3-11-1549/18

M ÄÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk Määruse kuupäev

1. detsember 2011 Haldusasja number 3-11-1549 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla
2. mai
3. a käskkirja nr 6-3/960-D tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Apellant Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg
4. november 2011 RESOLUTSIOON
5. Jätta Aleksandr Streltsovi taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata.
6. Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Vangla
8. mai
9. a käskkirjaga nr 6-3/960-D karistati Aleksandr Streltsovi vangistusseaduse (VangS) § 67 p-de 1 ja 2 ning Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest 3 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt tagus A. Streltsov 12.04.2011 vastu kambri nr XXXX ust ja sõimas kõvahäälselt ning ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid kasutades valvur L.V. , mis oli kuulda nii koridoris kui ka lähedalasuvates vanglaametnike töökabinettides.
10. A. Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus käskkirja nr 6-3/960-D tühistada ning mõista talle Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 8000 eurot. Kaebuse kohaselt karistati A. Streltsovi eelnimetatud käskkirjaga õigusvastaselt 3-ööpäevase kartserikaristusega ning kartseris valitsesid ebainimlikud tingimused, millega rikuti tema õigusi ja kahjustati tervist.
11. Tartu Halduskohtu
12. novembri
13. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt peab kinnipeetav täitma vangla sisekorraeeskirju ja olema vanglateenistujate ning teiste kinnipeetavatega viisakas ning ei tohi häirida teisi kinnipeetavaid ega muid isikuid. Samuti ei või kinnipeetav kasutada vanglateenistujatega või kaaskinnipeetavatega suheldes seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid ja žargooni. Olles 12.04.2011 kambris XXXX , eiras A. Streltsov aga kõiki neid nõudeid ja käitumisjuhiseid. Distsiplinaarmenetlus vaidlustatud käskkirja osas on läbi viidud nõuetekohaselt ning määratud karistus ei ole ülemäärase raskusega. Kaebaja on vanglas pidev distsipliinirikkuja ning ta on ka samalaadseid rikkumisi pidevalt toime pannud ega ole seejuures reeglina toimunut eitanud. Seda ei teinud ta ka antud asjas, märkides halduskohtu istungil, et ta lihtsalt reageeris nii valvuri tegevusele ja elas ennast sõnalisel teel välja. Kuna A. Streltsovile määratud distsiplinaarkaristus oli õiguspärane, ei saanud sellest talle tekkida ka mittevaralist kahju. Seda ei saanud kuidagi tekitada ka kartserikambri tingimused, sest A. Streltsov viibis vaidlustatud käskkirja alusel kartserikambris nr XXXX , mille sisustus vastas kartserikambri nõuetele, üksnes ajavahemikul 27.-30.05.
15. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtu lahend õigusvastane ja põhjendamata. Kohus ja vangla valetavad, et kaebaja kandis karistuse ära kambris nr XXXX . Kaebaja kandis karistuse ära kartserikambris nr XXXX , milles WC-l puudusid uksed ja kambris polnud peeglit. Lisaks ei ole tõendatud, et ta ütles 12.04.2011 neid väidetavaid ebatsensuurseid sõnu just valvur L.V. . Apellatsioonkaebuses esitas A. Streltsov taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest. A. Streltsovi isikukonto väljavõttest nähtub, et
16. novembri
17. a seisuga ta vabakasutuskontol vabad vahendid puudusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tõendatud on küll A. Streltsovi maksejõuetus, kuid ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav alus isiku vabastamiseks riigilõivu tasumisest.
19. Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmise aluseks on ka kaebuse perspektiivitus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
20. septembri
21. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p 8). A. Streltsovi kaebust ei saa pidada perspektiivikaks. Halduskohus on A. Streltsovi kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ja selle rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ega näe A. Streltsovi apellatsioonkaebusest aluseid, mis võiksid viia halduskohtu otsuse tühistamisele. A. Streltsovile määrati distsiplinaarkaristus selle eest, et ta tagus 12.04.2011 vastu kambri nr XXXX ust ja sõimas kõvahäälselt ning ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid kasutades temaga rääkima tulnud valvur L.V. , mis oli kuulda nii koridoris kui ka lähedalasuvates vanglaametnike töökabinettides. Sellega eiras kinnipeetav VangS § 67 p-des 1 ja 2 ning Viru Vangla kodukorra p-des 8.1.1, 8.1.3 ja 8.2.4 sätestatud nõudeid täita vangla sisekorraeeskirju ja olla vanglateenistujate ning teiste kinnipeetavatega viisakas, mitte häirida teisi kinnipeetavaid ega muid isikuid ning mitte kasutada vanglateenistujatega või kaaskinnipeetavatega suheldes seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid ja žargooni. 2 A. Streltsov ei ole sisuliselt vaidlustanud seda, et ta rikkumise toime pani, vaid õigustab oma käitumist sellega, et tema arvates ei reageerinud valvur tema nõudmistele piisavalt kiiresti, mistõttu kaebaja sattus raevu ja elas oma negatiivse emaotsiooni lihtsalt uksele lõhkumise ja sõnadega välja, nagu tema harjumuseks sellistel puhkudel on (tl 1, 52). Ringkonnakohus toetab halduskohtu põhjendust, et sellise seisukohaga oma õiguste väidetava kaitse saavutamiseks ei saa nõustuda, kuna isegi kaebaja poolt viidatud PS § 41, mis sätestab õiguse jääda truuks oma arvamusele ja veendumustele, ei anna kellelegi õigust teist isikut, sh oma ülesandeid täitvat vanglaametnikku sõimata, solvata ja muul viisil ebaviisakalt käituda. Halduskohus on põhjendatult viidanud ka sellele, et juba PS § 41 ise sätestab tingimuse, et veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumise toimepanemist.
22. Ka A. Streltsovi apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse õigsuses kahtlemiseks. Kaebaja väited selle kohta, et vangla ja halduskohus on ebaõigesti leidnud, et ta kandis vaidlusaluse käskkirjaga määratud karistuse ära kambris nr XXXX , on alusetud. Toimiku materjalide, sh distsiplinaarmenetluse läbiviimist kirjeldavate materjalide ja 11.05.
23. a käskkirja alusel ei ole olnud vaidlust selle üle, et A. Streltsov viibis rikkumise toimepanemise ajal 12.04.2011 kambris nr XXXX ja kandis 11.05.
24. a käskkirjaga nr 6-3/906-D määratud 3-ööpäevase kartserikaristuse ära ajavahemikul 27.05.2011-30.05.2011 kartserikambris nr XXXX , mille sisu ja tingimuste kohta ettekujutuse saamiseks on vangla esitanud halduskohtule ka fotod (tl 40-43). Halduskohtu vaidlustatud otsuse sisust ei tulene seda, nagu oleks halduskohus käsitlenud kartserikaristuse ärakandmise kohana kambrist nr XXXX . Mis puudutab kaebaja väidet, et kartserikamber nr XXXX ei vastanud nõuetele, sest selle WC-nurgal ei olnud ees uksi ega piirdeid ja kambris ei olnud peeglit, siis selles osas märgib ringkonnakohus, et kartserikambri sisustust reguleeriva vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 4 ei näe ette, et kartserikambri sisustusse peaks kuuluma peegel ja uste või piirdeseinadega eraldatud tualett. Tualeti piirdeseinade või uste ja peegli puudumine ei ole seega õigusvastane ning kinnipeetava inimväärikust rikkuv ja tema tervist ohustav. Inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt leidnud, et vaheseinata tualeti kasutamine ei ole iseenesest kinnipeetava inimväärikust alandav (vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu
25. juuli
26. a otsus kohtuasjas nr 59450/00 Ramirez Sanchez vs Prantsusmaa). Tualettruumi avatust on Euroopa Inimõiguste Kohus võtnud arvesse ühe komponendina asjaolude kogumist, mille alusel kohus on hinnanud, kas kinnipidamise tingimused kambris ületavad minimaalse raskusastme, et tegemist oleks isiku väärikust alandava kohtlemisega (vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu
27. aprilli
28. a otsus kohtuasjas nr 28524/95 Peers vs Kreeka). Arvestades seda, et vaheseinaga või ustega eraldatud WC-d ei ole kartserikambris ette nähtud ning ka seda, et A. Streltsov viibis kartserikambris üksi, ei saa seda olukorda hinnata inimväärikust alandavaks (vt ka Riigikohtu lahend
29. juunist 2010 haldusasjas nr 3-3-1-95-09). 11.05.
30. a käskkirjas nr 6-3/906-D kirjeldatud ja kaebaja poolt 12.04.2011 toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud L.V. ja A.R. ettekannetega, 09.05.
31. a distsiplinaarmenetluse protokolliga ning 09.08.
32. a õiendiga (tl 29-30, 35, 38), milles on loetletud ka need naisametnikku solvavad ja ebatsensuursed sõnad ning väljendid, mida A. Streltsov suheldes valvuriga kasutas. Omapoolseid selgitusi keeldus A. Streltsov 12.04.2011 toimunud intsidendi kohta andmast (tl 29 p, 31, 33). Seega on alusetu ka kaebaja väide, et tema distsipliinirikkumine on tõendamata, sest kusagilt ei nähtu, et ta ütles 12.04.2011 neid ebatsensuurseid venekeelseid sõnu just valvur L.V. . 3
33. Eeltoodu põhjal on A. Streltsovi apellatsioonkaebus ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu. Kartserikaristuse määramine oli õiguspärane ja sellega, ega 3 ööpäeva jooksul nõuetekohases kartserikambris nr XXXX viibimisega, ei saanud kaebajale tekitada hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.
34. Kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning kaebaja konto rahalisi liikumisi arvestades ei ole alust pidada riigilõivu tasumist tõenäoliseks, tagastab ringkonnakohus kaebuse halduskohtumenetluse seaduse § 33 lg 3 p 3 alusel. Agu Timmi Tiit Lõhmus 4 Maili Lokk