3-11-248/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-248 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla toimingu (septembrist 2009 kuni
2. jaanuarini
3. a lisateki andmata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu
4. veebruari
5. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
6. veebruari
7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
8. N. Lilitškin esitas 24.01.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming, millega septembrist 2009 kuni
9. jaanuarini 2010 ei antud kaebajale lisatekki. Kaebuse kohaselt ei väljastanud Tartu Vangla kaebajale vaatamata tema mitmetele taotlustele lisatekki, mistõttu pidi ta kannatama külma. Kaebaja palub tunnistada vangla tegevus õigusvastaseks ning põhjendatud huvina toob kaebaja välja preventiivse huvi. Kaebuses taotles kaebaja enda riigilõivust vabastamist.
10. Tartu Halduskohus jättis 15.02.
11. a määrusega N. Lilitškini taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata. Kaebaja oli oma õiguste rikkumisest teadlik
12. a septembri keskpaigast. Kuna kaebus koos riigilõivu vabastamise taotlusega saabus Tartu Halduskohtule 24.01.2011, siis arvestab kohus kaebaja maksejõuetuse hindamisel tema kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekuid ja väljaminekuid.
13. a alguse seisuga oli kaebaja isikukonto jääk XX,XX eurot. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et perioodil 01.10.2010-31.12.2010 laekus kaebaja kontole XXXX krooni ja samal ajal on kaebaja kulutanud kaupluses tehtud sisseostudele XXXX,XX krooni. Seega on kaebajal enne kaebuse esitamist olnud riigilõivu tasumiseks piisavalt vahendeid ning kuna kaebaja teadis oma õiguste rikkumisest alates
14. a septembrist, siis oli tal ka võimalus kaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu tarbeks raha säästa. Kaebaja on kohustatud tasuma kaebuselt riigilõivu XX,XX eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
15. N. Lilitškin esitas 19.02.2011 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 15.02.
16. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta riigilõivu tasumisest. 15.02.
17. a määrus takistab asja edasist menetlemist ja jätab kaebaja ilma võimalusest õiglasele kohtulikule arutamisele ning diskrimineerib teda varandusliku põhimõtte alusel. Kaebaja poolt toodud fakt, et talle ei antud vanglas tekki organismi kaitsmiseks külma eest, on ilmne. Kaebaja huvi oli preventiivne, et järgmisel aastal annaks vangla välja soojad riided või teki, aga ta ei saanud midagi. Kohus ei tegele otsese probleemi lahendamisega, nimelt vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamisega, vaid mõtles välja põhjuse, riigilõivu küsimise. Septembrist jaanuarini piinles kaebaja külma käes vangla kambrites. Kaebajale ei antud vanglas isegi aluspükse. Kaebaja viitas mitmetele õigusaktidele, mis väidetavalt tema õigusi kaitsevad. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
18. Tartu Vangla palub jätta N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata. Kaebajale on väljastatud vangla poolt ettenähtud voodivarustus. 22.12.2010 jõustus kaebaja süüdimõistev kohtuotsus ning siis väljastati talle kinnipeetavatele mõeldud vanglariietuse komplekt. Oma isiklikud riided, mille kandmiseks tal eraldi luba ei olnud, tuli anda kinnipeetavate isiklike riiete lattu. Perioodil septembrist 2009 kuni
19. jaanuarini 2010 kaebaja isiklikus kasutuses olevate riietusesemete hulka arvestades ei ole kindlasti tõenäoline, et ta pidi vanglas külmetama. Vanglale ei ole ka teada, et kaebaja põeks mingit haigust, millega kaasneb alaline külmatunne. Vanglas reguleerib kambrite kütet automaatika ning kambrites olev temperatuur ei lange kunagi alla +19º C. Seega ei ole tõenäoline, et lisateki saamata jäämisega võis kaasneda kaebaja tervisele üldse mingit kahju, mistõttu on preventiivse huvina sellel alusel tulevikus vanglalt kahju hüvitamist nõuda ilmselgelt perspektiivitu. Samuti ei saa pidada isikule moraalsete kannatuste tekitamise aluseks asjaolu, et ta ei saanud lisatekki, kui selle andmise kohustust vanglal ei olnud ning puuduvad ka objektiivselt nähtavad asjaolud lisateki vajaduse järgi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 15.02.
21. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 15.02.
22. a määruse tegemisel ajal kehtinud HKMS § 91 lg 1 sätestas, et kohus võib isiku taotlusel vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
23. a määruse nr 3-3-1-20-10 p-s 15 on leitud, et kui kohtul tekib põhjendatud kahtlus, et isik on muutnud end ise mõjuva põhjuseta maksejõuetuks, võib kohus taotlejalt nõuda täiendavate põhjenduste või tõendite esitamist või koguda tõendeid omal algatusel. Kohus peab hindama üksnes neid sissetulekuid ja väljaminekuid, mis jäävad kaebaja õigusi piiravast haldusaktist või toimingust teadasaamise ja halduskohtule kaebuse või riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamise vahelisse perioodi. Arvesse ei tule võtta enam kui kaebuse või taotluse esitamise hetkele eelnenud nelja kuu sissetulekud ja väljaminekud. 2 Kaebaja oli oma õigus rikkuvast toimingust teadlik alates
24. a septembrist. Kaebuse halduskohtusse esitas ta 24.01.
25. Ajavahemikul 01.10.2010-31.12.2010 on kaebaja isikukonto arvele laekunud XXXX krooni. Antud ajavahemikul on kaebaja kulutanud kauplusest saadud asjade eest tasumiseks XXXX,XX krooni. Kogu selle summa on kaebaja kulutanud toiduainete ostmiseks. Kuna kaebaja on kinnipidamiskohas viibimisel täielikul riiklikul ülalpidamisel, siis ei saa kuidagi lugeda põhjendatud kulutusteks toiduainete ostmist sellise summa eest. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja viis end teadlikult olukorda, kus tal
26. a jaanuari seisuga puudusid vahendid riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kaebaja jäetakse ilma võimalusest pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Riigilõivu tasumine kaebuse esitamisel on seadusest tulenev kohustus ja see ei piira kaebaja kohtu poole pöördumise õigust. Määruskaebuses on kaebaja taotlenud ka talle moraalse kahju väljamõistmist. Ringkonnakohtule ei saa esitada nõudeid, mida pole esitatud esimese astme kohtus. Pealegi peab selles osas kaebaja esialgselt läbima kohtueelse menetluse. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ka ülejäänud määruskaebuse väited, kuna need on seotud asja sisulise lahendamisega. Tiit Lõhmus Maili Lokk 3 Agu Timmi