OÜ ise. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas korraldati OÜ-le DBIG juurdepääs Heki 10 objektile, kui juurdepääs ei olnud võõrastele vaba ja peatöövõtjaga alltöövõtu kasutamist ei kooskõlastatud.
  2. KÜ Kärberi 39 juhatuse liige Valeri Trofimov selgitas maksuhaldurile, et käis Kärberi 39 katusel paar korda töid vaatamas ja nägi seal tööd tegemas 5-6 inimest, sealhulgas I. Tomingat. Teisi Lodiko OÜ ja OÜ DBIG töötajaid V. Trofimov maksuhalduri näidatud fotodelt ära ei tundnud (maksuotsuse lk 21; seletus II kd, tl 47). Täiendavalt antud seletuses kinnitas V. Trofimov, et tema arvates töötasid katusel kogu aeg samad inimesed (II kd, tl 115). KÜ Läänemere 2 juhatuse liige Vjatšeslav Martšuk väitis Läänemere 2 objekti kohta, et ehitustöid juhtis tema arvates I. Toming, kelle käes oli ka ainuke katusele juurdepääsu võimaldav võti. Katusel töötas V. Martšuki väitel 4-5 inimest ja ehitajate koosseis oli algusest lõpuni sama; alltöövõtjatest ei olnud Lodiko OÜ-ga juttu ja maksuhalduri näidatud fotodelt tundis V. Martšuk ära vaid I. Tominga (maksuotsuse lk 22 ja II kd, tl 54 ja 131). Seega V. Trofimovi ja V. Martšuki seletustest saab järeldada, et katusel teostas töid I. Toming ja kõik tööd tegid samad töötajad, kuid seletused ei võimalda öelda, kes konkreetselt peale I. Tominga tegelikult Kärberi 39 ja Läänemere 2 objektidel töid teostasid. Maksuhalduri kahtlust, et Lodiko OÜ ei kasutanud neil objektidel alltöövõttu, kinnitab siiski see, et Kärberi 39 ja Läänemere 2 objekti kohta koostatud kaetud tööde aktidel (I kd, tl 151-152 ja tl 217-218) on vaid töövõtja Lodiko OÜ ja tellija/järelevalve esindaja Galina Voinitši (Issakova) allkirjad; alltöövõtja allkirja lahter on tühi. Nimetatud aktides on Lodiko OÜ kinnitanud, et tegi ise need tööd, mille kohta oli sõlmitud OÜ-ga DBIG alltöövõtuleping. Galina Voinitš selgitas maksuhaldurile, et tema teostas Kärberi 39 ja Läänemere 2 objektidel ehitustööde järelevalvet. Ehitustööde objektijuht oli G. Voinitši kinnitusel I. Toming ning seletuse andja ei teadnud, et objektil oleksid töid teostanud teised äriühingud, kuid alltöövõtu kasutamist ei pidanud ta ka kontrollima (II kd, tl 132). Ka Läänemere 2 ehitustööde päevikust (I kd, tl 218-222) ei nähtu, et Lodiko OÜ oleks tööde teostamisel kasutanud alltöövõtjat. Maksuotsuses on seejuures välja toodud, et Lodiko OÜ ehituspäevikud ja muud vajalikud ehitusdokumendid olid korrektselt vormistatud, kuid nende objektide kohta koostatud ehituspäevikutes, kus OÜ DBIG väidetavalt töid teostas, puuduvad märkmed alltöövõtjate kasutamise kohta, kõigil dokumentidel on töö teostajaks märgitud Lodiko OÜ ise. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta mõne objekti kohta kandis 7
(11)ehituspäevikusse ja kaetud tööde aktidesse ebaõigeid andmeid. EhS § 31 lg 1 kohaselt peab ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerima ehitamist tegelikult teostav isik.
  1. KÜ Pae 55 juhatuse liige Tamara Petrova selgitas maksuhaldurile ehitusobjekti Pae 55 kohta, et katusel töötas 3-4 inimest. Maksuhalduri näidatud fotodelt tundis ta ära I. Tominga ja N. P., M. Salumetsa ega tema venda T. Petrova katusel ei näinud. Ehitusobjekti töödejuht oli T. Petrova arvates I. Toming (II kd, tl 51 ja 118 ning maksuotsuse lk 23). Kui Pae 55 katusetöid tegid tõepoolest 3-4 inimest, kellest kaks olid Lodiko OÜ töötajad, kusjuures OÜ DBIG töötajaid (M. Salumetsa ja tema venda) T. Petrova objektil ei näinud, on kaheldav, et Lodiko OÜ kasutas sellel objektil alltöövõttu. Ka Pae 55 tööde kohta koostatud kaetud tööde aktidelt ei nähtu Lodiko OÜ poolset alltöövõtja kasutamist, sest vastav allkirja lahter on tühi (I kd, tl 176-177) ning ka ehitustööde päevik (I kd, tl 195-205) ei kajasta alltöövõtu kasutamist. Ehituspäeviku järgi on töid teostanud töödejuhataja ja 2-3 ehitustöölist, mis klapib T. Petrova seletusega. Ehitusjärelevalvet teostanud A. K. selgitas maksuhaldurile, et ehitustöid juhtis I. Toming ja tema koostas ka ehituspäevikud (II kd, tl 126). Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta kandis selle objekti kohta ehituspäevikusse ja kaetud tööde aktidesse ebaõigeid andmeid, kui ta tõepoolest kasutas alltöövõtjana OÜ-d DBIG.
  2. KÜ Läänemere 17 juhatuse esimees Sergei Balahnitšov selgitas maksuhaldurile Läänemere 17 objektiga seonduvalt, et alltöövõtjate kasutamist ei olnud Lodiko OÜ-ga kokku lepitud. Maksuhalduri näidatud fotodelt tundis ta ära O. L., I. L. ja S.T. (st kolm Lodiko OÜ töötajat) ning kinnitas, et M. Salumetsa ega tema venda ta ehitusobjektil näinud ei ole. S. Balahnitšovi arvates töötasid katusel kogu aja samad isikud ning töödejuhatajaks oli I. Toming (II kd, tl 55 ja 129, maksuotsuse lk 25). Seega mäletab S. Balahnitšov küllalt täpselt, kes katusel töid tegid, kuid M. Salumetsa ega tema venda nende hulgas ei olnud. Kaetud tööde aktidele on alla kirjutanud üksnes I. Toming ja tellija/järelevalve esindaja Kaido Müürsepp; alltöövõtja lahtrid on tühjad (I kd, tl 213-214). Läänemere 17 objektil omanikujärelevalve teenust osutanud Kaido Müürsepp kinnitas, et töödejuhataja objektil oli I. Toming (II kd, tl 128). Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta kandis selle objekti kohta kaetud tööde aktidesse ebaõigeid andmeid, kui ta tõepoolest kasutas alltöövõtjana OÜ-d DBIG.
  3. Linnamäe 79 objekti kohta seletusi andnud G. N. selgitas maksuhaldurile, et käis tööde teostamist pidevalt vaatamas; objektil töötas 2-3 inimest ja töödejuht oli I. Toming. Fotodelt tundis ära I. Tominga, O. L. ja S. T. kui katusel töid teinud isikud; need isikud tegid G. N. kinnitusel kõik ehitustööd. M. Salumetsa ega tema venda katusel töid tegemas ei näinud. Ehitusobjektile võõraid ei lubatud ja peale omanikujärelevalve teostaja võõraid ka ei käinud (II kd, tl 44 ja 123, maksuotsuse lk 26). Seega mäletab G. N. küllalt täpselt, kes katusel töid tegid, kuid M. Salumetsa ega tema venda nende hulgas ei olnud. Kaetud tööde aktidest ja ehituspäevikust ei nähtu samuti alltöövõtu kasutamist Lodiko OÜ poolt, tööde juhatajaks on märgitud I. Toming; ehitustöölisi oli ehituspäeviku kohaselt kolm inimest (I kd, tl 230-236). Linnamäe 79 objektil omanikujärelevalvet teostanud V. A. selgitas, et tema suhtles üksnes I. Tomingaga, kes oli objektil töödejuht ja koostas ka ehituspäevikud ja kaetud tööde aktid. V. A. märkis, et kui Lodiko OÜ kasutas alltöövõttu, oleks seda pidanud ehituspäevikus ka märkima, kuid see ei olnud otseselt omanikujärelevalve kontrolli objektiks (II kd, tl 127). Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta kandis selle objekti kohta ehituspäevikusse ja kaetud tööde aktidesse ebaõigeid andmeid, kui ta tõepoolest kasutas alltöövõtjana OÜ-d DBIG.
  4. Talbek OÜ juhatuse liige Talip Beknazarov selgitas maksuhaldurile Marati 5 ehitusobjekti kohta, et ehitustööde juht oli I. Toming. T. Beknazarov kontrollis tööde vaheetappe ja võttis vastu ka lõpliku töö. Objektil töötas 4-5 inimest (II kd, tl 49). Maksuhalduri näidatud fotodelt 8
(11)tundis seletusi andnud isik ära lisaks I. Tomingale veel N. P. ja S. T. ning oli katusel töötamas näinud veel O. L. ja I. L. Mati Salumetsa ta katusel töötamas ei näinud (vt maksuotsuse lk 23). Seega ka T. Beknazarov mäletas hästi objektil töötanud isikuid ning nende hulka kuulusid OÜ Lodiko töötajad, kuid mitte M. Salumets või teised OÜ DBIG töötajad.
  1. KÜ Õismäe 91 juhatuse liige Jaak Põllu on ehitusobjektide Õismäe 91 ja Õismäe 93 kohta väitnud, et teostas objektidel ehitusjärelevalvet ja viibis katusel sageli. Katusel töötas 4-5 inimest, kelle nimed ei ole talle teada. Fotodelt tundis J. Põllu ära vaid I. Tominga, kes oli tema arvamuse kohaselt ka ehitustööde juht. J. Põllu väitis, et tööd teinud isikute koosseis oli tööde tegemise ajal sama ning kinnitas, et alltöövõtu kasutamisest Lodiko OÜ-ga juttu ei olnud ning võõraid isikuid ta objektil ei näinud (II kd, tl 45 ja 124). KÜ Õismäe 93 juhatuse liige Aleknavicius Ketutis selgitas samuti, et suhtes ehitustöödega seonduvalt üksnes I. Tomingaga, kes oli tema arvates ehitustööde juht; ehitusobjektil võõraid isikuid tema teada ei viibinud (II kd, tl 50). KÜ Paekaare 8 juhatuse liige Olesja Tero ei osanud maksuhaldurile Paekaare 8 katusetööde kohta täpsemaid selgitusi anda, fotodelt tundis ära N.P. (II tl 56 ja 133, maksuotsuse lk 24). KÜ Anni 8 omaniku remonditööde kontrolli teostanud isik J. S. selgitas Anni 8 ehitusobjektiga seonduvalt, et nägi töid teostamas 4-5 inimest ning fotodelt tundis ära üksnes I. Tominga. J. S. väitel ei olnud katusele juurdepääs võõrastele piiratud ja Lodiko OÜ-l ei olnud alltöövõtu kasutamine keelatud (II kd, tl 52-117). OÜ LinnaServis juhatuse liige Andrei Kukunja selgitas maksuhaldurile Kopli 70A tootmishoone kohta, et peatöövõtja sellel objektil oli OÜ LinnaServis ning alltöövõtja Lodiko OÜ. Selles ei olnud kokku lepitud, kas Lodiko OÜ võis kasutada alltöövõtjaid ja kes tegelikult objektil tööd tegi. Maksuhalduri näidatud fotodelt tundis ära I. Tominga (II kd, tl 58, maksuotsuse lk 27). Kohtu arvates saab neist seletustest järeldada, et vaidlusalustel objektidel juhtis ehitustöid I. Toming ja ühel objektil viibis ka Lodiko OÜ töötaja N. P., kuid seletused ei anna teavet selle kohta, kes peale eespool nimetatud veel katusetöid tegid. Seetõttu leiab kohus, et nende seletuste põhjal tehingute tegeliku toimumise kohta järeldusi teha ei saa ning lähtuda tuleb muudest maksuhalduri kogutud tõenditest (vt käesoleva otsuse p 10-13).
  2. Kaebaja leiab, et kolmandate isikute maksumenetluses antud seletused ei saa olla usaldusväärsed põhjusel, et kontrollitav periood oli ca 3 aastat enne ütluste andmist. Kohus on seisukohal, et eespool viidatud seletusi ei saa kõrvale jätta pelgalt sündmuse toimumise ja selle kohta seletuse andmise vahele jäänud ajavahemiku tõttu. Inimesed võivad ka kolme aasta taguseid sündmusi üsna täpselt mäletada, eriti kui tegemist ei ole igapäevase sündmusega (nt korteriühistu juhatuse liikme jaoks elamu katuse parandamine või soojustamine). Seletuse saaks kõrvale jätta juhul, kui kaebaja põhistaks, millised asjaolud annavad alust kahelda konkreetse isiku seletuste usaldusväärsuses (nt isiklik seotus mõne menetlusosalisega, isiklik huvitatus asjast, võimetus olukorda adekvaatselt tajuda vms). Kohus rõhutab ka, et maksuhaldur on tuginenud maksumenetluses tuvastatud asjaoludele ja neid kinnitavatele tõenditele kogumis ega ole rajanud maksotsust üksnes kolmandate isikute seletusele. Seetõttu ei oma määravat tähtsust, et kõik seletusi andnud isikud ei suutnud täpselt meenutada ehitustöödega seonduvaid asjaolusid. Kohus on eespool täiendavalt analüüsinud, millised kolmandate isikute seletused on järelduste tegemiseks piisavalt täpsed ning millised mitte.
  3. Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 5 teinud veel mitmeid järeldusi, mis maksuhalduri arvates kinnitavad tehingute mittetoimumist. Kohtu arvates puudub vajadus neid kõiki analüüsida, sest käesoleva otsuse punktides 10-22 tuvastatud asjaolud on piisavad järeldamaks, Lodiko OÜ ei ole OÜ-lt DBIG viimase arvetel märgitud teenuseid tegelikult saanud, vaid Lodiko OÜ on OÜ DBIG arvel näidatud ehitustööd ise teinud. Vastuseks kaebusele märgib kohus veel, et Lodiko OÜ töötajate miinimumpalk või asjaolu, et I. Toming ei nimetanud OÜ-d 9
(11)DBIG oma põhipartnerite hulgas, ei ole eraldivõetuna maksu määramise aluseks ning isegi kui need maksuotsuse põhjendused kõrvale jätta, ei muudaks see kohtu eespool toodud järeldusi.
  1. Kui isiku esindaja teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh arvete fiktiivsusest, kuid kajastas neid arveid oma maksudeklaratsioonis siiski maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses (Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-73-10, p 15). Maksupettuses osalemine saab oma olemuselt olla ainult tahtlik tegevus. Kohus nõustub maksuhalduriga, et eespool tuvastatud asjaolusid arvestades teadis Lodiko OÜ seaduslik esindaja I. Toming, et arvel märgitud isik ei ole tegelikult töid teostanud. I. Toming on alla kirjutanud kõik OÜ-ga DBIG sõlmitud lepingud ja üleandmisvastuvõtmisaktid ning viibis ise ka kõigil ehitusobjektidel, seega pidi tal olema selge arusaamine sellest, kes töid tegelikult teostas. Kohus on eespool selgitanud, et maksuhaldur ei pea praeguses asjas tõendama kõiki ostja poolt maksupettuse toimepanemisega seonduva tegevuse faktilisi asjaolusid, nt seda, kas ja millisel viisil on OÜ-le DBIG tasutud ja seejärel kohe sularahas väljavõetud summad Lodiko OÜ-ni tagasi jõudnud. Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
  2. TuMS § 51 lg 1 järgi maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48-
  3. TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu § 51 lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuigi tulumaksuarvestuses kehtivad lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses, peab ka tulumaksuarvestuses kuludokument võimaldama tuvastada tehingu toimumise sellel näidatud poolte vahel. Kohus on eespool nõustunud maksuotsuses tuvastatuga, et Lodiko OÜ tegi OÜ-le DBIG väljamakseid arvete alusel, mille alusel ei ole tegelikult kaupa või teenust soetatud, ja kaebaja oli teadlik arvete fiktiivsusest. Maksuotsuses on kindlaks tehtud kaebaja osalemine maksupettuses, mis saab toimuda ainult tahtlikult. Seega tuleb OÜ-le DBIG tehtud väljamakseid lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, millelt tuleb tasuda tulumaksu.
  4. Kuna maksuotsus on vajalikul määral motiveeritud nii käibe- kui tulumaksu määramist puudutavas osas ning kaebuse esitaja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et maksusumma on määratud valesti, tuleb Lodiko OÜ kaebus jätta rahuldamata. 28.

§ 92

sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda. 10

(11)Monika Laatsit 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.