p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 2 kohaselt alaealise vanem täidab lapse ülalpidamise 2 kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapse vanemate vahel puudub vaidlus selles, et laps elab emaga. Asjas puudub vaidlus ka selles, et kostja hagejale elatist tasunud ei ole ning laps on olnud täielikult oma ema ülalpidamisel. Poolte vahel on vaidlus selles, kui suured on hageja igakuised kulutused ja kui palju tuleb hageja kuludest ülalpidamiseks tasuda kostjal. Hageja väidetel on tema igakuised kulud järgmised eluasemekulud 133 eurot (korteri üür ja kommunaalkulud), toit 98 eurot, transport, side, television 19,46 eurot, tervishoid ja hügieen 7 eurot, koolikohustuse täitmine 15 eurot, riided, jalanõud 27 eurot, hariduskindlustus 24 eurot Huviring 50 eurot, vaba-aja kulud 10 eurot. Kõik kokku 383,46 eurot. Kostja on konkreetselt vastu vaielnud ainult huviringi kulule, väites, et kuna lapse huviringis osalemise kokkulepe vanemate vahel puudub, siis peab sellega seotud kulud katma hageja ema, kes sellise väljamineku ühepoolselt otsustas. Asja materjalidele on lisatud SS 31.08.2011.a arve õppemaks I poolaasta eest summas 200 eurot. Seega seega moodustab igakuine huviringi kulu 50 eurot, ajal kui hageja sellest osa võtab. Kuivõrd huviringide töö kestab üldreeglina õppeperioodil st september-mai, mitte suvepuhkuse ajal, siis moodustub igakuine kulu aasta peale jaotatuna kohtu arvates mõnevõrra väiksema summa. Hinnatas hagejale tehtavaid kulusid kululiikide lõikes on kohus seisukohal, et hageja ei ole näidanud neid ülepaisutatuna nagu väidab kostja. Tegemist on mõistlikus suuruses kuludega arvestades, et hageja on käesoleval ajal 13-aastane.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuni 31.detsember 2010.a moodustas ühe vanema poolt tasutava elatise miinimumsumma 139,01 eurot, alates 01.01.2011.a on nimetatud summa 145 eurot. Nimetatud seaduses sätestatud elatise miinimumäär eeldab, et iga lapse normaalseks arenemiseks ja kasvamiseks kulub vähemalt selline summa mõlema vanema poolse panusena (2x139,01 eurot ja alates 01.01.2012.a 2x145eurot).
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidmiseks ühetaoliselt. Kostja väidete kohaselt oli ta kuni 02.05.2011.a töötu ja alates 31.10.
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. 4 Kuivõrd asjas puudub vaidlus selles, et kostja pole elatist üldse tasunud, siis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 25.05.201031.12.2011.a elatise võlgnevus järgmiselt. Maikuu 2010.a 27,80 eurot, juuni 2010-aprill 2011(ka) (11x139,01eurot)= 1529,11 eurot. Mai-oktoober 2011 (6x175) = 1050 eurot. November ja detsember (2x 139,01)=278,02 eurot. Alates 01.01.2012 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 145 eurot igakuiselt. Kohus arvestab elatise ja elatise võlgnevuse väljamõistmisel ka hageja seadusliku esindaja sissetuleku suurusega ja riigi poolse lastetoetusega. Sellest tulenevalt jääb hageja seadusliku esindaja kanda suurem osa lapse ülalpidamiskuludest. Arvestades kostja sissetulekut, asjaolu, et kostja ülal pidada on veel üks alaealine laps, leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt välja mõista seaduses sätestatud elatise miinimumsumma (v.a eelpooltoodud perioodi osas). Kostja väited, et hageja seaduslik esindaja on saanud lapse ülelpidamiseks riigilt elatiseabi (tlk 43) ei ole käesolevas asjas elatise väljamõistmise otsustamisel asjakohased, kuivõrd käesoleva otsuse tegemisel läheb elatiseabina antud summa osas nõue kostja vastu üle riigile. Kostja väited, et hageja seaduslik esindaja otsustas ise lapse ühepoolselt hankida, ei ole käesolevas asjas asjakohased. Lapse vanemad elasid hagiavalduse kohaselt koos perekonnana mitu aastat ning väited, et kostja elas kooselu kohusetundest ei anna alust elatist vähendada või jätta seda välja mõistmata. Arvestades eelpooltoodud põhjendusi, asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 50 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.