KOHTUMÄÄRUS (välistusmäärus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-6411 Tsiviilasi VM

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

1. Asjaolude kirjeldus VM(avaldaja) esitas 14.02.2012 Harju Maakohtule avalduse, milles palus annulleerida arest aadressil XXX seoses sellega, et võlad puuduvad. 28.02.2012 täpsustas avaldaja oma avaldust. Avalduse täpsustuse kohaselt arestiti avaldaja emale kuuluv korter asukohaga Tallinn, XXX, Tallinna Linnakohtu Täitevosakonna 19.04.1999.a kirja nr XXX ja Tallinna Linnakohtu 04.05.1998 otsuse nr 2/3/221-417/98 alusel. Käesoleval ajal ei ole avaldajal ühtegi võlgnevust seoses korteriga. Ehitisregistris ei ole korter senini vabastatud aresti alt. Avaldaja on lisanud avaldusele Osaühingu VH õiendi, mille sisu kohaselt OÜ VH tõendab, et XXX Tallinn korteril puuduvad võlad. Kohus kogus avalduse menetlusse võtmise lahendamise eesmärgil omal algatusel tõendeid. Täitetoimetuse asjas nr 6106/99 (toimik) andmetel palus Aktsiaselts EE 15.03.1999 pöörata täitmisele Tallinna Linnakohtu 04.05.1998 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2/3/221-417/98 (tl 58). Tallinna Hooneregistri 26.04.1999 kirjast nähtuvalt on registreeritud T M kuuluvale korterile aadressil Tallinnas XXX võõrandamiskeeld. Alusena on märgitud Tallinna Linnakohtu otsus 01.03.1999 nr 2/4/28-5869/98 (tl 57). Täitetoimetusest nähtuvalt on 12.02.2001 esitatud avaldus korteri arestist vabastamiseks (tl 61). Täitetoimetusest nähtuvalt ei ole korterit arestist vabastatud ega täitemenetlust lõpetatud. Täitetoimetusest ei nähtu täitemenetluse jätkamist pärast 01.03.
2. Riigikohtu 10.12.2001 määrusest kohtuasjas nr 3-2-2-3-01 nähtuvalt on avaldaja T M õigusjärglane. 08.03.2012 täpsustas avaldaja oma avaldust ning teatas kohtule, et soovib üleskutsemenetluse algatamist sissenõudja õiguste välistamiseks vastavalt

RS § 11 lg

1. Kohus algatas 09.03.2012 määrusega üleskutsemenetluse ning avaldas üleskutse Ametlikes Teadaannetes. Kohtumäärusega anti puudutatud isikutele tähtaeg teatada hiljemalt 23.04.2012 kohtule oma nõuetest või muudest õigustest T M või VM(M ) vastu, mis tulenevad Tallinna Linnakohtu 04.05.1998 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2/3/221-417/98 või Tallinna Linnakohtu 01.03.1999 kohtuotsusest kohtuasjas nr 2/4/28-5869/
2. Samuti anti puudutatud isikutele tähtaeg kuni 23.04.2012 teatada, kas nad omavad vastuväiteid võõrandamiskeelu kustutamisele, mis on seatud Tallinna Linnakohtu Täitevosakonna 19.04.1999 kirjaga nr XXX Tallinna Hooneregistris korterile asukohaga Tallinn, XXX(tl 91). Kohus toimetas määruse kätte puudutatud isikule Osaühing VH. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei teatanud kolmandad isikud kohtule oma nõuetest ja kohustustest VM ja T M vastu. Puudutatud isik Osaühing VH teatas, et tal puuduvad nõuded või muud õigused T M ja VM vastu. Puudutatud isik ei olnud vastu võõrandamiskeelu kustutamisele (tl 102 - 103).
3. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus Esmalt annab kohus hinnangu sellele, kas üleskutsemenetlus on lubatav (punkt 2.1), teiseks kontrollib, kas üleskutse on avaldatud (punkt 2.2), kolmandaks kontrollib, kas üleskutse avaldamise tähtaega on järgitud (punkt 2.3). Seejärel lahendab kohus välistusmääruse tegemise 2

RS) § 11 lg 3 sätestab: „Isikul, kelle vara on arestitud või millele on seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri poolt enne

1. aasta
2. märtsi nõude alusel, milles ei ole täitemenetlust jätkatud pärast
3. aasta
4. märtsi, on õigus esitada kohtule avaldus sissenõudja õiguste välistamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üleskutsemenetluse korras“.

§ 498

sätestab: „Kohus võib seaduses ettenähtud juhul teha üleskutsemenetluses nõuete või muude õiguste esitamiseks avaliku üleskutse, mille tagajärjeks on nõudest või õigusest teatamata jätmise korral õiguse lõppemine või muu õiguslikult negatiivne tagajärg“.

§ 499sätestab, et kohus algatab üleskutsemenetluse üksnes põhistatud avalduse alusel.

Kohus on asjas kogutud tõendite alusel tuvastanud, et VM emale T M kuulunud korteri kui vallasasja suhtes registreeriti Tallinna Hooneregistris võõrandamiskeeld enne 01.03.2001 (tl 57). Täitemenetlust alustati Tallinna Linnakohtu 04.05.1998 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2/3/221417/98 tuleneva nõude alusel (tl 58), kuid ilmselt ekslikult on võõrandamiskeeld registreeritud Tallinna Linnakohtu 01.03.1999 kohtuotsuse kohtuasjas nr 2/4/28-5869/98 alusel. Vara suhtes ei ole pärast 01.03.2001 täitemenetlust jätkatud (tl-d 57 – 65). Avaldaja avaldus on suunatud Tallinna Linnakohtu 04.05.1998 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2/3/221-417/98 täitmiseks alustatud täitemenetluse seatud võõrandamiskeelu tühistamisele. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna Hooneregister on võõrandamiskeelu seadnud ekslikult Tallinna Linnakohtu 01.03.1999 kohtuotsuse kohtuasjas nr 2/4/28-5869/98 alusel (tl 57). Eeltoodust tulenevalt on üleskutsemenetluse algatamine põhjendatud nii Tallinna Linnakohtu 04.05.1998 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2/3/221-417/98 kui ka Tallinna Linnakohtu 01.03.1999 kohtuotsusest kohtuasjas nr 2/4/28-5869/98 tulenevate sissenõudja õiguste välistamiseks T M a või VM vastu. 2.2.

§ 500

lg 1 sätestab, et üleskutse avaldatakse üleskutsemääruses nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus võib määrata, et üleskutse avaldatakse korduvalt või lisaks muus väljaandes või ringhäälingus. Kohus avaldas üleskutse Ametlikes Teadaannetes 09.03.2012 (tl 97). 2.3.

§ 500

lg 2 sätestab, et üleskutsetähtaeg on vähemalt kuus nädalat enne nõuetest või muudest õigustest teatamise tähtpäeva, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus määras nõuetest ja õigustest teatamise tähtpäevaks 23.04.2012. Seega oli üleskutsetähtaeg kuus nädalat ja kolm päeva, milline tähtaeg on kooskõlas

§ 500lg-ga 2.

Üleskutsetähtaeg on käesoleva määruse tegemise ajaks möödunud. 2.4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 501 lg 1 sätestab: „Kui kohtu määratud ajaks ei ole kolmandad isikud oma nõuetest või muudest õigustest kohtule teatanud, teeb kohus avaldaja taotlusel välistusmääruse, millega välistatakse kolmandate isikute nõuded ja õigused.“ Kolmandad isikud ei teatanud kohtu määratud ajaks kohtule oma nõuetest või muudest õigustest. VM menetlusdokumentides sisalduvatest avaldustest nähtub VM taotlus kolmandate isikute nõuete või muude õiguste välistamiseks. Eeltoodust tulenevalt on VM taotlenud välistusmääruse tegemist. Eeltoodust tulenevalt esineb alus välistusmääruse tegemiseks. Kolmandad isikud ei ole oma nõuetest või muudest õigustest kohtule teatanud. Seetõttu puudub kohtul võimalus ja kohustus arvestada välistusmääruse tegemisel kolmandate isikute nõuete või muude õigustega. 3

§ 501

lg 4 sätestab, et kohus avaldab välistusmääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus võib ette näha, et määruse resolutsioon avaldatakse korduvalt või muus väljaandes või ringhäälingus. Kohus avaldab välistusmääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2.6.

§ 172

lg 1 sätestab: „Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.“ Käesolevas asjas tehakse lahend VM huvides. Seetõttu jätab kohus menetluskulud VM kanda. Kohtumäärus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik 4