B Nord A/S kanda. Määruse kohaselt peab võlausaldaja
lg 1 järgi pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Maksejõuetuse põhistamisel tugineb võlausaldaja
Võlausaldaja on teinud võlgnikule pankrotihoiatuse 24.05.2011 ja see on edastatud võlgnikule. Nimetatud asjaolu ei ole võlgnik vaidlustanud. Võlgnik ei ole pärast pankrotihoiatuse saamist täitnud oma kohustust 10 päeva jooksul. Samuti tugineb võlausaldaja Krediidiinfo andmetele, täitemenetluse toimumisele ning asjaolule, et võlgnikul puudub registrisse kantud vara. Kohus leidis, et ainuüksi ülaltoodud asjaoludele tuginedes ei ole võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetust. Võlgnik on kinnitanud, et tal on olemas sissetulek. Asjaolu, et tal puudub registrisse kantud vara, ei kinnita tema maksejõuetust. Võlgniku suhtes on hiljuti edukalt läbi viidud 2 täitemenetlus, mis viitab sellele, et ta on maksevõimeline. Võlgniku võimetus tasuda võlausaldaja nõuet korraga ei viita maksejõuetusele. Võlausaldaja väide, et võlgnik ei ole esitanud tõendeid oma maksevõime tõendamiseks, on põhjendamatu, sest tõendamiskoormis on võlausaldajal, kes vastavalt
lg-le 1 peab põhistama võlgniku maksejõuetuse.
lg 3 p 4 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Kuna kohus ei nimeta ajutist haldurit, tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas
B Nord A/S, kes tegutseb läbi Bank DnB Nord A/S Eesti filiaali, esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. septembri 2011 määruse tühistamist ning pankrotiavalduse rahuldamist ja menetluskulude E. Altini kanda jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohtu otsus seaduslik ja põhjendatud vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 ja § 442 lg-le 8, sest sellest ei selgu, mis asjaoludest lähtuvalt on võlgniku maksejõuetus põhistamata. Kohus ei ole viidanud ühelegi õigusnormile ega tõendile, millest nähtuks, et võlgniku vastuväited nõudele oleks õiguslikult põhjendatud ning võlgnik ei esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis on õigusnormi kohaldamise eelduseks. Kohus, teostades ajutise halduri määramise diskretsiooni
lg 3 p 4 alusel, peab kaitsma võlausaldaja(te) huve mõistlikul viisil, piisavalt põhjendades, miks menetlusosaliste esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Samuti peab kohus kontrollima, kas võlgniku vastuväited on põhjendatud ning kas neil on õiguslik alus; 2) on võlgnik maksejõuetu, kuna tema kohustused ületavad varasid. Võlgnik on ka ise kohtuistungil avaldanud, et pankrotimenetlus on üks lahendus. Seega võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja tegemist on võlgniku püsiva maksejõuetusega
Võlausaldaja on esitatud kõik tõendid, mis on võlausaldajale võlgniku varalise olukorra kirjeldamiseks kättesaadavad. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid oma väidete tõendamiseks. Võlgniku väide, et AS Krediidiinfo poolt peetavas maksehäireteregistris toodud võlgnevused on tema poolt tasutud, on paljasõnaline. Maksehäireteregistris märgitakse maksehäired lõpetatuks hiljemalt 7 päeva jooksul pärast võlgnevuse tasumist. 03.08.2011 maksehäireteregistri väljavõttest on näha, et võlgnikul on kaks lõpetamata maksehäiret pangandussektoris (summades 3200-12 800 eurot ja üle 64 000 euro). Võlgnik ei ole dokumentaalselt tõendanud oma selgitusi istungil, et aprillis-mais 2011 toimus AS Swedbank nõuete sissenõudmine täitemenetluse korras ja need on AS Swedbank maksehäired, mis on AS Swedbank poolt siiani lõpetamata. 31.08.2011 on võlgnik võlausaldajale e-kirja teel kinnitanud, et talle teadaolevalt on need kaks lõpetamata nõuet AS Swedbank nõuded, mille suhtes ei ole võlgnikule väidetavalt AS Swedbank nõuet üldse esitanud. Seega on võlgnik avaldanud kohtule teadlikult valeinformatsiooni, püüdes näidata oma maksekohustusi väiksemas ulatuses kui need tegelikult on. Maksehäireteregistri väljatrükilt nähtub, et 24.05.2011 on lõpetatud üks maksehäire pangandussektoris summas üle 64 000 euro, mis võib olla AS Swedbank nõude rahuldamise tulemusel lõpetatud. Võlausaldaja on püüdnud leida võlgnikuga kokkulepet nõude täitmise suhtes, pakkudes võimalust tasuda nõue kuni 3-aastase maksegraafiku alusel, millist ettepanekut võlgnik ei aktsepteerinud. Sellest tulenevalt on võlgnik tõendanud enda maksevõimetust ka võlgnevuse ajatamisel 3-aastase maksegraafiku ulatusse. Võlgniku ettepanek on olnud võlgnevuse ajatamine igakuiste maksetena 150 euro ulatuses, millist ettepanekut ei saa pidada 3 mõistlikuks, kuivõrd sel juhul kujuneks maksegraafiku perioodiks mitukümmend aastat. Võlgnikul ei ole registrisse kantud vara, mille arvelt saaks kohustusi täita. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. E. Altin vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja kohtukulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruses täidetud kõik TsMS § 442 lg 8 nõuded: kohus on tuvastanud asjaolud, uurinud tõendeid ja teinud neist järeldused. Kohtu mõttekäik, kuidas ta kohaldatavate seadusteni on jõudnud, on lahendist selgelt jälgitav. Kohus ei pea pankrotiavalduse menetlemisel kaitsma mitte üksnes võlausaldajate huve, vaid poolte võrdsuse printsiibist lähtuvalt ka võlgniku huve. Võlausaldaja nõue on tõendamata ja kogu võlausaldaja käitumine on olnud suunatud võlgniku survestamisele. Isiku, eriti füüsilise isiku suhtes pankrotimenetluse alustamine on ränk sekkumine tema privaatsusesse ja majandustegevusse. Vastava menetluse alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud ning kaalutletud; 2) ei ole võlausaldaja põhistanud E. Altini maksejõuetust vastavalt
MS § 230 lg-le 1. Võlgnik ei pea tõendama, et talle teadaolevalt ei ole tema vastu kolmandatel isikutel nõudeid – märgitu näol on tegemist ka negatiivse asjaolu tõendamisega, mida ei saa üldse poolelt eeldada. AS Krediidiinfo ei kontrolli maksehäireteregistrisse sisestatud andmete õigsust ning seega ei saa eeldada, et andmed on õiged. Isikul ei ole kohustust lugeda maksehäireteregistrit ja mh tema enda kohta avaldatud andmetele ta ilma lepinguta juurde ei pääsegi. E. Altin avaldas arvamust, et need andmed võivad olla seotud Kaasiku kinnistu müügiga AS Swedbank kasuks ja laenuga seotud nõuded on kinnistu müügiga kustutatud. Pärast 2011 mais toimunud Kaasiku kinnistu müüki AS Swedbank nõuete rahuldamiseks ei ole E. Altinile keegi nõudeid esitanud. Kohus on õigesti märkinud, et asjaolu, mille kohaselt ei kuulu isikule registrisse kantud vara, ei kinnita tema maksejõuetust. Isiku maksejõuetuse põhistamiseks peavad tema kohustused ületama varasid. Kuna võlausaldaja ei ole tõendanud, et tal oleks konkreetne ja selge nõue E. Altini vastu ning et kellelgi teisel oleks konkreetne ja selge nõue E. Altini vastu, siis ei pea E. Altin tõendama, millised varad talle kuuluvad. E. Altin saab hakkama kõigi jooksvate kulude katmisega ning lisaks jääb tal üle vähemalt 150 eurot kuus. Võlausaldaja on teinud kokkuleppeks ainult ühe pakkumise – maksta 350 eurot kuus. E. Altinilt nõutakse OÜ Runso (kustutatud) võla tasumist, mis isegi juhul, kui see oleks õigustatud, on eraisikule tasumiseks ühe või kahekordse maksena ilmselgelt suur summa. Samas pikemas perspektiivis ei ole 12 985,80 eurot põhiosa, 2982,39 eurot intressi ja 3498,77 eurot viivist summad, mille tasumist ei saaks eraisikult mõistliku aja jooksul eeldada. Igal juhul on vaieldav viivise suurus, kuna kohus võib alati viivist vähendada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Vastav vaidlus kuuluks lahendamisele pankrotimenetluse väliselt. Võlausaldaja väidab, et E. Altin on tunnistanud oma maksejõuetust kohtuistungil esitatud lausega „Pankrotimenetlus on ka üks lahendus“. Vastav lause on kontekstist välja rebitud ning samas lõigus on ka lause „ma ei tunnista võlga“; 3) ei ole võlausaldaja tõendanud nõude olemasolu vastavalt
Käenduslepinguga nr 16/08S33 võttis E. Altin kohustuse käendada OÜ Runso (kustutatud) ja võlausaldaja vahel 07.03.2007 sõlmitud laenulepingust nr 19/07K33 tulenevaid kohustusi. Võlausaldaja ei ole toonud esile, et tal oleks nõudeid 07.03.2007 laenulepingu nr 19/07K33 alusel. Võlausaldaja väitel on ta andnud OÜ-le Runso (kustutatud) laenu 07.03.2008 laenulepingu nr 19/08K33 alusel, mille osas käenduslepingut sõlmitud ei ole. Võlausaldaja ei ole tõendanud oma nõude olemasolu ka laenulepingu nr 19/08K33 alusel: puuduvad laenu 4 ülekandmist ja tasumist tõendavad dokumendid, samuti täitemenetluses saadud summade tasumist kinnitavad dokumendid, st võlausaldaja ei ole esitanud mitte ühtegi dokumenti, millest nähtuks, kuidas väidetav põhivõlgnevus on kujunenud. Samuti ei ole esitatud arvutust, kuidas on kujunenud intressinõue ja viivisenõue. Kui võlausaldajal siiski oleks nõuded E. Altini vastu 07.03.2007 laenulepingu nr 19/07K33 järgi, siis on ta vastava nõudeõiguse kaotanud VÕS § 146 lg 3 alusel, kuna võlausaldaja ei teatanud E. Altinile koheselt oma nõudest, kui OÜ Runso (kustutatud) pankrot välja kuulutati, vastavalt VÕS § 146 lg-le
lg-le 1 võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema sellele, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja saatnud võlgnikule 24.05.2011 pankrotihoiatuse ning võlgnik on selle kätte saanud (t.l 22-23). Seega on võlausaldaja
lg 2 p 1 järgi põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning maakohtul puudus alus
Pankrotimenetluse algatamise staadiumis ei kontrollita võlgniku maksevõimet ning seetõttu on asjakohatud maakohtu viited võlgniku võimalikule maksevõimelisusele. Võlausaldaja on oma nõuet tõendanud ning võlgniku vastuväited nõudele ei ole sellised, mis annaksid aluse kohaldada
Seetõttu peab maakohus otsustama ajutise halduri nimetamise.
Viivi Tomson Andra Pärsimägi 5 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.