← Eesti

3-11-2071/12

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene

  1. aprill 2012, Tartu 3-11-2071 Nikolai Lilitškini kaebus kohtuniku ja prokuröri poolt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
  2. septembri
  3. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus muutmata ja Tartu Halduskohtu
  4. septembri
  5. a määruse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Nikolai Lilitškin esitas
  7. augustil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse talle ebaõiglase vahistamise ja süüdimõistmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt rikkusid Tartu Maakohtu kohtunik E. Muts ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör K. Tamm kriminaalasjade nr 1-09-12763 ja 1-10-1282 menetlemisel N. Lilitškini õigusi ja tekitasid talle alusetu vahistamisega ning valelike süüdistustega kahju.
  8. Tartu Halduskohtu
  9. septembri
  10. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt puuduvad N. Lilitškini kaebusel eduväljavaated. Käesoleval juhul ei ole täidetud riigivastutuse seaduses ettenähtud tingimused kohtuniku või prokuröri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kui kaebaja ei olnud rahul kriminaalmenetluse käiguga, tehtavate kohtulahenditega, või kui kaebaja leiab, et on vääralt kohaldatud materiaalõiguse norme ja eksitud tõendite hindamisel, oli kaebajal õigus ja võimalus kohtuasjas tehtud lahendite vaidlustamisel need asjaolud välja tuua. Ka ei nähtu N. Lilitškini poolt kaebuses toodud väidetest ja selgitustest, et talle oleks kahju põhjustatud kohtuniku või prokuröri õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  11. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
  12. septembri
  13. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt moonutas halduskohus N. Lilitškini kaebuse sisu. N. Lilitškinil puudus võimalus vaidlustada kriminaalasja menetluses tehtud vigu, materiaalõiguse normide valesti kohaldamist ning tõendite valet hindamist kohtumenetluses, sest ta viibis alates
  14. oktoobrist 2009 ilma õigusliku aluseta Tartu Vanglas ööpäevaringselt lukustatud kambris. N. Lilitškin jäeti ilma põhiseaduslikust õigusest olla oma kohtuasja arutamise juures. Alates
  15. augustist 2009 kuni praeguse ajani piinatakse N. Lilitškinit Tartu Vanglas näljutamise ja külmaga. Halduskohus on rikkunud ÜRO kodaniku-ja poliitiliste õiguste pakti, jättes käsitlemata selles sisalduvad N. Lilitškini õigusi kaitsevad sätted. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  16. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  17. Halduskohus ei ole määruse tegemisel kohaldanud asjakohaseid norme. Nähtuvalt kaebusest soovib kaebaja kahju hüvitamist seonduvalt sellega, et
  18. oktoobril 2009 toimunud maakohtu istungil kriminaalasjas nr 1-09-12673 jäeti kaebaja vahistamismäärus muutmata. Halduskohus leidis, et kohaldamisele kuulub riigivastutuse seaduse §-s 15 sätestatud regulatsioon õigusemõistmisel tekitatud kahju kohta, ja luges kaebuse perspektiivituks põhjusel, et tuvastatud pole kohtuniku kuritegu ning samuti pole Euroopa Inimõiguste Kohus rahuldanud kaebaja individuaalkaebust. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu seisukohtadest asjas 3-3-1-69-09 (p 74) leiab ringkonnakohus, et riigivastutuse seaduse § 15 ei ole niisuguses küsimuses asjakohaseks regulatsiooniks. Nimelt on Riigikohtu üldkogu leidnud, et kui soovitakse kahju hüvitamist seetõttu, et kohtueelses kriminaalmenetluses kohaldati kohtuniku loal tõkendit vahi all pidamine, siis ei kuulu kohaldamisele riigivastutuse seaduse § 15 lg 1, sest see säte reguleerib üksnes kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamist, mitte kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist (RKÜKo 3-3-1-69-09, p 74). Ringkonnakohtu hinnangul on see seisukoht kohaldatav ka käesolevas asjas.
  19. See halduskohtu eksimus ei ole siiski määruskaebuse rahuldamise aluseks. Tartu Maakohtu
  20. mai
  21. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-1282 mõisteti seni vahi all viibinud N. Lilitškin kriminaalasjas süüdi ning määrati talle karistuseks üheksa aastat neli kuud ja kuusteist päeva vangistust. Sealjuures arvati N. Lilitškini poolt alates
  22. augustist 2009 eelvangistuses viibitud aeg kuni kohtuotsuse tegemiseni karistusaja hulka ja vangistuse kandmise alguseks loeti
  23. august
  24. See kohtuotsus on jõustunud. Seega tuleb käesoleval hetkel lugeda N. Lilitškini poolt vahi all oldud aeg tagasiulatuvalt vangistuses viibimise ajaks. Ringkonnakohus ei näe võimalust, et olukorras, kus vahi all viibimine on loetud jõustunud kohtuotsusega määratud vangistusaja hulka, oleks isiku vahi all hoidmine võinud põhjustada talle hüvitamisele kuuluvat kahju. N. Lilitškin ei ole osundanud ühelegi asjaolule, mis võiksid viidata sellele, et vangistusaja algus
  25. augustil 2009 (mis hõlmas ka vahistamise pikendamise
  26. oktoobril 2009) tõi talle kaasa mittevaralise kahju riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 mõttes, samas kui vangistuse algus alles
  27. mail 2010, st maakohtu otsuse tegemise ajast, ei oleks talle sellist mittevaralist kahju kaasa toonud. Neid asjaolusid ei näe ka ringkonnakohus. 2
  28. Neil põhjustel leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õigesti kaebuse lõppkokkuvõttes perspektiivituks lugenud ja läbivaatamatult tagastanud. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, asendades määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
  29. Kaebaja väited Tartu Vangla õigusvastase tegevuse kohta (näljutamise ja külmaga piinamine) jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Neid toiminguid ei olnud vaidlustatud esialgses kaebuses ning selliselt ei saa apellatsioonimenetluses kaebuse eset laiendada (HKMS § 182 lg 3). Agu Timmi Maili Lokk 3 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.