MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 18. mai 2012, Tartu 3-11-2432 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevusele seoses haldusasjas nr 3-10-2182 tehtud kohtuotsuse täitmisega Tartu Halduskohtu 14. novembri 2011. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. novembri 2011. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Juri Kolesnikov esitas 12. oktoobril 2011 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles leidis, et Tartu Vangla ei ole kohaselt täitnud Tartu Halduskohtu otsust haldusasjas nr 3-10-2182, mille resolutsioonis kohustati Tartu Vanglat asendama J. Kolesnikovile müüdud televiisor BEKO lepingutingimusele vastava televiisoriga või hüvitama selle väärtus. Pöördumise kohaselt taotles J. Kolesnikov pärast haldusasjas nr 3-10-2182 otsuse tegemist vanglalt, et talle toodaks teleri asemel teine televiisor ning kui vangla tagastab J. Kolesnikovile raha, siis soovib ta kogu raha kulutada vangla poes. Vana televiisori on J. Kolesnikov valmis ära andma siis, kui vangla on talle toonud uue teleri või kui J. Kolesnikov on teleri hüvitamise raha vangla poes ära kulutanud. Vangla aga võttis J. Kolesnikovilt televiisori ära ning temalt võeti ka võimalus osta televiisori eest määratud hüvitise eest muud kaupa. Vanglal puudus õigus kanda hüvitise summa kohtutäiturile. J. Kolesnikov esitas vanglale asjas mitu vaiet, kuid vangla vaideid ei rahuldanud ja andis neile ebaseaduslikud vastused. Pöördumises esitas J. Kolesnikov järgmised nõuded:
- a)Tunnistada vangla süüdi kohtuotsuse mittetäitmises ja määrata vanglale rahatrahv.
- b)Tunnistada õigusvastaseks J. Kolesnikovilt teleri äravõtmine ning see, et J. Kolesnikovilt võeti võimalus kasutada teleri eest makstud raha vangla kaupluses.
- c)Tunnistada õigusvastaseks vangla poolt J. Kolesnikovi raha kandmine kohtutäiturile.
- d)Tunnistada õigusvastaseks, et vangla ei asendanud J. Kolesnikovilt äravõetud telerit teise teleriga.
- e)Kohustada vanglat tagastama J. Kolesnikovile kogu raha kasutamiseks vangla kaupluses.
- f)Kohustada vanglat tagastama J. Kolesnikovile äravõetud teler või asendada see muu teleriga ajani, mil J. Kolesnikov kogu raha vangla kaupluses ära on kulutanud.
- g)Tunnistada vangla vastused J. Kolesnikovi pöördumistele õigusvastasteks.
- h)Võtta süüdlased vastutusele kelmuses ja teatada sellest prokuratuurile või Justiitsministeeriumile. 2. Tartu Halduskohus käsitles J. Kolesnikovi pöördumist kaebusena ja tagastas 14. novembri 2011. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on J. Kolesnikovi kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kõik J. Kolesnikovi nõuded tulenevad Tartu Vangla tegevusest haldusasjas nr 3-10-2182 tehtud kohtuotsuse täitmisel. Nimetatud kohtuotsusega kohustati Tartu Vanglat asendama J. Kolesnikovile müüdud televiisor Beko lepingutingimustele vastava televiisoriga või hüvitama selle väärtus. Tartu Vangla täitis kohtuotsuse, hüvitades teleri väärtuse. Teleri asendamine ei olnud võimalik. Et kohtutäitur oli arestinud kõik J. Kolesnikovi rahalised nõuded vangla vastu, oli vangla kohustatud kuni nõude rahuldamiseni täiteasjas kandma kõik J. Kolesnikovile võlgnetavad summad kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, mitte J. Kolesnikovi vanglasisesele isikuarvele. Et vangla on samalaadses olukorras raha kandmisel kohtutäituri ametialasele kontole toiminud õiguspäraselt, on leidnud kinnitust mitmetes varasemates kohtulahendites. Kuna kohtuotsus on täidetud, puudub alus Tartu Vangla trahvimiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest. Halduskohus ei ole antud juhul pädev andma hinnangut kohtutäituri toimingutele ja rahalise nõude arestimise aktile. Ka ei ole J. Kolesnikov esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kohtutäituri poolt vanglale täitmiseks saadetud nõude arestimise akt oleks tühistatud. J. Kolesnikovil puudub subjektiivne õigus taotleda vanglaametnike vastutusele võtmist ning halduskohtul puudub pädevus vanglaametnike karistamiseks. J. Kolesnikovil on võimalik esitada kuriteoteade ise politseiasutusele või prokuratuurile. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 14. novembri 2011. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus tagastas J. Kolesnikovi kaebuse ebaõiglaselt. Vangla jättis tahtlikult kohtuotsuse täitmata ja jättis J. Kolesnikovi ilma televiisorist, rahast ja kaubast. J. Kolesnikov ostis 2009. a vangla poest televiisori ja maksis selle eest 2500 krooni, mistõttu on tal õigus saada selle eest uus televiisor või kulutada antud summa vangla poes muude kaupade ostmiseks. Antud juhul on J. Kolesnikovilt selline võimalus ebaõigesti ära võetud.
- b)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et telerit ei saanud asendada, kuna selle asemel taotletud LG 19 on ilma digiboksita monitor ja vangla ei pea seda J. Kolesnikovile võimaldama. Vanglas on kinnipeetavate telerid ühendatud vangla digiboksiga. Ka ostetud teler Beko oli ilma digiboksita. Lisaks oli vanglal võimalik asendada teler Beko teleriga Samsung 19 LCD. Ka ei olnud vanglal haldusasjas nr 3-10-2182 tehtud kohtuotsuse kohaselt õigust J. Kolesnikovilt telerit Beko ära võtta.
- c)Kandes raha J. Kolesnikovi kontole, ei olnud vanglal enam õigust seda mujale üle kanda.
- d)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kohtul ei ole õigust vanglaametnikke karistada ning et J. Kolesnikov peab ise pöörduma politsei või prokuratuuri poole. J. Kolesnikovil ei ole õigust nõuda ametnike karistamist ja seega ei saa ta pöörduda sellega prokuratuuri või politsei 2 poole. Samas on prokuratuur J. Kolesnikovi pöördumistele vastanud, et kohus peab prokuratuuri ilmsiks tulnud rikkumistest teavitama.
- e)Vangla andis kohtule valeütlusi ja varjas kohtu eest tõest informatsiooni. Seetõttu on kohtul õigus võtta vastutusele vangla jurist valeütluste andmise ja andmete varjamise eest. 4. Tartu Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on halduskohus õiguspäraselt jõudnud järeldusele, et esitatud kaebus on perspektiivitu, kuna esitatud kaebustega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. J. Kolesnikovi kaebuse eesmärgiks on saavutada endale meelepärane kohtuotsuse täitmise viis. Lepingutingimustele mittevastava teleri hinna hüvitamisega on Tartu Vangla kohtuotsuse haldusasjas nr 3-10-2182 täitnud ning kohtul ei ole võimalik kohustada vanglat uuesti täitma juba täidetud kohtuotsust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegune haldusasi on analoogiline Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 8. jaanuaril 2009 lahendatud haldusasjaga nr 3-3-1-86-08. Ka selles asjas oli vaidluse all küsimus, kas kohtu poolt kinnipeetava kasuks väljamõistetud summad tuleks tasuda kinnipeetava isikukontole või tulenevalt täitemenetluse seadustiku §-st 111 ja asjaolust, et kohtutäitur on kinnipeetava nõuded arestinud, hoopis kohtutäituri arvele. Selles asjas leidis Riigikohus, et raha kandmine kohtutäiturile on õiguspärane. Ringkonnakohus ei näe praeguses haldusasjas viidatud Riigikohtu poolt lahendatud asjast erinevaid õiguslikke ega faktilisi asjaolusid. Seetõttu tuleb nõustuda, et kaebus käesolevas kaebus on perspektiivitu. 6. Samuti osundab ringkonnakohus, et haldusasjas nr 3-10-2182, kus J. Kolesnikovi kaebus rahuldati, kohustati kohtuotsuse resolutsioonis vanglat asendama J. Kolesnikovile müüdud televiisor lepingutingimusele vastava televiisoriga või hüvitama selle väärtus rahas. Vaidlus asjas seisnes selles, et J. Kolesnikov soovis infolehes kirjeldatut uskudes osta televiisorit, millel on kaks kõlarit, korpusel nupud ja sisseehitatud digiboks, kuid tegelikkuses oli televiisor ühe kõlariga, digiboksita ja nuppudeta korpusel. Süvenemata sellesse, kas niisuguse vaidluse lahendamine oli üldse halduskohtu pädevuses (vrdl nt RKHKo 3-3-1-72-11), on selles vaidluses tehtud kohtuotsuse resolutsiooni täitmisel oluline see, et vanglat kohustati asendama olemasolev televiisor lepingutingimustele vastava televiisoriga, st sellise televiisoriga, mis vastaks kõigile infolehes toodud tingimustele. Tartu Vangla on kirjeldanud, kuidas ta üritas erinevatelt elektroonikaseadmeid müüvatelt ettevõtetelt samasugust televiisorit hankida, kuid ebaõnnestunult. Ringkonnakohus peab vangla selgitusi usutavateks ning nõustub vastustajaga, et infolehes ekslikult toodud kirjeldusele täpselt vastava televiisori kaebajale andmine ei olnud võimalik. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustajaga ka selles, et kaebaja tehtud ettepanekutega, mille järgi ta leppinuks väidetavalt ka lihtsalt 19-tollise monitoriga või ilma digiboksita televiisoriga, ei olnud vanglal võimalik nõustuda, kuna sellisel juhul ei oleks tegemist kohtuotsuse täitmisega selle resolutsioonis näidatud viisil. Teades kaebajat kui isikut, kes pöördub vangla vastu halduskohtusse väga tihti, on mõistetav vangla soovimatus sellise ettepanekuga nõustuda, kuivõrd see võinuks lõppkokkuvõttes vanglale kaasa uute kohtuvaidluste algatamise kaebaja poolt. 3 Lisaks on oluline seegi, et kohtuotsuse resolutsiooniga kohustati vanglat alternatiivseks tegevuseks – lepingutingimustele vastava televiisori asendamiseks või selle väärtuse hüvitamiseks. Kohtuotsuse resolutsioonis ei olnud eelistatuna nimetatud televiisori asendamist ja seega oli juhul, kui mõistlike jõupingutustega polnud televiisori asendamine võimalik, igati õige kaebajale selle väärtuse hüvitamine. 7. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada ka järgmist. Ehkki kaebaja ei ole raha tagastamiseks vangla poolt makstud summat küll ise kätte saanud, on tema varaline olukord siiski selle summa võrra paranenud. Selle summa võrra on vähenenud kaebaja kohustused, mis tulnuks tal lõppkokkuvõttes niikuinii täita. Seega võib lõppkokkuvõttes asuda seisukohale, et kaebaja varaline olukord on paranenud ja seega on hüvitise määramise eesmärk täidetud. 8. Raha tagastamisel kaebajalt televiisori äravõtmine tulenes juba raha tagastamise kui soorituse olemusest. Kahju hüvitamise korral ei tohi isik alusetult rikastuda. Kui kaebajale oleks televiisor alles jäetud, oleks ta alusetult rikastunud, sest siis oleks tal olemas nii televiisor kui ka paranenud varanduslik olukord selle ostusumma võrra varaliste kohustuste vähenemise tõttu. 9. Ringkonnakohus on mitmetes asjades märkinud, et J. Kolesnikovil puudub subjektiivne õigus nõuda ametnike karistamist. Selliseks karistamiseks ei ole halduskohtul ka volitusi – vt kehtiva HKMS § 5 lg 1. Ringkonnakohus selgitab jätkuvalt, et halduskohtul ei ole õigust süüteomenetluse korras isikuid vastutusele võtta. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene