3-10-1446/16

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Agu Timmi, Tiit Lõhmus ja Maili Lokk

1. detsember 2011, Tartu 3-10-1446 Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla 14.05.
2. a käskkirjade nr 1-4/686 ja 1-4/687 õigusvastasuse tuvastamiseks, 19.05.2010 kartserisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 30.06.
3. a määrus Vjatšeslav Julini määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Kaebaja Vjatšeslav Julin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Vangla 14.05.
7. a käskkirjadega nr 1-4/686 ja 1-4/687 määrati Vjatšeslav Julinile distsiplinaarkaristuseks vastavalt 14 ja 8 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Käskkirjade kohaselt kasutas V. Julin 15.04.2010 kella 18.15 ajal vanglaametniku suhtes solvavaid ja ähvardavaid väljendeid ning kella 19.10 ajal käitus ebaviisakalt ja kasutas taas vanglaametniku suhtes solvavaid väljendeid.
8. V. Julin esitas 03.06.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla 14.05.
9. a käskkirjade nr 1-4/686 ja 1-4/687 õigusvastasuse tuvastamist, nimetatud käskkirjade alusel 19.05.2010 kartserisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamist ja Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist seoses 16.04.2010 kirja kadumisega. Kaebuse kohaselt ei ole nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadega V. Julinile süüks pandud teod tõendatud. Tartu Vangla ametnike süül ei jõudnud kaebaja poolt 16.04.2010 vanglaametnikele üle antud kiri Euroopa Kohtusse. V. Julin palub kohtul kohustada Tartu Vanglat tuvastama, kuhu kadus tema poolt 16.04.2010 üle antud kiri. Tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huviks on märgitud preventiivne huvi ning moraalse kompensatsiooni nõudmine vanglalt.
10. Tartu Halduskohus tagastas V. Julini kaebuse 30.06.
11. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p-de 1 ja 5 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt puudub V. Julinil põhjendatud huvi vastustaja haldusaktide ja toimingu (kartserisse paigutamine) õigusvastasuse tuvastamiseks ning selles osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Kaebajal ei saa olla preventiivset huvi, kuna üksnes distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaasa tema õiguste teostamisele või kaitsmisele tulevikus. Õiguslikke tagajärgi loob ka õigusvastane aga endiselt kehtiv haldusakt. Distsiplinaarmenetluse materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks rikkunud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid. V. Julin ei ole kohtueelses korras vaidlustanud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju ega ka nende käskkirjade alusel tema kartserisse paigutamist. Seega ei ole V. Julin kasutanud esmast õiguskaitsevahendit, millega oleks võinud olla võimalus kahju tekkimist vältida, kuigi antud juhul ei esinenud kaebajal mõjuvaid põhjuseid esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmiseks. Seega oleks kaebaja hilisem hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kohus tõlgendab kaebaja nõuet seoses kadumaläinud kirjaga kohustamisnõudena, kuna vangla toimingute – Euroopa Kohtusse mõeldud kirja kinnipidamine, kirja kadumise uurimisest keeldumine – õigusvastasuse tuvastamine on hõlmatud kohustamisnõudega tuvastada, kuhu kadus V. Julini poolt 16.04.2010 üle antud kiri. Kaebusele lisatud materjalidest ja Tartu Vangla vastusest nähtub, et V. Julin on vangla poole pöördunud selgituse saamiseks 16.04.2010 kirja kaotsimineku osas, aga kohustavat vaiet nimetatud teemal esitatud ei ole. Selgitustaotlus ei ole samastatav seaduses sätestatud kohtueelse menetluse läbimisega. Seega tagastab kohus V. Julini kaebuse Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise osas HKMS § 11 lg 31 1 alusel, kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12. V. Julin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 30.06.
13. a määrus tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on vangla esitanud valeandmeid, kuna V. Julin esitas 17.05.2010 vaide distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade peale ning 20.05.2010 vaide kartserisse paigutamise peale. 04.07.2010 esitas V. Julin kohtusse kaebuse käskkirjade tühistamiseks, kuna 08.06.
14. a vaideotsusega jäeti tema taotlus käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Kaebaja tegi kõik võimaliku, et ennetada 19.05.2010 saabunud tagajärge, aga sellele vaatamata paigutati ta kartserisse. Kaebajal on olemas põhjendatud huvi. Kohus kontrollis distsiplinaarmenetluse seaduslikkust liiga pealiskaudselt. Kaebaja süü on tõendamata ja põhjendamata.
15. Tartu Vangla vastustes palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Tartu Vangla vabandab Tartu Halduskohtu ja V. Julini ees algse tõele mittevastava teabe väljastamise ja kohtu eksitamise pärast ning kinnitab, et V. Julin vaidlustas Tartu Vangla 14.05.
16. a käskkirjad nr 1-4/686 jg 1-4/687 vaide esitamisega 17.05.
17. Tartu Vangla 08.06.
18. a vaideotsusega nr E5 187 jäeti vaie rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on tuvastamiskaebus, vaatamata kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimisele, tagastatud õigesti ilmse põhjendamatuse tõttu. Pelgalt käskkirjade õigusvastasuse tuvastamine ei aita edaspidi kaebajat tema õiguste teostamisel või kaitsel ning kaebuses viidatud õiguslikku kasu või eelist kaebajale ei kaasne. Asjaolu, et kaebaja enda 2 süüd ei tunnista, ei tee distsiplinaarmenetlust ega selle lõpptulemusena välja antud haldusakte veel õigusvastaseks. V. Julin pöördus samade käskkirjade tühistamise nõudega Tartu Halduskohtu poole 05.07.2010 ning käskkirjade tühistamise nõuet menetletakse haldusasjana nr 3-10-
19. Kuna tühistamiskaebuse lahendamisel antakse hinnang nii vaidlustatud haldusaktide kui ka nende aluseks olnud menetlustoimingute õiguspärasusele, siis ei riku käesoleva tuvastamiskaebuse tagastamine V. Julini õigusi ning käesolevas asjas esitatud määruskaebuse rahuldamine ei ole otstarbekas ka menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt. Kohustamiskaebus on tagastatud õigesti, kuna halduskohtule kaebuse esitamise aja seisuga ega ka 30.06.
20. a määruse tegemise aja seisuga ei olnud V. Julin läbinud kohustuslikku vaidemenetlust, so esitanud Tartu Vanglale vaiet kohustamisnõudega tuvastada, kuhu kadus tema 16.04.
21. a kiri. Sellekohase vaide esitas V. Julin alles 26.07.
22. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Ringkonnakohus leiab, et V. Julini määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
24. Halduskohus on 30.06.
25. a määruses õigesti käsitlenud väidetava 16.04.2010 kirja kadumisega seoses esitatud nõuet kohustamisnõudena ning selle õigesti tagastanud HKMS § 11 lg 31 1 alusel, kuna kaebaja ei olnud selle nõude osas ei kaebuse esitamise aja seisuga ega ka 30.06.3020 seisuga läbinud kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust. Selle kohta, et ta on kirja kadumisega seoses vaidemenetluse enne kohtusse pöördumist läbinud, ei esitanud kaebaja ühtegi tõendit ega ka väitnud seda otseselt. Tartu Vangla vastusest määruskaebusele nähtub, et 16.04.2010 kirja kadumisega seoses esitas V. Julin vanglale kohustamisnõudega vaide alles 26.07.
26. VangS § 11 lg 5 ja HMS § 72 lg 1 p 3 näevad aga kohustamisnõude osas ette kohustusliku kohtueelse korra läbimise vaidemenetluse näol ning selle, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sellist olukorda ei olnud kaebuse esitamise ega ka 30.06.
27. a määruse tegemise ajal veel tekkinud.
28. Mis puudutab esitatud tuvastamiskaebust, siis olenemata vangla vastusest selgunud mõningatest uutest asjaoludest, ei too ka see ringkonnakohtu hinnangul kaasa halduskohtu 30.06.
29. a määruse tühistamist. Esitatud kaebuses palus V. Julin tuvastada Tartu Vangla 14.05.
30. a käskkirjade nr 1-4/686 ja 1-4/687 õigusvastasus ja nende käskkirjade alusel 19.05.2010 tema kartserisse paigutamise õigusvastasus põhjusel, et tema pole käskkirjades märgitud rikkumisi toime pannud, käskkirjade andmisel on rikutud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja enne tema kartserisse paigutamist ei antud talle võimalust selle kohta arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, mis on käsitletav HMS § 40 lg 2 nõude rikkumisena. Mis puudutab esitatud tuvastamiskaebuse osas preventiivse huvi puudumist, siis selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu 30.06.
31. a määruses toodud põhjendustega, et üksnes konkreetsete distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade ja nende alusel kaebaja kartserisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaebajat tulevikus kuidagi oma õiguste kaitsmisel seoses võimalike uute distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade väljaandmistega kaebaja suhtes ja nende käskkirjade alusel kaebaja kartserisse paigutamisega. Preventiivse huvina on kaebaja ise märkinud, et soovib tuvastamiskaebusega saavutada seda, et tema suhtes tulevikus enam selliseid väidetavalt õigusvastaseid haldusakte välja ei antaks ja toiminguid ei sooritataks. 3 Kui kaebaja eesmärgiks pidada siiski soovi vältida 14.05.
32. a käskkirjadest kaebaja õigustele või kohustustele tulenevaid mõjusid, siis ei ole haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebus ikkagi õige kaebuse liik sellise eesmärgi saavutamiseks, sest HMS § 60 järgi loob õiguslikke tagajärgi ka õigusvastane, aga endiselt kehtiv haldusakt. Samas nähtub Tartu Vangla vastusest määruskaebusele ja ka kohtulahendite infosüsteemist (KIS), et enne 03.06.2010 tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumist oli V. Julin siiski 17.05.2010 esitanud vangla direktorile vaide 14.05.
33. a käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks ning pärast 08.06.2010 vaideotsust, millega tema vaie rahuldamata jäeti, pöördus V. Julin 05.07.2010 tühistamiskaebusega Tartu Halduskohtusse, paludes käesolevas asjas tuvastamiskaebusega vaidlustatud 14.05.
34. a käskkirjad tühistada. Nimetatud kaebust menetles halduskohus haldusasjana nr 3-10-1742 ja tegi selles asjas juba 30.12.2010 otsuse, millega jättis esitatud tühistamiskaebuse rahuldamata ja halduskohtu nimetatud otsus on ka jõustunud. Kuna enne käskkirjade tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumist oli V. Julin esitanud VangS § 11 lg 5 alusel vaide nendesamade käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks ja vaide rahuldamata jätmisel tekkis tal õigus vaidlustada neidsamu käskkirju halduskohtus tühistamiskaebusega, mis hõlmab ka käskkirjade õiguspärasuse hindamist, siis seda enam tuleb samade käskkirjade osas eraldi esitatud tuvastamiskaebust pidada perspektiivituks. Samuti ei ole otstarbekas ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt õige lubada tekkida olukorral, kus sisuliselt samaaegselt on kohtus samade haldusaktide või toimingute pinnalt menetluses mitu erinevat kaebust, mis oma sisult kattuvad (tühistamiskaebus hõlmab ka haldusaktide õiguspärasuse kontrolli). Asjaolu, et vaatamata varasemast Tartu Vangla poolt halduskohtule antud informatsioonist vaidlustas kinnipeetav siiski vangla 14.05.
35. a käskkirjad juba 17.05.2010 vaidemenetluse korras, ei too ringkonnakohtu hinnangul kaasa halduskohtu poolt tehtud lahendi muutmist ka kaebaja 19.05.2010 kartserisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas, kui rääkida sellise nõude esitamisest preventiivse huvi seisukohast. Ka selles osas on endiselt põhjendatud halduskohtu seisukoht kaebajal preventiivse huvi puudumise kohta, millega ringkonnakohus nõustub. Peale selle nähtub KIS-ist, et samasisulist ja samal alusel esitatud nõuet tuvastada kaebaja 19.05.2010 kartserisse paigutamise õigusvastasus põhjusel, et kartserisse paigutamisel rikuti HMS § 40 lg-st 2 tulenevat nõuet, on halduskohus samuti juba menetlenud haldusasjana nr 3-10-1521, tehes selles 02.11.2010 otsuse, millega jäeti esitatud kaebus rahuldamata ja ka see halduskohtu otsus on jõustunud.
36. Vaidlusaluses määruses märkis halduskohus tuvastamiskaebuse esitamisel teise põhjendatud huvina väljatoodud hüvitamiskaebuse esitamise sooviga seoses, et võimalik hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, kuna 14.05.
37. a käskkirjades osas ei ole kaebaja kasutanud esmast õiguskaitsevahendit - ei ole vaidlustanud käskkirju vaidemenetluses ja vajadusel halduskohtumenetluses tühistamiskaebusega - ning selle õiguskaitsevahendi kasutamata jätmiseks ei esinenud mõjuvaid põhjusi, sest V. Julinil on olemas pikaajaline kogemus vangla haldusaktide vaidlustamisel ja ta on sellest tulenevalt teadlik ka nende vaidlustamise korrast. Lähtudes Tartu Vangla vastusest ja KIS-ist nähtuvast informatsioonist selle kohta, et V. Julin siiski oli nõutavas korras pöördunud juba 17.05.2010 vaidega Tartu Vangla direktori poole, nõudmaks 14.05.
38. a käskkirjade nr 1-4/686 ja 1-4/687 kehtetuks tunnistamist, ei saaks kaebajale hüvitamiskaebuse esitamise sooviga seoses enam ette heita seda, et ta on põhjendamatult jätnud kasutamata esmase õiguskaitsevahendi. Samas, lähtudes käesolevaks ajahetkeks kujunenud õiguslikust olukorrast, kus selles asjas tuvastamiskaebusega vaidlustatud Tartu Vangla 14.05.
39. a käskkirjad nr 1-4/686 ja 1-4/687 on juba läbinud kohtuliku kontrolli nende õiguspärasuse kindlakstegemiseks tühistamiskaebuse raames haldusasjas nr 3-10-1742 ja vangla 19.05.2010 toiming on läbinud selle õiguspärasuse kohtuliku kontrolli haldusajas nr 3-10-1521, tuleb võimalikku 4 hüvitamiskaebust siiski lugeda ilmselgelt perspektiivituks ja seda põhjusel, et tegemist on õiguspäraste haldusaktide ja toiminguga ning see asjaolu on kinnitamist leidnud jõustunud kohtulahenditega. RVastS §-de 7 lg 1 ja 9 lg-te 1 ja 2 kohaselt saab isik haldusorganilt tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes siis, kui haldusorgani toiming või tema poolt antud haldusakt on õigusvastane. Agu Timmi Tiit Lõhmus 5 Maili Lokk