← Eesti

2-10-65925/17

Obsah (9)§ 103§ 145§ 65§ 153§ 186§ 397§ 101§ 415§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-65925 Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03.2012., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi AS SEB Pank välja

§ 103

.2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Hageja ei olnud teadlik põhivõlgniku surmast, mida näitab esimene maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mis oli esitatud kostja ja põhivõlgniku IB vastu. Võlasuhe lõpeb füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta. Vastavalt Pärimisseaduse art. 130.3 pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Seega peab hageja esitama oma nõuded põhivõlgniku pärijale. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Poolte vahel puudub vaidlus , et 03.mail 2006.a. sõlmisid hageja ja IB laenulepingu nr XXX, Nimetatud Laenulepingu alusel väljastas hageja IB 30 000 Eesti krooni ning IB kohustus selle tagastama maksegraafiku alusel perioodiga 03.juunist 2006 kuni 10.maini 2010. Tulenevalt lepingust oli laenu intressimäär 14 % aastas ning põhivõlgnik kohustus tasuma intressi igakuiselt alates 10.juunist 2006.a. 03.mail 2006.a. allkirjastasid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt käendas kostja Lepingust nr XXX tulenevaid põhivõlgniku kohustusi. IB oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning hageja ütles lepingu üles 14.10.2008.a., teatades sellest ka kostjale (toimiku lk.36).

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud , et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldatud Poolte vahel sõlmitus käenduslepingu punktis 4.

  1. leppisid pooled kokku, et käendaja vastutab panga ees täies ulatuses solidaarselt Põhivõlgnikuga ja tagab kõiki Panga nõudeid Põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida käesolevas käenduslepingus nimetatud Võlaõigusliku lepingu alusel. Käenduslepingu p. 4.
  2. kohaselt on käenduslepinguga tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine, sealhulgas intresside, viiviste ja trahvide tasumise kohustus, samuti Võlaõigusliku lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamine, Võlaõigusliku lepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulude ja võla sissenõudmise kulude tasumise kohustused. Poolte vahel sõlmitud käenduslepingu punkti 4.
  3. kohaselt on pangal õigus esitada Lepingu alusel nõue Käendaja vastu, sh esitada Käendaja vastu kohtusse hagi, kui Põhivõlgnik ei täida kohaselt Võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi. Poolte vahel sõlmitud leping on kooskõlas

§ 65

lg1, mis sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 153näeb ette käenduse lõppemise alused.

Kooskõlas

§ 153ei mõjuta põhivõlgniku surm käenduse kehtivust.

Põhivõlgniku surm ei välista nõuet solidaarvõlgniku ehk käendaja vastu.

§ 186

lg 7 kohaselt lõpeb võlasuhe füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta. Käesoleval juhul on põhileping tagatud käenduslepinguga. Seega on hagejal õigus esitada nõue kostja kui solidaarvõlgniku vastu . Lepingu sõlmimisel kandis hageja põhivõlgnikule üle laenusumma 30 000 Eesti krooni, mille kostja oli kohustatud tagastama maksegraafiku alusel. Laenumaksete tasumisega jäi põhivõlgnik võlgnevusse ning pärast Lepingu ennetähtaegset ülesütlemist ning osalist tasumist pärast lepingu ülesütlemist jäi põhivõlgniku võlgnevuseks põhimaksete osas 560,44 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 397lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Lepingus oli fikseeritud intressimääraks 14 % aastas. Intressivõlgnevuseks on 215,84 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse taotleda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 415

lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingus on määratud intressimääraks 14 % aastas, millele vastavalt nõuab hageja kostjalt viivist 14 % aastas. Alates ajast, millal hageja sai teada põhivõlgniku surmast, on viivisearvestus peatatud. Viivis summas 0,58 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, kannab menetluskulud kostja. Menetluskuludeks on käesolevas asjas riigilõiv 115,04 eurot, mida hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud ja mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maie Seppo kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.