Obsah (6)

§ 191§ 186§ 124§ 181§ 185§ 3401

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-07-35072 Tsiviilasi Elmar Musta

§ 191

lg-s 1 nimetatud riigiasutusel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruse punkte 2 ja 3 ei saa vaidlustada. ASJAOLUD

1. Hillar Must esitas 27.12.2011 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 24.11.2011 otsuse peale. H. Must on esitanud ka taotluse anda apellandile apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, vabastades ta apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest. 31.01.2012 esitatud teatises taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta on märgitud, et taotlejal ei ole töökohta ega perekonnaliikmeid ning tal puudub nii igasugune vara kui ka sissetulek, sh ei ole tal teatise kohaselt pangakontosid, samuti puuduvad taotlejal teatise kohaselt ka igasugused vältimatud püsikulutused. Kohustustest on taotleja märkinud võlgnevuse Swedbanki ees 400 000 eurot ja Bigbanki ees 60 000 eurot, milliseid võlgnevused on antud kohtutäituri kätte.
2. Tartu Ringkonnakohus andis 06.02.2012 e-kirjaga apellandile tähtaja kuni 16.02.2012 esitatud majandusliku seisundi teatises toodud asjaolude selgitamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus märkis kirjas, et esitatud teatises on apellant deklareerinud, et tal puudub igasugune sissetulek, igasugune vara, pangakontod ning samuti puuduvad ka igasugused väljaminekud, s.o vältimatud kulud eluasemele, toidule jms. Ringkonnakohus ei pidanud eeltoodut usutavaks ning andis tähtaja, selgitamaks ringkonnakohtule, millistest vahenditest menetlusabi taotleja oma igakuised vältimatud kulud katab. Samuti, kontrollides menetlusabi taotleja majanduslikku seisundit avalikest registritest, nähtus, et apellant on AS-le DNB Liising kuuluva sõiduki Peugeot Partner (XXXXXX , ehitusaasta 2007) vastutav kasutaja, millest võib järeldada apellandi poolt liisingulepingu alusel kohustuste täitmist. Ringkonnakohus tegi apellandile ettepaneku selgitada ringkonnakohtule ka viidatud liisinguautoga seonduvaid asjaolusid, st millistes summades igakuiselt ja milliste vahendite arvel täidab apellant liisingulepingut. Arvestades, et apellant on esitatud teatises märkinud kohustustena laenukohustused Swedbanki ja Bigbanki ees, ei pidanud ringkonnakohus usutavaks ka taotlejal pangakontode puudumist ning tegi ettepaneku esitada ringkonnakohtule kõigi oma pangakontode väljavõtted viimase kolme kuu kohta. Ringkonnakohus juhtis menetlusabi taotleja tähelepanu

§ 186

lg-le 6, mis sätestab, et kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma 2 isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud. 21.02.2012 e-kirjaga pikendas ringkonnakohus antud tähtaega kuni 29.02.

1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et H. Mustale menetlusabi andmine ning tema vabastamine riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel Tartu Maakohtu 24.11.2011 otsuse peale ei ole põhjendatud.
3. H. Musta esitatud apellatsioonkaebuse hinnaks on 22 383 eurot, millelt tuleb

§ 124

lg 1 ja § 137 lg 1 ning riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja Lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 2556,46 eurot. 5.

§ 181

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 186

lg 1 järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

§ 185

lg 2 sätestab, et menetlusabi taotlusele lisab taotleja allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad.

§ 186

lg 5 alusel võib kohus menetlusabi taotlejalt nõuda esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist või nõuda teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Järelepärimisele tuleb vastata kohtu määratud tähtaja jooksul.

§ 186

lg 6 sätestab, et kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud.

1. Ringkonnakohus on andnud apellandile 06.02.2012 e-kirjaga tähtaja kuni 16.02.2012 esitatud majandusliku seisundi teatises toodud asjaolude selgitamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. 21.02.2012 e-kirjaga pikendas ringkonnakohus antud tähtaega kuni 29.02.
2. H. Musta esindaja on e-kirjade kättesaamise kohta saatnud kohtule kinnituse. Apellant ringkonnakohtu

§ 186

lg 5 alusel esitatud nõudele ei vastanud ning nõutud selgitusi ja dokumente kohtule ei esitanud. Kuna apellant ei ole esitanud ringkonnakohtule

§ 186

lg-st 1 tulenevalt menetlusabi taotluse lahendamiseks vajalikke andmeid ja põhistusi oma majandusliku seisundi kohta, ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata apellandi majanduslikku seisundit, s.o hinnata, kas asjas esineb alus apellandile riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmiseks, ning taotlus tuleb jätta

§ 186lg 6 alusel rahuldamata.

Ringkonnakohus on 06.02.2012 e-kirjas menetlusabi taotlejat teavitanud

§ 186lg-s 6 sätestatust.

7. Kuna apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv, tuleb apellatsioonkaebus jätta käiguta ning anda apellandile võimalus puuduse kõrvaldamiseks ja riigilõivu 2556,46 eurot tasumiseks. 3 Apellandil tuleb määratud tähtpäevaks Tartu Ringkonnakohtule teatada riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või esitada tasumist tõendav dokument, millel on näidatud kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 3401

lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Lõike 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Andra Pärsimägi Viivi Tomson 4 Üllar Roostoja