← Eesti

2-10-27064/4

Obsah (14)§ 415§ 416§ 142§ 444§ 407§ 367§ 1741§ 162§ 138§ 144§ 483§ 177§ 178§ 468

Tsiviilasi nr 2-10-27064 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13.august 2012, Põlva kohtumaja, Võru t

§ 415

). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 18.05.2012 e-posti aadressi kaudu. Nimetatult e-posti aadressilt on kostja saatnud ka kinnituse menetlusdokumentide kättesaamise kohta.

§ 407

lg 2 kohaselt võib hageja osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. S. L. esitas

§ 407

lg 1 nimetatud taotluse kohtule hagiavalduses 08.06.2010.a.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on 2/4 määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning lg 1 p 6 ja § 113 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

  1. Kostja võlgneb hagejale lepingust nr 446/180282 tuleneva võlgnevusena kokku 679,11 eurot, sealhulgas põhiosa 571,31 eurot, intress 28,89 eurot, põhiosa viivis perioodi 25.11.2008 kuni 03.06.2010 eest 75,71 eurot ja võlgnevuse menetlemise kulu 3,20 eurot. Alates 01.01.
  2. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seetõttu on kohtuotsuses võlgnetavad summad esitatud eurodes, kuigi võla tekkimise ajal kehtis Eesti Vabariigis rahaühikuna Eesti kroon. Lisaks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele on põhjendatud

§ 367alusel ka viivise väljamõistmine alates hagi esitamisest, s.o 04.06.2010.a.

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

§ 367

alusel arvutab kohus viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.08.2012 (kaasa arvatud). Ajavahemikul hagi esitamisest 04.06.2010 kuni 30.06.2011 oli seadusjärgne viivisemäär 8 % aastas ehk 0,022% päevas. Ajavahemikul 01.07.2011 kuni 31.12.2011 oli seadusjärgne viivisemäär 8,25 % aastas ehk 0,023% päevas. Ajavahemikul 01.01.2012 kuni 03.08.2012 oli seadusjärgne viivisemäär 8 % aastas ehk 0,022 % päevas. Kostja on olnud ajavahemikul 04.06.2010 kuni 30.06.2011 viivituses 391 päeva, mille eest lisandub hageja poolt arvestatud viivisele veel 49,14 eurot (571,31 x 0,022% x 391 ). Ajavahemikul 01.07.2011 kuni 31.12.2011 viivituses oldud 184 päeva eest lisandub hageja poolt arvestatud viivisele 24,18 eurot (571,31 x 0,023% x 184) ning ajavahemikul 01.01.2012 kuni 13.08.2012 viivituses oldud 226 päeva eest lisandub viivisena 28,41 eurot (571,31 x 0,022% x 226). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 101,73 eurot (49,14 + 24,18 +28,41). Koos hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisega moodustab viivis seega 176,18 (75,71 + 100,47 ) eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 779,58 eurot ning lisanduv viivis alates 04.08.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas 3/4 Vastavalt

§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega (tl.4 pöördel). Seetõttu määrab kohus

§ 1741lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka T.

T. poolt hüvitatavad S. L. menetluskulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna hagilt ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivude, vastavalt 47,93 eurot (tl.12) ja 115,04 eurot, kokku 162,97 euro väljamõistmist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 ja 7 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel (võlgnikule ei õnnestunud avaldust kätte toimetada).

Seega tuleb kostjalt menetluskuluna hageja poolt tasutud riigilõivud – kokku 162,97 eurot välja mõista. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 2 alusel, et kohus määraks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumise otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.